Oleme erinevad inimesed. Seda mitte üksnes välimuselt, vaid ka mõttemaailma poolest.
Meil on erinevad väärtushinnangud.
See on väga hea, sest esindame erinevaid huvigruppe.
Paraku on erinevustel ka varjukülgi – raske on mõista vastastikuseid mõistukõnesid.
Olen arvamusel, et valesid seisukohti ei eksisteeri. Kõik seisukohad on õiged. Ühisseisukohtade kujundamisel on seetõttu eriline roll, sest see on meie kõikide seisukohtadest ülimuslikum.
Senine kogemus lubab väita, et Kohila vallas ei ole loodud soodast pinnast ühisseisukohtade kujundamiseks – esinduskojas ei austata võimulahususe printsiipi, piirkondi ja inimesi koheldakse ebavõrselt.
Millele tuginen nende väidete esitamisel?
Ühisseisukoha kujundamine esinduskojas põhineb formaalsusel, mitte sisulisel tegevusel. Konstateerime vaid täitevvõimu arvamust.
Täitevvõimu surve otsuste kvaliteedile on tuntav.
Pole harvad juhused, kus täitevvõimu esindaja suhtub lausa halvustavalt valitud esindaja seisukohta.
Arvatavasti selles peitub ka põhjus, miks seisukohtade avaldajate arv on väike, sisulisi arutelusid ei toimu.
Pooldaksin seda, et täitevvõimu esindajad piirduks valitud esindajate aruteludel vaid info jagamisega, kuna seisukohtade kujundamisele pühendumine devalveerib demokraatiat.
Otsuste langetamisel ei järgita ühtseid põhimõtteid, samu reegleid.
Riigikontroll on täheldanud seda paljudes omavalitsustes.
Keskkonnahariduskeskuse projekti initsiaatoriks ja huvitatud pooleks oli vallavalitsus. 100 000.- krooni eraldamine 2010. aastaks sujus viperusteta.
Pahkla koolihoone taastamise projekti taga oli kohalik kogukond. 16 000.- krooni
jäi eraldamata.
Projektile sai saatuslikuks tulevaste tuluvoogude tagamiseks lepingute puudumine. Sellised lepingud puudusid aga ka positiivse vastuse saanud projektil.
Kogukonna taotluse tagasi lükkamise põhjus ei peitunud, mitte lepingute puudumises, vaid vallavõimu silmis ebasoosingus olemises.
Näiteid võib tuua ka teisi.
Õigete otsuste tegemise eelduseks on laiapõhjalised arutelud, eriti siis kui on tegemist vallale oluliste kohustuste võtmisega. Arutelusesse tuleks kaasata lisaks valitud esindajatele ka teiste kodanikeühenduste esindajaid.
Tuesday, March 30, 2010
Monday, March 29, 2010
Kilekotimaks
Kilekotimaksu kehtestamine veel mõned aastad tagasi oleks olnud mõistetav.
Praegustes tingimustes oleks aga ükskõik millise maksumäära tõstmine, või uue kehtestamine, vale. Seda muidugi juhul, kui hoolime riigi võimekuse jätkusuutlikkusest, elanike toimetulekuvõimest.
Ühiskonnaliikmed on „maksu“ terminile allergiliseks muudetud.
Maksukoormus ühiskonnas on tõusnud ebaloomulikult kõrgeks. See on teistest ühiskondadest kõrgem.
Seda muidugi juhul, kui seda adekvaatselt hinnata.
Maksukoormust ei ole õige hinnata vaid riigieelarvelaekumisega.
Maksude mõiste on palju laiem.
Töötuskindlustus, haiguspäevade eest tasumise määrade vähendamine, osa ravimite soetamiseks tehtavatest kuludest, elanike ravikulud, riigilõivud, trahvid ja palju muud liigitub samuti (kas osaliselt või kogu ulatuses) maksude kategooriasse. Isegi monopoolsete ettevõtete tulu, mis suunatakse dividendituluna omavalitsustele, liigitub maksude alla.
Kilekotimaksu idee esitamine langes valele ajale. Vaatamata õilsusele näitab see rohelisi võhikutena – nendena, kes ei orienteeru ühiskonnas olevates probleemides.
Praegustes tingimustes oleks aga ükskõik millise maksumäära tõstmine, või uue kehtestamine, vale. Seda muidugi juhul, kui hoolime riigi võimekuse jätkusuutlikkusest, elanike toimetulekuvõimest.
