Monday, May 30, 2011

Saldo Euroopa Liiduga ei saa positiivne olla


Rahandusminister Jürgen Ligi möönis täna riigikogus saadikute arupärimisele vastates, et loomulikult on euroala abipakettides osalemine Eestile ebamugav koormus, kuid samas ei sobi Eestil väga kõrget häält liiga palju kasutada – saame oma tasulise abi eest Euroopast numbriliselt palju suuremat tagastamatut abi.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=1b218316-0f53-47db-8351-05e144650ac4

Seisukoht, et Eesti saldo EL`ga on positiivne, on ekslik.

Tegemata kulu tuleb lugeda tuluks, saamata jäänud tulu aga kuluks.

Riiklike ametiasutuste kuludest suure osa moodustavad kulud EL kuulumisega. Sama kehtib ka teiste institutsioonide kohta. EL`ga saldosse mainutud kulusid (ja saamata jäänud tulusid) ei arvestada.

EL toetusi ei saa tavapärase tuluga samastada.

Abirahade administreerimine on kulukas. Administreerimiseks kasutatavat intellektuaalset kapitali saab lisaväärtuse tootmiseks kasutada.

Sihtotstarbelise toetamisega (abirahadega) manipuleeritakse ettevõtjatega, manipuleeritakse riigiga. Legaalselt pakutavaid ressursse ihaldavad kõik. Isegi tingimuste seadmine ei vähenda kiusatust. Sihtotstarbeliste toetustega muudetakse prioriteete, tehakse muudatusi planeeritud tegevuses.

Trahvirahad ja liikmemaksud pole tühised. Üksnes suhkrutrahvi eest tuleb välja käia kopsakas summa.

Kas keegi teab, milline on tegelik saldo EL`ga?

Vaevalt.

Tegemist on vaieldamatult negatiivse tulemiga. Isegi piiri ületamise mugavused ja uhkustunne ei kompenseeri kahju, mis ühendusse kuulumisega kaasneb.

Mulle meeldib, et Eesti kuulub EL`tu, kuid see tuleneb emotsionaalsest, mitte ratsionaalsest lähenemisest.

Saturday, May 28, 2011

Isikutest olulisemad on põhimõtted


Martin Helme: Ilves kehastab kõike seda, mis on Eestis valesti.
Teie usute seda? Et presidendivalimistel on üleval ainult üks kandidaat, sest terve miljoni eestlase hulgast lihtsalt ei leidu kedagi, kes võiks temast paremini seda tööd teha?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/martin-helme-ilves-kehastab-koike-seda-mis-on-eestis-valesti.d?id=46739614

Pisirahvana võiksime ühiselt otsuseid langetada. Kui rahvas peab presidendi institutsiooni vajalikuks, siis tuleb ka isik ametisse ühiselt valida.

Presidendi valimisest olulisemaks tuleks aga esinduskoja valimise mehhanismi pidada, kuna viimasest sõltub kogukonna käekäik. Presidendi institutsioon seisneb glamuuris, mille mõju kogukonna käekäigule on olematu.

Erakondade võtmeisikud otsustavad, kellest saab president. Kummaline, erakondlik asjaajamine ei põhine niivõrd ideoloogial, kuivõrd isiklikel ambitsioonidel ja teistele ära tegemisel.

Erakondade programmid võimaldavad hämada - eelistused pole neis paigas, puuduvad tegevusplaanid, tulemuslikkuse mõõdikud. Üksikutele seisukohtadele pühendumise korral töötatakse (enamasti) teistele põhimõtetele vastu.

Arusaamatu, miks tuleb otsustusprotsessides eelistada erakondade seisukohti teiste rahvaalgatuslike ühenduste omadele. Usaldamatus parteide vastu seab kahtluse alla nende otstarbekuse üldse.

Vaatamata sellele, et suuremate erakondade nimekirjad koosnevad kümnetest tuhandetest, on kaasarääkijate osa neis suhteliselt kesine. Küsitlused kinnitavad, et erakonnas toimuvaga on kursis alla 10% parteilastest, kaasarääkijaid osa veelgi madalam.

Parteilastest lihtliikmete passiivsus on taotluslik – otsustajad ei pea pingutama, neil on piisavalt ressursse võimu tagamiseks.

Mainitud poliitilist kultuuritust tingib erakondade rahastamine ja soosiv seaduskeskkond (valimis- ja erakonnaseadus). Sõltumatus – riigieelarvest ja sponsorlusest tagatud tulubaas, garanteeritud esindatus– võimaldab praktiseerida (tagatubadel toimivat) butafoorset demokraatiat.

