Valikulised andmed võimaldavad kritiseerida või
ülistada. Segasus prioriteetides tekitavad segadust. Kes võimul, sellel õigus.
Nii ei tohiks olla. Eesti probleemiks
pole liigne alkoholitarbimine, vaid anarhia, mis tuleneb demokraatlikest
lähenemisest võõrandumisest. Demokraatia ei saa põhineda valija tahtega
manipuleerimises, vaid üldsuse tahte selgitamises ja selle järgimises. Definitsiooni
üle võib ju vaielda, kuid öeldu võiks olla demokraatia selgrooks.
Maailmas ringi käinud inimesena ei usu ma neid, kes
väidavad, et eestlased on maailma suuremad joodikud. Usun seda, et meie
inimesed tarbivad liiga palju meelemürke. Viimast kinnitab surmade arv, mis
tuleneb narkoainete üledoosist. Kui seda usuksid ka ühiskonnas otsuste
langetajad, siis poleksid nad alkoholiaktsiise nii tormiselt kergitanud.
Maksulaekumise kergitamist põhjendatakse alkoholitarbijate tervisekulude
kompenseerimisega, kuid olukord on vastupidine. Keelud ja käsud tekitavad inimestes
vastuseisu, mis avaldub alkoholi ja sellest kahjulikumate uimastite suuremas tarbimises.
USAs ei räägita alkoholi tarbimise probleemidest.
Räägitakse palju olulisematest asjadest. Aruteludes leidub koht isegi kanepi
seadustamise laiendamine uutesse osariikidesse. Ameeriklased pole meist
rumalamad. Võime nende tegemistega mitte rahul olla, kuid nemad on meie (ja
Euroopa Liidu) tagatiseks. Nende tegemistesse tuleb austusega suhtuda. Pealegi tuleb
arvestada sellga, et nende ühiskonda tahetakse elama minna, meie omast
lahkutakse.
Mina pole leidnud selliseid andmeid, mis
kinnitaksid, et alkoholiaktsiisi tõstmine oleks püstitatud eesmärke
(suurendanud maksulaekumist, vähendanud tarbiminst) täitnud. Otsuste langetajad
taovad endiselt rusikatega rinnale ja spekuleerivad tulemustega. Sellise
lähenemisega kaugele ei jõua. Nii demokraatlikes ühiskondades ei käituta.