Ühiskonnaliikmed on „maksu“ terminile allergiliseks muudetud.
Maksukoormus ühiskonnas on tõusnud ebaloomulikult kõrgeks. See on teistest ühiskondadest kõrgem.
Seda muidugi juhul, kui seda adekvaatselt hinnata.
Maksukoormust ei ole õige hinnata vaid riigieelarvelaekumisega.
Maksude mõiste on palju laiem.
Töötuskindlustus, haiguspäevade eest tasumise määrade vähendamine, osa ravimite soetamiseks tehtavatest kuludest, elanike ravikulud, riigilõivud, trahvid ja palju muud liigitub samuti (kas osaliselt või kogu ulatuses) maksude kategooriasse. Isegi monopoolsete ettevõtete tulu, mis suunatakse dividendituluna omavalitsustele, liigitub maksude alla.
Kilekotimaksu idee esitamine langes valele ajale. Vaatamata õilsusele näitab see rohelisi võhikutena – nendena, kes ei orienteeru ühiskonnas olevates probleemides.
Tuesday, March 16, 2010
Meie piduriks on kehv konkurentsivõime
Veel hiljuti domineeris ühiskonna eelistustes palkade ja pensionide tõstmine. Pangalaenud ja inflatsioon olid tava. Soov tarbida kujundas väärtushinnanguid.
Nüüdseks on eelistuste pingerida segi löödud. Võtmesõnadeks on saanud eksistents, töötus, eksport.
Kui keegi olekski nii kiireid muutusi ette näinud, oleks teda peetud hulluks, paremal juhul võhikuks. Ühiskondade jõukus sõltub ettevõtluse võimekusest. Majanduskeskkond määrab konkurentsivõime, tulemuslikkuse.
Pakkumise osas muutusi pole toimunud. Turud on kaupadest endiselt lookas. Kättesaamatud asjad eksisteerivad vaid muinasjuttudes. Muutunud on turustamisvõtted. Ostja nõudmisi järgimata jääb kaup müümata.
Ületarbimisel toiminud majanduskasv on võtnud õige suuna, tarbimisbuumi vaibumine teinud korrektuure eelistustes. Aastaga on Eesti eksport langenud pea kolmandiku võrra. Tarbimise langus välisturgudel sellest kordades vähem. Suur ebaproportsionaalsus viitab konkurentsivõime langusele. Meie pakutu atraktiivsus on kadunud.
Müügikasvude iseenesliku taastumise ootusel puudub põhjendus. Ekspordimahud võivad küll kasvada, kuid omapoolse kaasabita jäävad nende oodatud suurused soovunelmaks. Eesti kaupade ekspordi konkurentsivõime languse põhjused ei peitu maailmamajanduses, vaid meie enda majanduskeskkonnas.
Konkurentsivõimet kujundavad kaubavaliku kõrval ka kogused ja hinnatasemed.
Partiide kasvatamine avardaks edasimüüjate valikut, tõstaks usaldusväärsust.
Väiksuse tõttu on ka Eesti ekspordimahud väikesed. Kuu eksporti mõõdetakse vaid sadades miljonites eurodes.
Mahtude kasvatamine on aeganõudev, pealegi väga kulukas. Uute töökohtade ja ettevõtete loomise ponnistused ekspordimahtusid oluliselt ei kasvata. Hinnatasemed teevad väljundi raskesti realiseeritavaks.
Müügiprobleemid ei seisne niivõrd kesises valikus, kuivõrd kõrgetes hindades. Eesti ettevõtete maksukoormus kasumist oli viimastel andmetel 49,1%. Paigutume 180 riigi seas 131. kohale (Paying Taxes 2010). Tegelik olukord (makse tõsteti) on veelgi hullem. Tulemus kajastub kõrgetes omahindades, väikestes müügikäivetes. Edukuseta eksporditurgudel on võimatu tagada materiaalset heaolu, luua turvalist elukeskkonda.
Nimetatud põhjusel panustataksegi selle turgutamiseks lisameetmetesse. Eestis kasutatakse selleks abiprojekte, mis seisnevad üksikute ettevõtete sihtotstarbelises toetamises, laenude ja tehingute käendamises.