Wednesday, May 25, 2011

Sissetulekutega ei saa hõisata



I kvartali mediaanväljamakse oli aga vaid 553 eurot (8 659 krooni) kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
http://www.epl.ee/artikkel/598554

Nimetada riiki, kus paljudel puudub sissetulek, palgasaajate mediaan netosissetulekut mõõdetakse alla 467 euro, sotsiaalsed tagatised on naabrist 7 korda lahjemad, põhjamaa tiigriks, on kummaline.

Räägime riigi madalast võlakoormusest, unustame elanike kõrged kohustused; räägime registreeritud töötusest, kahe silma vahele jätame pikaajalised töötud ja töökohtade kasinuse; trikitame varjatud maksustamisega, jätkame mõttetute kulutuste tegemist.

Trikitamiste tulemusena on Eestist kujunenud kõrgeima reaalse maksukoormustamisega riik, mille paratamatuks kaaslaseteks on teistest kõrgem töötus ja inflatsioon, kesisem sisetarbimine, virelev ettevõtlus.

Ühiskonnakorraldus on kriisis. Põhiseadus ei toimi, süveneb diktatuur. Suurimal ressursil (inimestel) puudub rakendus.

EV Põhiseaduse § 1 järgi peaks riigis kõrgeimaks võimukandjaks olema rahvas, on aga võimuladvik. Esinduskoda on võtnud vormilise kuju – tegemist peaks olema elanike esindusega, on aga valitsuste käepikendus, millel puudub side kodanikega.

Demokraatia ei toimi.

Poliitika Eestis põhineb vastandumisel, milles ühtsed eesmärgid puuduvad. Pisirahval peaksid need olema. Raske on mõista, mis ühiskonnas üldse toimub. Vahtu on palju, tuum aga puudub.

Tahame olla põhjamaa tiiger, oleme aga räsitud hiireke, kes peeglisse vaatamise asemel elab unistuste maailmas.

Sunday, May 22, 2011

Eestist soovivad lahkuda paljud



Tõepoolest on äärmiselt kurb lugeda, et Eesti Vabariigis on tervishoiusüsteem korraldatud nii, et see ei toimi sageli inimese tervenemise huvides. Haigeks jäämine ja haigeks olemine on meie ühiskonnas kujunenud tõeliseks luksuseks.
Oleme juba pea mitu aastat ajakirjanduse vahendusel kursis, et Eestist on lahkunud hordide kaupa arste ja õdesid tööle välismaale. Juba ainuüksi minu tutvusringkonnast on lahkunud kõik meedikud tööle Soome ja Norrasse.

http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/lasnamae/arvamus/kas-sellist-tervishoiususteemi-me-tahtsimegi.d?id=46337875

Eestist ei lahku vaid arstid – lahkuvad kõik, kellel vähegi võimalus avaneb. Probleem on palju laiem kui vaid ühe valdkonna inimeste lahkumises.

Majanduskasv ühiskonnas pole tasakaalus – selles on palju sellist, mis teeb vaesemaks. Selliste hulka kuuluvad ka ebaefektiivsed ravikulutused. Räägime arstide palkadest. Asjaosalised võrdlevad tulu põhjanaabritega. Võrrelda tuleks aga kõikide tulusid. Miks peaksid arstid soomlastega võrdset tulu teenima, kui teised ühiskonnaliikmed seda ei teeni, kelle sotsiaalsed tagatised on koguni 7 korda põhjanaabritest lahjemad.

Tudengipõli on mõnus, orajatööga seda võrrelda ei tasu. Paljudes ühiskondades õpitakse omal kulul. USAs lõpetamise järel võib arstil miljoni dollarine laenukohustus olla. Eestis see on tühine. Ühiskonnaliikmed tasuvad kulud.
Ühiskonnaliikmed on fakti eest, et nad peavad arstidele palka tasuma ka siis, kui teenust ei vajata. Selline lähenemine teeb „raviteenuse“ (panen jutumärkidesse, sest suurem osa sellest on mõttetu siblimine) ebaefektiivseks, peale surutavaks.

Tervishoiu finantseerimine vajaks muutmist, raviteenuse efektiivsust tuleb tõsta. Arvan, et 13% maksu vähendamine (nt 10%le) ja omavastutuse tõstmine (nt 3%) ulatuses võiks tuua selguse ravikulutuste vajadustesse.

