Saturday, April 26, 2014

Oleme (riigina) põlvpükstest välja kasvanud, kuid arvutada ei oska



Ärileht: Aivar Sõerd: Eesti keskmine palk on 70 protsenti kõrgem kui Venemaal. Lähiaastail jätkub Eesti elanike heaolutaseme suurenemine Venemaaga.

Keskmise töötasu tuletamine Venemaal pole lihtne, tõenäoliselt põhineb see erilisel metoodikal. Venemaa paljudes piirkondades harrastatakse maksuvaba palga maksmist. Statistilised arvud seda ei kajasta. 

Venemaal on üheksa ajavööndit. Suurlinnade läheduses on palgad kopsakamad, kaugemates piirkondades nadimad. Moskvas oli (The Moscow Times, 04.10.2013) keskmine kuutasu 1800 USD (ca 1301 EUR), Venemaal aga (Forbes andmetel) 800 USD. Rahandusalase taustaga inimesena võiks Aivard Sõerd teada, et võrreldamatuid arve ei võrrelda. Sellega aetakse pilt veelgi segasemaks, juhitakse probleemidelt tähelepanu kõrvale.  

Teenitavast rahasummast on olulisem see, millise positsiooni see ühiskonnas tagab. Kitsikuses elamine pole probleem, kui sarnaselt elavad ka teised. Kui osad elavad laia elu, endal tuleb aga piskuga läbi ajada, siis pole tunne hea. Eriti jamaks läheb kätte siis, kui laiajateks osutuvad sinu enda raha (maksuraha) eest toimetajad. See aga selleks...

Sissetulekute suurusest annab parema ülevaate reaalpalkade (kohandatud hinnatasemega) võrdlemine, kuid isegi siis tuleb arvestada iseärastega. Sellisteks iseärasusteks on maksuvaba miinimumi, maksutagastuste ja paljude teiste tegurite mõju sissetulekule. Statistiline keskmine töötasu palju ei ütle. Kui riigiettevõtte juht teenib 346 koristaja palga, siis nendel arvudel põhinev keskmine adekvaatset pilti ei anna. Venemaal on kontrastid veelgi suuremad. 

Visakem pilk Eurotsooni palgatasemetele. Reaalpalkade näitajad puuduvad, mistõttu kasutan riikide netopalkasid. Numbrite vaatamisel juhin tähelepanu sellele, et eestlastel tuleb palga eest enam rabada. Mõnedes riikides kehtib alla 40 tunnine töönädal, rääkimata rohkematest ületundidest, mida eestlased teevad. Infoks niipalju, et Prantsusmaal kehtib 35 tunnine töönädal. Belgias ja Suurbritannias 38 tunnine. Iirimaal ja Rumeenias 39 tunnine. 

Eestlased teevad ropult ületunde. Oleme selle poolest maailmas kõrgel kohal. Maailmanäitajaid pole hetkel käepärast, kuid Statistikaameti "Eesti rahvastiku Ajakasutuse" uuringust nähtub, et üle 42 protsendi eestlastest töötab üle neljakümne tunni nädalas, 13 protsenti töötajatest töötavad igal nädalal lisaks terve tööpäeva jagu tunde või enam (2009-2010).

Eurotsooni keskmised netopalgad:
2013
netopalk
Luksenburg
         3 189   
Prantsusmaa
         2 449   
Soome
         2 321   
Hispaania
         2 268   
Holland
         2 136   
Austria
         2 114   
Saksamaa
         2 054   
Belgia
         1 946   
Itaalia
         1 898   
Iiri
         1 895   
Küpros
         1 833   
Malta
         1 092   
Sloveenia
         1 000   
Portugal
            805   
Kreeka
            804   
Slovakkia
            745   
Tŝehhi
            744   
Eesti
            735   



Võrdlus näitab, et oleme (palga näitaja poolest) Eurotsooni punased laternad. Esikohal olevast riigist teenime pea neli ja pool korda väiksemat palka. Aivard Sõerd korrutab (võimuerakonnaga liitumisest saadik) Eesti edusammudest.

Oleme (riigina) põlvpükstest välja kasvanud, kuid ei oska arvutada ega arvudega ümber käia. Võrreldakse sarnaseid ja samas keskkonnas toimivaid protsesse. Nende näitajad peavad olema ühtse metoodika järgi tuletatud, arvestada tuleb erisustega. Venelaste ja hiinlaste näitajatega võrdlemine on totrus. Ka ploomi võib õunaga võrrelda, kuid teadmisega pole midagi peale hakata. 