Erinevate valdkondade (teenindus, kaubandus, tootmine) ettevõtete finantsprognooside ja analüüsidega tegelemine on süvendanud minus veendumust, et Eesti riiklikud toetused ei tugevda ettevõtete konkurentsivõimet, vaid nõrgendavad seda. Millele tuginen, kui väidan riigi- ja struktuurifondide esindajatele vastupidist?
Esiteks. Ettevõtjatega manipuleeritakse. Legaalselt pakutavaid ressursse ihaldavad kõik. Isegi saamiseks tingimuste seadmine ei vähenda kiusatust. Sihtotstarbeliste toetustega muudetakse prioriteete, tehakse muudatusi planeeritud tegevuses.
Teiseks. Konkurentsi moonutamine. Üksikute toetamine halvab teiste konkurentsivõimet. Toon näite. Aastaid tagasi eraldati struktuurifondist toetus puusöetootmisega tegelevale ettevõttele. Näiliselt oli toetamine põhjendatud – loodi töökohti, pandi alus lisaväärtuse tootmisele. Varju jäi aga tulemuse teine külg – tendentsid sektoris. Üksiku ettevõtte toetamine halvas teiste arengut. Toetus võimaldas pakkuda madalama hinnaga toodangut, halvates sellega teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtete arengu. Soovitud tendentse (töökohtade loomine, lisaväärtuse kasv) ühiskonnas toetusele ei järgnenud.
Kolmandaks. Toetuste vähene efektiivsus. Hõlpsalt saadud vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt. Öeldu kehtib nii struktuurifondide haldamise kui ka kasutamise kohta. Abiraha administreerimine on kulukas. Abiprojektide kuludele eelneb (maksude) kogumiskulu. Administreerimiseks kasutatavat intellektuaalset kapitali oleks otstarbekam kasutada lisaväärtuse tootmisel.
Ebaefektiivsuse jada jätkub kasutaja poolel. Ettevõtluskeskkond oleks elujõulisem, kui seda ühekordsete meetmetega ei häiritaks. Stabiilsusega ja selgusega reeglites saadakse parem tulemus. Üksikutele ettevõtetele eeliste pakkumise asemel tuleks pühenduda võrdsete võimaluste loomisele. Toetada võib küll sektorit, kuid mitte mingil juhul üksikuid ettevõtteid.
Riigikogus arutatakse monopolide ohjeldamise eelnõu. Tegemist on majanduskeskkonda ja konkurentsi turgutava katalüsaatoriga. Eelnõu soovitud kujul jõustumine on aga kahtlane, sest peaosalise ressursid võimaldavad seadusandja meelsust muuta. Monopoolsete ja riigihangetel toimivate äriühingute tiivad vajaksid hädasti kärpimist. Ausse tuleks tõsta innukas aktivatesse investeerimine, sunniviisilises lisaväärtuse ümberjagamises mõnevõrra järele anda.
Keti tugevus sõltub nõrgimast lülist. Ettevõtluse nõrgimaks lüliks paistab olevat kõrgetest omahindadest tingitud konkurentsivõime langus. Põhjuste teadvustamine loob eeldused õigete otsuste langetamiseks. Välisturgudelt imede ootamise asemel oleks tarmukam tendentsidesse teadlikult jõnks sisse teha. Siis oleks ka praegustel ootustel – soovitud kiirusel ekspordivoogude kasv, elujärje paranemine – suurem tõenäosus realiseeruda. Viimase viie hulka langemisega ei tohiks leppida.
Nüüdseks on eelistuste pingerida segi löödud. Võtmesõnadeks on saanud eksistents, töötus, eksport.
Kui keegi olekski nii kiireid muutusi ette näinud, oleks teda peetud hulluks, paremal juhul võhikuks. Ühiskondade jõukus sõltub ettevõtluse võimekusest. Majanduskeskkond määrab konkurentsivõime, tulemuslikkuse.
Pakkumise osas muutusi pole toimunud. Turud on kaupadest endiselt lookas. Kättesaamatud asjad eksisteerivad vaid muinasjuttudes. Muutunud on turustamisvõtted. Ostja nõudmisi järgimata jääb kaup müümata.
Ületarbimisel toiminud majanduskasv on võtnud õige suuna, tarbimisbuumi vaibumine teinud korrektuure eelistustes. Aastaga on Eesti eksport langenud pea kolmandiku võrra. Tarbimise langus välisturgudel sellest kordades vähem. Suur ebaproportsionaalsus viitab konkurentsivõime langusele. Meie pakutu atraktiivsus on kadunud.