Tervishoiu valdkonnas toimuva laristamise asemel võiks vahendid mujale suunata.
Selline on minu seisukoht. Sooviksin väga, et kogukonnas austaks seisukohtade ühisnimetajat. Seda aga on vist palju tahta – mugavam on seisukohti peale suruda.

USAs elamise kogemusest kinnitan, et siin arstid „jamaga“ ei tegele. Õde vestleb patsiendiga, paneb vajaliku eelinfo arvutisse, alles seejärel asud arstiga vestlema. Tegevus on kulutuste ja efektiivsuse järgi paika pandud. Raviarst on aga kõne ulatuses igal ajal - isegi siis, kui istub vetsus või on lastega väljas söömas. Meil pidavat aga isegi perearstid peale mõne tunnist tööpäeva moblad välja lülitama.

Seisukohad sõltuvad eelistustest. Mina eelistaksin ravimisele tasakaalustatud (tervislikku) toitumist, haigestumist vältivaid elamistingimusi. Haigusi tuleb ennetada, mitte neid krooniliseks muuta ja seejärel ravimisele mõttetuid kulutusi teha.

Friday, May 20, 2011

Riik propageerib sahkerdamist


Erametsaliit: riik soodustab ebatervet konkurentsi kinnisvaras.
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?publicationid=f96395ea-2976-4582-9bca-48e49dcf34be

Riik soosib ebatervet konkurentsi mitte ainult mainitud valdkonnas, vaid terves ettevõtluses. Ebaterve majandamiskeskkond võimaldab mahhinaatoritel ja sahkerdajatel haljale oksale jõuda, seab aga kaikaid kodarasse ausale ettevõtlusele.

Ebatervet majandamiskeskkonda tingivad üksikutele ettevõtjatele eraldatavad toetused ja kahtlased riigihanked.

Olles pikka aega tegutsenud erinevates ettevõtlusvaldkondades, koostanud hulganisti äriplaane, võin täie vastutusega väita, et riiklikud ettevõtluse arendamise struktuurifondid (nt EAS) pärsivad (soovitud) arenguid ühiskonnas (sh ettevõtluses).

Millele tuginen, kui väidan vastupidist paljudele poliitikutele ja struktuurifondide esindajatele?

1. Ettevõtjaga manipuleeritakse.
Kui legaalselt on võimalik saada kellegi teise rahakotist ressursse, siis seda ka ihaldatakse. Isegi siis, kui neid ei vajata. Sihtotstarbeline toetuste jagamine muudab prioriteet.
Kogemustele tuginedes kinnitan, et selliseid vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt. Toetused innustavad tegema korrektsioone tegemistes.

2. Konkurentsi moonutamine.
Üksikute ettevõtte toetamine halvab teiste (sama tegevusvaldkonna ettevõtete) konkurentsivõimet, õhutab ebatervet konkurentsi.
Meenub kunagine juhus, kui Eestis loodi uus puusöetootmisega tegelev ettevõte, mille tegevuse alustamiseks kaasati struktuurifondide ressursse. Uue ettevõtte toodangu omahind kujunes teistest madalamaks. Näiliselt oli toetuse andmine põhjendatud – loodi uued töökohad. Kuid tähelepanuta jäi see, et need jäid loomata teistes ettevõtetes.
Konkureerivate ettevõtete arv on Eestis niivõrd väike, et ühe toetamisele kaasneb paratamatult teiste konkurentsivõimet langus.

3. Toetuste madal efektiivsus.
Hõlpsalt saadud vahendeid kasutatakse ebaotstarbekalt, seda nii struktuurifondide administreerimisel kui ka ettevõtluses. Struktuurifondide administreerimise kulud on suured. Administreerimisega ametis olevad inimesed on aga ettevõtlusele kaotsi läinud ressurss.
Struktuurifondide administreerimiskulusid ei tasuks põhjendada Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavate vahenditega. Ettevõtluskeskkond on tugevam ja arengujõulisem, kui sellesse riik vähem sekkub. Riik peaks tagama vaid soodsa seaduskeskkonna, ressursside jagamisele pühendumine on vale. Üksikute poputamine pärsib üldist arengut.

Mainimata jäi muidugi toetustega kaasnev korruptsioon. Ametnike ja poliitikute sahkerdamised on vaieldamatult ühiskonnale probleemiks, kuid mitte nii suureks kui konkurentsivõime langusega kaasnev.