Thursday, April 24, 2014

Vajame parasiiditõrjet, muidu pistetakse riik nahka


Eesti Ekspress kirjutab Viioli kloonist. Erinevus on summades. Avo Viiol pistis taskusse 545 000 eurot, Ahto Kalamees kõrvaldas (riigiraudtee süsteemist) üle 600 000 euro.

Mehed esindavad jäämäe veepealset osa. Veealune osa pole nähtav, kuna vesi on sogane.

Tundub, et Eestis virutavad kõik, kel vähegi võimalust. Vastasel korral poleks (meie majanduskeskkonnas) nii palju laia elustiili harrastajaid. Eestlaste uhket autoparki kadestavad isegi kordades jõukamate riikide alamad.

Läänemere kallastel asuv pisiriik meenutab parasiitidest räsitud looma, kes vaevu jalgadel taarub. Parasiitidest jäävad järgi üksnes riismed, kuid tundub, et ka need ollakse isekeskis valmis nahka pistma.

Vajame tugevatoimelist parasiiditõrjet, vastasel korral pistetakse riik koos karvadega nahka.

Ahto Kalamehe tempudest siin: http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/avo-viioli-riigivarguse-rekord-uletatud-direktor-tegi-riigifirma-rahast-lagedaks.d?id=68501671

Wednesday, April 23, 2014

Meedia kallutatus


Mina ei saa aru mille järgi meedia oma lugude produtseerimisel ja avaldamisel valikuid teeb. 

Raha pidavat mängima suurt rolli, kuid pole mõistnud, kuidas see liigub. 

Vaevalt, et Ansipid, Rõivad, Samostid ja teised meedia staarid rahanutsakaga ringi liiguvad. 

Kui usutakse seda, et ühtedest ja samadest lugude avaldamine innustab auditooriumit enam maksma, siis eksitakse. Meediastaaride edulugude lugemine pole suurem asi. Inimesi ei huvita see, mida Ansipid kuulavad ja teevad. Tahetakse teada, mis meediast kaugemates ringkondades toimub. 

Meie hulgas liigub palju andekaid ja fantastilisi inimesi, lugusid avaldatakse ühtedest ja samadest. 

Friday, April 18, 2014

Hinnalangus tõstaks inimeste ostuvõimet



Kurtsime et hinnad kerkisid kiiresti. Nüüd hoiame peast kinni ja väriseme võimaliku hinnalanguse (deflatsiooni) ees. Eestis käivad arengud pika vinnaga. Kord oleme suures plussis, siis jälle miinuses. Tarbijahinnaindeks allub samale reeglile. Ei tasu otsida tonti sealt, kus seda pole.

Eesti kolme aasta (2011, 2012, 2013) THI (tarbijahinnaindeks) on olnud järgmine: 5%, 3,9%, 2,8%. Suuremate gruppide hinnakasvud on olnud kiiremad, mistõttu inflatsioonimõju tavakodanikele on olnud suurem. Toiduainete ja mittealkohoolsete jookide (9,7%, 3,8%, 4,1%) ning eluaseme hinnad (5,9%, 9%, 8,8%) kerkisid kiiremini. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) muutuse järgi olid Euro ala (17 riiki) ja Eesti näitajad (2011, 2012, 21013) järgnevad: 2,7%, 2,5% ja 1,4% (Euroala) ja 5,1%, 4,2% ja 3,2% (Eesti). Hinnad kasvasid Eestis pea kaks korda kiiremini. 

Jaanuaris kerkisid hinnad (Eestis) varasemast mõõdukamalt - detsembrikuus 0,4%, aastatagusega võrreldes 1,1%. Järgnevatel kuudel olid kasvud: 0,1% ja 0,6% (veebruar) ja 0,3% ja 0,2% (märts). Hinnatõusu ohjas odavam elekter (märtsis aastatagusest 7,2% odavam), mootorikütus (märtsis aastatagusest 5% odavam) ja soojusenergia (märtsis 4,7% odavam). Toit (moodustab eestlaste kulutustest 26%) kallines aastatagusega võrreldes 2,4%.

Ma ei saa aru nendest, kes hoiatavad deflatsiooniohu eest ja väidavad justkui tegemist on inflatsioonist hirmsama kolliga. Pikaajalise ja kurnava hinnatõusu järel tulekski sõõm kosutavat hinnalangust saada. See seab ohtu riigikassa täituvuse, kuid parandab kodanike elujärge. Ühiskassas on raha piisavalt. Kodanike taskus puhub tuul. Seda näitavad laenukoormuse suhted. Oleme panustanud riigikassale, kodanikud jätnud murega omapäi. Oleme unustanud tõe, et riigikassa täitumine peab tulema kodanike ülejääkidest, mitte vastupidi. Vajame hinnalangust, kuna see tõstaks inimeste ostuvõimet, parandaks nende toimetulekut ja käekäiku.