Müügikasvude iseenesliku taastumise ootusel puudub põhjendus. Ekspordimahud võivad küll kasvada, kuid omapoolse kaasabita jäävad nende oodatud suurused soovunelmaks. Eesti kaupade ekspordi konkurentsivõime languse põhjused ei peitu maailmamajanduses, vaid meie enda majanduskeskkonnas.
Konkurentsivõimet kujundavad kaubavaliku kõrval ka kogused ja hinnatasemed.
Partiide kasvatamine avardaks edasimüüjate valikut, tõstaks usaldusväärsust.
Väiksuse tõttu on ka Eesti ekspordimahud väikesed. Kuu eksporti mõõdetakse vaid sadades miljonites eurodes.
Mahtude kasvatamine on aeganõudev, pealegi väga kulukas. Uute töökohtade ja ettevõtete loomise ponnistused ekspordimahtusid oluliselt ei kasvata. Hinnatasemed teevad väljundi raskesti realiseeritavaks.
Müügiprobleemid ei seisne niivõrd kesises valikus, kuivõrd kõrgetes hindades. Eesti ettevõtete maksukoormus kasumist oli viimastel andmetel 49,1%. Paigutume 180 riigi seas 131. kohale (Paying Taxes 2010). Tegelik olukord (makse tõsteti) on veelgi hullem. Tulemus kajastub kõrgetes omahindades, väikestes müügikäivetes. Edukuseta eksporditurgudel on võimatu tagada materiaalset heaolu, luua turvalist elukeskkonda.
Nimetatud põhjusel panustataksegi selle turgutamiseks lisameetmetesse. Eestis kasutatakse selleks abiprojekte, mis seisnevad üksikute ettevõtete sihtotstarbelises toetamises, laenude ja tehingute käendamises.
Erinevate valdkondade (teenindus, kaubandus, tootmine) ettevõtete finantsprognooside ja analüüsidega tegelemine on süvendanud minus veendumust, et Eesti riiklikud toetused ei tugevda ettevõtete konkurentsivõimet, vaid nõrgendavad seda. Millele tuginen, kui väidan riigi- ja struktuurifondide esindajatele vastupidist?
Esiteks. Ettevõtjatega manipuleeritakse. Legaalselt pakutavaid ressursse ihaldavad kõik. Isegi saamiseks tingimuste seadmine ei vähenda kiusatust. Sihtotstarbeliste toetustega muudetakse prioriteete, tehakse muudatusi planeeritud tegevuses.
Teiseks. Konkurentsi moonutamine. Üksikute toetamine halvab teiste konkurentsivõimet. Toon näite. Aastaid tagasi eraldati struktuurifondist toetus puusöetootmisega tegelevale ettevõttele. Näiliselt oli toetamine põhjendatud – loodi töökohti, pandi alus lisaväärtuse tootmisele. Varju jäi aga tulemuse teine külg – tendentsid sektoris. Üksiku ettevõtte toetamine halvas teiste arengut. Toetus võimaldas pakkuda madalama hinnaga toodangut, halvates sellega teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtete arengu. Soovitud tendentse (töökohtade loomine, lisaväärtuse kasv) ühiskonnas toetusele ei järgnenud.
Kolmandaks. Toetuste vähene efektiivsus. Hõlpsalt saadud vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt. Öeldu kehtib nii struktuurifondide haldamise kui ka kasutamise kohta. Abiraha administreerimine on kulukas. Abiprojektide kuludele eelneb (maksude) kogumiskulu. Administreerimiseks kasutatavat intellektuaalset kapitali oleks otstarbekam kasutada lisaväärtuse tootmisel.
Ebaefektiivsuse jada jätkub kasutaja poolel. Ettevõtluskeskkond oleks elujõulisem, kui seda ühekordsete meetmetega ei häiritaks. Stabiilsusega ja selgusega reeglites saadakse parem tulemus. Üksikutele ettevõtetele eeliste pakkumise asemel tuleks pühenduda võrdsete võimaluste loomisele. Toetada võib küll sektorit, kuid mitte mingil juhul üksikuid ettevõtteid.