Thursday, May 19, 2011

Arvude taga on võib muud peidus olla



Eesti 6. koht patsiendi õiguste tagamisel on hea näitaja, kuigi mõnevõrra küsitavaks teeb uuringu metoodika see, et Soome on meist kaks kohta tagapool, Saksamaa lausa 16. kohal. Huvitav, kas see teadmine võiks mõjuda patsientide vaba liikumise põhimõttele Eestis kuidagi pärssivalt ja samas innustada meie meditsiiniteenuste eksporti?
http://www.tarbija24.ee/?id=441442

Arvude taga tuleb tegelikkust näha. Seda polegi nii lihtne, kui esmapilgul arvata võiks.

Tundlikud näitajad (need, mis võivad võimulolijad diskrediteerida) kalduvad tuletamisprotsessis moonduma. Ametlikest allikatest olen järelepärimistele saanud eitavaid vastuseid. Konfidentsiaalselt on lisatud, et tegemist on „tundliku“ valdkonnaga, mistõttu andmeid ei koguta ega väljastata.

Ühiskonnas praktiseeritavad arvud moonutavad tegelikkust, loovad toimuvast kõverpeeglilise kuvandi.

Võtame näiteks palgatöötajate statistilise arvu, mis erineb reaalsest näitajast – on viimasest suurem. Erinevuse tingib mitmel töökohal töötamine, millele põhinedes töötajate arv tuletatakse.

Töötasu tuletamisel teisaldatakse osaline tööaeg täistööajale, mis moonutab samuti tulemust. Osalise tööajaga töötajate arv ei ole väike. Mitmel töökohal töötamine võib moonutada tulemit kordades.
Ületundide tegemine pole haruldus, vähemalt on see erasektoris nii. Olen ka ise ettevõtte juhina võimaldanud tarbimisvajaduste rahuldamiseks teha ületunde.
Eksport kasvab, töökohti lisandub aga minimaalselt. Efektiivsus saavutatakse tööjõu kasutamise arvel, selle taga on ületunnid. Seadustest tulenevad piirangud takistavad nende kajastamist.
Statistiline töötasu on näitaja, millega pole eriti midagi peale hakata. Viimasest lähtuvad aga töötasude nõudjad ja riigieelarveliste institutsioonide palkade kehtestajad. Sellest ka (suhteliselt) kõrged palgatasemed avalikus sektoris. Vanades demokraatiamaades on olukord vastupidine – erasektori palgatasemed ületavad avaliku sektori oma. Kirjeldatud lähenemisest on kasvanud ka riigikogulaste töötasud ja hüvitised põhjendamatult kõrgeks.

Registreeritud statistilise töötuse ja reaalse näitaja detailidesse pole mõtet laskuda, seda teadvustavad vist kõik. Registreeritud töötuse üldsusele avaldamine on arusaamatu ja põhjendamatu – kodanikel ega analüütikutel pole sellega suurt midagi peale hakata.

Ka tervishoidu kajastavate arvude taha tuleks kriitiline pilk heita – vormiliselt võivad need ju ilusatena paista, kuid sisu võib "mädaneda".
Hoian võimaluse piires ennast kursis tervishoius toimuvaga, teen seda nii Eestis kui ka piiri taga. Tutvusringkonnas on mitmeid valdkonnas tegutsevaid inimesi. Külastan erinevaid terviseasutusi. Erinevalt ametlikest seisukohtadest üritan süveneda tegemistesse patsiendi pilgu läbi, arvestan olemasolevaid võimalusi ja potentsiaale.
Kogemustele tuginedes väidan, et vaatamata ilustatud statistilistele näitajatele on Eesti tervishoiu eest vastutajatel põhjust punastamiseks.
Pikemalt siit:
http://eveges.blogspot.com/2011/04/innovatsioon-tervishoius-seisneb.html

Statistiliste näitajate ja reaalsuse vahelised erinevused tulenevad eluvõõrastest tuletistest. Vaatamata sellele, et sellised näitajad ei kajasta õiglaselt toimuvaid protsesse, langetatakse neile tuginedes ühiskonnale olulisi otsuseid.

Protsesside juhtimise eelduseks on adekvaatne informatsioon. Kõverpeeglilisele kuvandile tuginemine teeb protsessid juhitamatuks, tekitab kaose ühiskonnakorralduses.