ÄP: Eurostat kinnitas täna oma märtsi lõpus antud esialgse hinnangu, et inflatsioon euroalal aeglustus märtsis veebruari 0,7%-lt keskmiselt kõigest 0,5%-le, mis jääb kaugele optimaalseks hinnatud 2% tasemest. Euroala riikidest viies riigis - Kreekas, Küprosel, Portugalis, Hispaanias ja Slovakkias olid hinnad aasta baasil languses. ELis tervikuna olid hinnad veel aasta baasil languses Rootsis (-0.4%) ja Bulgaarias.

http://www.aripaev.ee/article/2014/4/16/viies-euroala-riigis-hinnad-languses

Monday, April 14, 2014

Sooline palgalõhe on pseudoprobleem



See väide võib kõlada ülekohtuselt, kuid nii see on. Marianne Mikko arvude väänamine võib tuua pisarad silma, kuid tuleb jääda realistideks.

Statistiline metoodika moonutab arve, kajastab protsesse teistsugustena. Ega siis asjata pole sündinud lause, et on olemas vale, häbematu vale ja statistika. Tegelikkuses orienteerumiseks ei piisa valikulistest arvudest, süüvida tuleb paljudesse näitajatesse. Valikulistele näitajale pühendumine viib eksiteele, triivib ebaõigetele järeldustele. Metoodilistest lähenemistest tulenevalt arve moonutatakse.

Võtkem näiteks palgatöötajatega seonduv statistika, mis ei põhine töötajate üldarvul, vaid töökohtadel. Kui inimene rabab mitmel töökohal, siis muudab statistika ta mitmeks inimeseks. Või vaadelgem osalise tööajaga töötajate palku. Statistika teisaldab osalise tööaja täistööajale, mis tõstab statistilise palga (poolel kohal töötamise korral) tegelikust kaks korda kõrgemaks. Inimesed teenivad üht palka, statistika kajastab seda teistsugusena. Infoks niipalju, et Eestis töötab osalise tööajaga üle kümne protsendi palgasaajatest (viis protsenti meestest ja 15 protsenti naisest). Näiteid metoodilistest moonutustest võib tuua lõputult.

Meeste töötuse määr on naiste omast kümnendiku võrra kõrgem. See tuleneb kõrgemast palgasoovist ja (16 protsendi võrra) suuremast töövõime kaotusest (töövõimetus 2011, Statistikaamet). Soolisest palgalõhest rääkides tuleks rahanumbri (palk, vanemapalk, hooldushüvitis, töötuskindlustushüvitis) kõrval nendesse näitajatesse ka süveneda.

Hinnangute andmisel tuleb olla konkreetne, võrrelda üksnes sarnaseid asju, näiteks võrrelda palgalõhest rääkides sarnaste ametikohtade töötasusid. Selgus valitsegu ka mõõdikutes (ajaühik, tootlikkus jne). Erinevate ametite palkade ja tööaegade võrdlus ei anna ülevaadet palgalisest diskrimineerimisest. Statistika paneb aga kõikide töötasud ühte patta ja teisaldab neist mitmeti tõlgendatavaid näitajaid. Vanemapalga sooline võrdlemine on samuti mitte midagi ütlev, sest pere ühise rahakoti huvides taotletakse vanemapalka üksnes kõrgepalgalistele isadele. Selline lähenemine kehtib kindlasti nende kohta, kes on palgal enda või tuttava ettevõttes töötades ja neid pole ühiskonnas vähe.

Sooliste erisustega tuleb leppida. Väited, et tüdrukud on hoolivamad ja paid, poisid aga kalgid ja ulakad, võis sobida lasteaiaaega, kuid avalikes aruteludes ei tohiks neil argumentide hulgas kohta olla. 

Umbmäärasusel põhinev soolise võrdsuse tagaajamine vastandab, oodatud tulemi asemel kogeme viha ja vaenu. Erandeid on alati, neid ei tohiks aga avalikes aruteludes argumentidena kasutada.


