Vaenlane peitub meis eneses

Euroopa keskvõimule suuremate volituste andmisest pole pääsu, kuna sammu võrdsustatakse kriisitormi murdmisega. 

Eestlased on alati kõigele vastu. Vastu oldi gaasijuhtme rajamisele, vastu ollakse tegelikkuse seadustamisele.

Meie tingimustes pole aga põhjust osariigi staatust peljata. Olukord ei saa hullemaks minna. Ka praegu tulevad Eestis vormistatud otsused Brüsselist. Otsustusõiguse ametlik üleminek tagaks aga selle, et keegi hakkaks tekitatud kaose pärast ka vastutama.

Teeme kopsakaid kaitseväekulutusi, eestluse püsimajäämiseks selleks aga ei piisa. Vaenlane peitub meis eneses. 

Postsotsialistlik pärand ei võimalda protsesse Maarjamaal juhtida. Kui võimuesindajad vassivad ja varastavad, rahvas on aga trotsi täis, siis pole protsessid juhitavad. Arvamus, et kohalik võim kontrollib Eestis toimuvat, pole tõsiselt võetav. Poleks jõukaid naabreid ega sõrmega vibutavat Brüsselit, ripuksid eestlaste hambad juba ammu varnas.

Arengud Eestis liiguvad isevoolu teed. See on halvim, mida väikesele rahvale soovida.

Kui kohalikud türannid ei pendeldaks Tallinna ja Brüsseli vahel, vaid istuksid Brüsselis, oleksime vabamad ja jõukamad. Mõlemad variandid on halvad, kuid esimene neist halvim.

Hoiame kümne küünega kinni eelarve koostamisest, maksukoormust ei anna aga enam kõrgemale upitada ega elanike sissetulekuid (sh sotstagatised) kesisemaks kärpida. Nälgivaid lapsi on niigi palju.

Poliitilise demokraatia tingimustes tuleks suuremate volituste andmisest Brüsselile hoiduda, meie tingimustes pole sellel aga kasu. Kodukootud diktaat teeb võõrast võimust suuremat laastamistööd. 

Hirmud sellest, et suuremate volituste andmisega Brüsselile „langeb“ Eesti USA osariigi staatusesse, pole tõsiselt võetavad. On ju ameeriklastel eestlastega võrreldes suuremad õigused ja võimalused.

Võimu hoitakse sõltuvuse tekitamisega, sõltumatus kaotatakse ahvatlustele järgi andmisega. Abid ja toetused ei võimalda eestlastel ennast vabana tunda. Mõttetuks teeb olukorra veel see, kui „abide“ saamiseks tuleb samas suurusjärgus kulutusi teha. Olukord on võrreldav meelemürkide sõltuvusega, kus sõltuvus kasvab, kuid organismile pole sest kasu.

Erakondade võtmeisikud seovad vajalikke erakonnaliikmeid töökohtade ja muude hüvedega, Brüssel turumajandust närvutavate „abidega“ ja hüvesid pakkuvate töökohtadega.