Riigikogus arutatakse monopolide ohjeldamise eelnõu. Tegemist on majanduskeskkonda ja konkurentsi turgutava katalüsaatoriga. Eelnõu soovitud kujul jõustumine on aga kahtlane, sest peaosalise ressursid võimaldavad seadusandja meelsust muuta. Monopoolsete ja riigihangetel toimivate äriühingute tiivad vajaksid hädasti kärpimist. Ausse tuleks tõsta innukas aktivatesse investeerimine, sunniviisilises lisaväärtuse ümberjagamises mõnevõrra järele anda.
Keti tugevus sõltub nõrgimast lülist. Ettevõtluse nõrgimaks lüliks paistab olevat kõrgetest omahindadest tingitud konkurentsivõime langus. Põhjuste teadvustamine loob eeldused õigete otsuste langetamiseks. Välisturgudelt imede ootamise asemel oleks tarmukam tendentsidesse teadlikult jõnks sisse teha. Siis oleks ka praegustel ootustel – soovitud kiirusel ekspordivoogude kasv, elujärje paranemine – suurem tõenäosus realiseeruda. Viimase viie hulka langemisega ei tohiks leppida.
Friday, March 5, 2010
Ühiskondade maksukoormusi on raske võrrelda
Tööandjate keskliidu hinnangul võib Eesti maksukoormus jõuda viimase aja maksutõusude jätkudes kiiresti Euroopa Liidu keskmisele tasemele.
Maksukoormust võrrelda teiste ühiskondadega on keeruline, sest Eestis on suur varjatud ja peidetud maksude osa.
Riigieelarve ei kajasta tegelikku maksukoormust.
Meil on suhteliselt kopsakaid riigilõivud. Maksudeks võib pidada ka töötuskindlustust, haiguspäevadeks makstavaid summasid ja muid kohustuslikke kulusid.
Eesti reaalmaksukoormus on EL kõrgemaid, sellest ka suuremad probleemid majanduskeskkonnas ja tööturul.
Maksukoormust võrrelda teiste ühiskondadega on keeruline, sest Eestis on suur varjatud ja peidetud maksude osa.
Riigieelarve ei kajasta tegelikku maksukoormust.
Meil on suhteliselt kopsakaid riigilõivud. Maksudeks võib pidada ka töötuskindlustust, haiguspäevadeks makstavaid summasid ja muid kohustuslikke kulusid.
Eesti reaalmaksukoormus on EL kõrgemaid, sellest ka suuremad probleemid majanduskeskkonnas ja tööturul.
Thursday, March 4, 2010
Euroopa majanduskasv toppab, Eestis kiireim kasv.
ÄP kirjutab:
Kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas nii euroala kui ELI 27 liikmesriigi SKP neljandas kvartalis esialgsel hinnangul 0,1%, teatas täna Euroopa statistikaamet Eurostat. 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kahanes SKP euroalal 2,1% ja ELis tervikuna keskmiselt 2,3%.
Kõige kiiremat kasvu eelnenud kvartaliga võrreldes näitasid Eesti ja Slovakkia, vastavalt 2,6% ja 2%. Aasta baasil on aga Eesti koos Läti ja Leeduga ELis suurima majanduslanguse läbi teinud riikide esikolmikus.
http://www.ap3.ee/article/2010/03/04/Euroopa_majanduskasv_toppab_Eestis_kiireim_kasv
SKP muutus ei anna ülevaadet.
Oluline on teada, mille arvelt see toimub. Kasv võib olenevalt valdkonnast isegi ebasoovitav olla.
Lühiajaliselt üldistuste tegemine ei ole samuti õige. Eriti veel, kui ei arvestata baasmõjusid.
Eufooria pimestab ja hajutab probleemidele pühendumist.
Võrrelda ühiskondi, kus muutusi mõõdetakse erinevates suurusjärkudes (kahekohalise või ühekohalise arvuga), ei saa. Eelistan 1 protsendilisele langusele 0,5 protsendilist langust, kui kogeda 15 protsendilise languse järel 1 protsendilist tõusu.
Kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas nii euroala kui ELI 27 liikmesriigi SKP neljandas kvartalis esialgsel hinnangul 0,1%, teatas täna Euroopa statistikaamet Eurostat. 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kahanes SKP euroalal 2,1% ja ELis tervikuna keskmiselt 2,3%.