Wednesday, May 18, 2011

Pikaajaline töötuse trend võtab peagi suuna alla, sest probleem on teadvustatud



99 000 töötut oli Eestis aasta esimeses kvartalis, näitavad statistikaameti andmed. Neist 56 000 inimest ehk 57 protsenti on nn pikaajalised töötud, kellest omakorda 27 000 oli tööd otsinud koguni kaks aastat või kauem.
http://www.epl.ee/artikkel/598057

Pikaajaline töötuse trend võtab peagi suuna alla, sest probleem on teadvustatud. Vaatamata töökohtade nappusele statistiline töötute arv väheneb. Eesti ametkonnad on pedantsuse poolest tuntud.

Üksnes 30 töötunädala järel tulenev mistahes töö kaalumise nõue vähendab töötute arvu registris. Seda vaatamata isegi sellele, et miinimum palga eest tööl käimisel puudub (eriti töökohast kaugemal elavatel inimestel) ratsionaalsus.

Töölkäimiseks tehakse kulutusi. Kui hästi kindlustatud valitud on seisukohal, et 100 või isegi 200 euro netopalga eest peaksid kodanikud tööl käima, siis on riigis midagi väga mäda. Mainitud raha eest pole võimalik toime tulla. Kui on, siis näidaku otsustajad eeskuju – rahuldugu kasvõi kümme korda madalama summaga.

Elu ei seisne kellegi heaks töötamises, sellel on avaram eesmärk.
Pelgamata familiaarsust lisan lingi isikliku nägemusega elumõttest: http://eveges.blogspot.com/2008/06/elumote.html

Riiklik poliitika ei tohiks põhineda vormilise töötute arvu vähendamisel, sisu ja kodanike huvid peaksid olema ülimuslikumad.

Registreeritud töötus väheneb, kasvab aga tervisekindlustuseta elanike arv. Kui sellel põhineb töötukassa teostatav riiklik poliitika, siis tuleb seda taunida. Pühendume vormile, sisul laseme edasi mädaneda. Ilustame statistilisi arve, protsessidesse ei sekku.

Riikluse jätkusuutlikkus vajab teistsugust lähenemist – soovide maailmast tuleb laskuda tegude juurde. Tahame olla põhjamaa tiiger, oleme aga hiireke, kes peeglisse vaatamise asemel elab unistuste maailmas.

Tuesday, May 17, 2011

Vastandumisel puudub mõte



Ametiühingute keskliidu esimees:
2009. aasta suvel jõustunud töölepinguseaduse senine rakendamine on muutnud paljude tööandjate suhtumist hoiaku „ma võin karistamatult teha, mida heaks arvan” poole.
Endiselt seatakse töötajaid valiku ette: kirjuta alla töötasu vähendamisele või saad päevapealt kinga!

http://www.epl.ee/artikkel/597963

Ametiühingute keskliidu esimehe rõhuasetus on mõistetav - peab ta ju enese eksistentsi õigustama.

Vastandumise asemel tuleks panustada ühtsusesse, peatada diktatuuri vohamine, vabastada demokraatia võsuke pimedusest.

Valimisüsteem riigis vajab muutmist - esinduskoja isikkoosseisu komplekteerimise roll tuleks valijatele anda, Riigikogu tegevus sisulisele tegevusele suunata. Praegu on viimasel vaid vormiline kuju – tegemist peaks olema elanike esindusega, on aga valitsuste käepikendus, millel puudub side kodanikega. Riigikogust on kujunenud tarbetu ja kulukas institutsioon, mis tegeleb vaid iseendaga ja valitsuskabineti tahte seadustamisega.

Demokraatia alustala - võimude lahusus - ei toimi.

Ühiskonnakorraldus on väga suures kriisis – paljud on toimetulekuraskuses, ebaõiglus ja ressursside (sh inimressurss) laristamine on tava.

Ettevõtlusel ei lähe hästi. Monopoolses seisundis ja välisomanduses olevad suurettevõtted naudivad küll küllust, kuid enamus majandab kitsikuses. Tunda annab tarbimisvõimelise klientuuri kasinus.

Ettevõtlus rajaneb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. 2000. aastal moodustasid koguni 70 % äriühingutest mikroettevõtted. Suurettevõtete osa oli alla 1 %.

Majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes, mida tunnetavad ka ühiskonnaliikmed.

Vastandumisega olukorda ei paranda, see teeb asja hullemaks.

Kogukonna vundamendiks on ettevõtlus, milles on suured mõrad. Pealisehitust kandevõimega kohandamata mõrad ei kao. Vastandumisest tuleks loobuda, rõhuasetusi nihutada üksteise toetamisele ja julgustamisele.