Jätkem palgaerinevused turu ja konkurentsi kompetentsi, sekkugem ühiskonnale olulisematesse valupunktidesse, olgu selleks siis üldine madal palgatase, palgasaajate väärkohtlemine, eakamate diskrimineerimine tööturul või paljud muud mõlemaid sugupooli puudutavad hälbed. Soolisuse võrdsuse tagaajamine varjutab olulisema, nihutab rõhuasetused ebaolulistele probleemidele, innustab eelistama egoismi perekesksele lähenemisele

Thursday, April 10, 2014

Ebakindlus tuleviku ees tekitab pingeid


Iga kolmas haigena koju jäänud töötaja on seal stressi või depressiooni tõttu
http://epl.delfi.ee/news/eesti/iga-kolmas-haigena-koju-jaanud-tootaja-on-seal-stressi-voi-depressiooni-tottu.d?id=68402713

Stressi (emotsionaalne hälve) all ei kannata üksnes tööinimesed, seda kogevad ka teiste sotsiaalsete gruppide (lapsed, töötud, pensionärid, puudega inimesed, haiged) esindajad. Sellest suur meelemürkide (alkohol, narkootikumid, ravimid jmt) lembus. 

Ebakindlus tuleviku ees tekitab pingeid. 

Väidetakse, et Eestis viibimine väsitab. Väidet ei levita üksnes õnnetud toimetulekuraskustes vaevlejad, vaid ka heal järjel olijad. Inimeste emotsionaalne seisund väljendub omavahelistes suhetes, mida saadavad mõttetud tülid ja olmetasandil olevad konfliktid.


Inimesed ei talu isolatsiooni ja vastandumist. Vajame enam ühiskondlikku hoolivust ja mõistmist. Kodanikest hooliv ühiskond on tugev ja jätkusuutlik. 

Riigil on sisetunde kujundamisel väga tähtis roll. Ühiskonnakorraldusel, õiguste ja kohustuste jagunemisel ning ametnike suhtumisel on oluline roll emotsionaalsusele ja depressioonist hoidumisele. Stressiga saab võidelda üksnes riiklikul tasandi.

Monday, April 7, 2014

Kaitsevõime tagatakse elukeskkonnaga rahuloleva ja süsteemile lojaalse kodanikkonnaga


Mina ei mõista neid, kes põhjendavad kaitsekulutuste kasvatamise vajadust kaitsevõime tugevnemisega. Kümme tanki, sadakond kahurit ja muud metallist träni ning mõni tuhat treenitud meest ei taga territooriumi kaitsevõimet. 

Seda tagab elukeskkonnaga rahulolev ja süsteemile lojaalne kodanikkond. 

Sada miljonit eurot (2014. aasta kaitsekulud kokku 358 miljonit) on kaitsevõime kulutusteks tühine summa, jõukuse kasvatamisel (investeeringud tulu kasvatamisesse) on tegemist soliidse summaga.


Väidetakse, et Rootsi suudab Venemaale (sõjalises olukorras) vastu seista nädala. Kui see on nii, siis ei peaks Eesti sõjaolukorras vastu ka ühte päeva. Isegi mitte siis, kui kogu riigieelarve kaitsekulutusteks kulutada.

Sunday, April 6, 2014

Poliitika on vale tõepähe esitamise kunst


Valetamine ei tohiks aktsepteeritav olla, meie aga lepime sellega. 

Poliitika on vale tõepähe esitamise kunst, mis tähendab seda, et ühiskonnas on võimul valetajad. 

Sellistes tingimustes peabki ühiskonna hierarhiline tipp koosnema eriti suurtest valetajatest.

Kas poliitika peab põhinema valel? 

Meie keskkonnas vist peab, kuna selleta ei pääse võimule.

Valetamine on tagajärg. Valelikkusest läbiimbunud keskkonnas selleta võimule ei pääse. 

Võim on magus ja ahvatlev, kuna sellega kaasnevad rahavood ja aupaiste, vastutus puudub. Kui rahavoogudest jääb väheks, siis annab tulusid (makse) tõsta. Kui kobisetakse, siis on lubatud rahulolematuid virisejateks ja rahvavaenlasteks tituleerida.


Käitumismallid ja väärtushinnangud kujunevad keskkonnas, milles toimetatakse. Ka kõige tsiviliseeritumad muutuvad (eri)olukordades (nt looduskatastroofid, vangistus, võitlus jne) metslasteks. 

Kui panustamise eest jagatakse maiuspalasid (töökohti, positsioone jmt), siis peetakse tegevust (isegi siis, kui see põhineb ebaeetilisusel ja valel) põhjendatuks. 

Poliitilistes grupeeringud panustavad vastandumisele ja vaenu õhutamisele ehk teisiti öeldes võitlustandri loomisele. Võitluses on aga kõik relvad lubatud. Seda tehakse võidulipu heiskamise ja sõjatrofeede (ametid, positsioonid, eelarvelised vahendid jmt) nimel.

Valetamisest: http://pr.pohjarannik.ee/?p=9596