Kõige kiiremat kasvu eelnenud kvartaliga võrreldes näitasid Eesti ja Slovakkia, vastavalt 2,6% ja 2%. Aasta baasil on aga Eesti koos Läti ja Leeduga ELis suurima majanduslanguse läbi teinud riikide esikolmikus.
http://www.ap3.ee/article/2010/03/04/Euroopa_majanduskasv_toppab_Eestis_kiireim_kasv
SKP muutus ei anna ülevaadet.
Oluline on teada, mille arvelt see toimub. Kasv võib olenevalt valdkonnast isegi ebasoovitav olla.
Lühiajaliselt üldistuste tegemine ei ole samuti õige. Eriti veel, kui ei arvestata baasmõjusid.
Eufooria pimestab ja hajutab probleemidele pühendumist.
Võrrelda ühiskondi, kus muutusi mõõdetakse erinevates suurusjärkudes (kahekohalise või ühekohalise arvuga), ei saa. Eelistan 1 protsendilisele langusele 0,5 protsendilist langust, kui kogeda 15 protsendilise languse järel 1 protsendilist tõusu.
Elanike säästud kasvamise asemel vähenevad.
Suurim vale pidavat olema statistika.
Paraku aga just sellele toetutakse ühiskonnale oluliste seisukohtade kujundamisel, otsuste tegemisel.
Võtame näiteks aasta jaemüügilanguse (mullusest kümnendiku võrra vähem), mida põhjustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel inimeste säästmise eelistus.
Seisukoha kujundamisel toetuti hoiuste mahu kasvule.
Samas ei kinnita statistika, et tegu on inimestega, kes ühelt hoiuselt raha ümber vormistavad. Pigem liiguvad hoiustele koondamishüvitised.
Tööturg on kriisis. Sellistes tingimustes elanikkonna säästude suurenemine ei ole võimalik, vaatamata isegi statistilistele tendentsidele, mis võimaldavad väita vastupidist.
Elanike säästud vähenevad. Kinnitab seda sissetulekuta inimeste kasv, tendentsid ehtekulla käivetes.
Kuigi viimase kolme kuu (statistiline) eraisikute hoiuste maht kasvas, vähenes uutesse hoiustesse paigutajamise arv. Eelmise aastaaga võrreldes vähenes maht nelja miljardi krooni võrra.
Elanike säästude kasvamise arvamuse põhjustas mitmeid kordi samade säästude hoiusele paigutamine. Vaatamata samale mahule tekitab lühiajalistele hoiustele paigutamine näiliselt suurema hoiuste mahu (käibe).
Hoiustele makstavate intresside langus ei soosi enam lühiajalisi deposiite. Tulemus avaldub drastilises hoiustajate languses. Tendentsid on aga endised - säästud vähenevad endises tempos.
Paraku aga just sellele toetutakse ühiskonnale oluliste seisukohtade kujundamisel, otsuste tegemisel.
Võtame näiteks aasta jaemüügilanguse (mullusest kümnendiku võrra vähem), mida põhjustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel inimeste säästmise eelistus.
Seisukoha kujundamisel toetuti hoiuste mahu kasvule.
Samas ei kinnita statistika, et tegu on inimestega, kes ühelt hoiuselt raha ümber vormistavad. Pigem liiguvad hoiustele koondamishüvitised.
Tööturg on kriisis. Sellistes tingimustes elanikkonna säästude suurenemine ei ole võimalik, vaatamata isegi statistilistele tendentsidele, mis võimaldavad väita vastupidist.
Elanike säästud vähenevad. Kinnitab seda sissetulekuta inimeste kasv, tendentsid ehtekulla käivetes.
Kuigi viimase kolme kuu (statistiline) eraisikute hoiuste maht kasvas, vähenes uutesse hoiustesse paigutajamise arv. Eelmise aastaaga võrreldes vähenes maht nelja miljardi krooni võrra.
Elanike säästude kasvamise arvamuse põhjustas mitmeid kordi samade säästude hoiusele paigutamine. Vaatamata samale mahule tekitab lühiajalistele hoiustele paigutamine näiliselt suurema hoiuste mahu (käibe).
Hoiustele makstavate intresside langus ei soosi enam lühiajalisi deposiite. Tulemus avaldub drastilises hoiustajate languses. Tendentsid on aga endised - säästud vähenevad endises tempos.
Subscribe to:
Posts (Atom)