Tööandjate ja töövõtjate vastandumisel ühiskonnas puudub igasugune mõte - ühel ei saa teisest paremini minna.

Tööandja vastutusest kirjutan siin:
http://eveges.blogspot.com/2010/09/tooandjate-sotsiaalne-vastutus-on.html
http://eveges.blogspot.com/2009/05/toolepinguseadusest.html

Monday, May 16, 2011

Hinnad Eestis kerkivad teistest kiiremini


Euroalas tõusid hinnad aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 2,8 protsenti, kuid Eestis 5,4 protsenti.
Kõige madalam oli inflatsioon Iirimaal (1,5 protsenti), Tšehhis (1,6) ja Rootsis (1,8).
Eesti hinnatõus oli euroala kiireim ka märtsis.

http://www.e24.ee/?id=438954

Vaid sisemajanduse kogutoodangule pühendumine pole õigustatud, makromajanduslikke mõõdikuid on enam.

Tarbijahinnaindeks on üks neist, see annab olulist informatsiooni tulevikku puudutavate otsuste tegemiseks. Tegemist on näitajaga, mis (pikemas perioodis) on kasvav. Kui kuni kahe protsendilist inflatsiooni peetakse normaalseks, siis sellest kõrgem näitaja süütab punase tule.

Hinnad Eestis kerkivad teistest kiiremini.

Vaatamata sellele otsime hindade tõusu põhjuseid maailma majanduses toimuvatest tendentsidest. Isegi (kohalikud) analüütikud rõhutavad teiste turgude mõju hindade kasvule. Tegemist on olulise, kuid mitte olulisima faktoriga - inflatsioon Eestis on ju teistest kordades kõrgem.

Euroopa keskpank muretseb (ja astub ohjeldamiseks samme) mõne protsendise inflatsiooni pärast, meie aga jätkame üle 5 protsendise inflatsiooni lohutuse otsimist maailma majandusest.

Eesti kõrges inflatsioonis tuleb osata näha sisetegureid. Välistegurid avaldavad mõju kõikidele turgudele, nendele pole mõtet pühenduda. Maksude (sh varjatud maksude) tõstmised ja monopolide ohjeldamatus, tingivad ebaloomulikult kõrget inflatsiooni majanduskeskkonnas. Vahendite ebaõige ümberjagamine on soosivaks tuuleks inflatsioonile.

Inflatsiooni languse ootused pole põhjendatud. Paljud ettevõtted tegutsevad kahjumiga. Hindade tõusule ei järgne müügi kasvu, piiratud ressurssidega keskkonnas põhjustab see oodatule vastupidise tendentsi - müügimahud ei kasva.

Muudatused lisaväärtuse ümberjagamises (maksude tõstmised, monopoolsete ettevõtete hinnatõusud) pole võimaldanud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel kasumlikult majandada. Rahavood on paljudel negatiivsed, vajalikud investeeringud tegemata.

Ettevõtlus rajaneb aga mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. 2000. aastal moodustasid koguni 70 % äriühingutest mikroettevõtted. Suurettevõtete osa oli alla 1 %. Suurettevõtete trendide arvestamisega teeme valesid järeldusi, langetame ebaõiged otsused.

Inflatsioon annaks järele, majanduskasv aga võtaks kvantitatiivse kasvu kõrval ka kvaliteetse kasvutrendi, kui teeksime põhimõttelisi muudatusi ressursside ümber jagamises ühiskonnas. Soovid ja võimalused tuleks kaasajastada.

Thursday, May 12, 2011

Orjatöö ei ole Nokia



Töötleva tööstuse, eesotsas raadio- ja sideseadmete eksport on kauaotsitud Eesti Nokia, leiab rahandusminister Jürgen Ligi.http://www.logistikauudised.ee/Default.aspx?publicationid=62974F13-7347-437E-B105-3075C591E3DC

Tulu hinnatakse saldo põhiselt. Sarnane põhimõte kehtib ka väliskaubanduse kohta, üksnes ekspordile pühendumine pole õige. Arvestada tuleb ka seda, et eksport ja import on nihkes – tänane import mõjutab sageli homset eksporti.

Infot valdamata arvan, et Eestisse jääb Ericssonist maha vaid tööjõult teenitav tulu ehk teisiti öeldes Eestile jäävad odava tööjõu viljad. Olulisema osa käibest annab import - seadmed ja detailid tulevad piiri tagant, tulevad ka know how ja kaubamärgid, mis kokku monteeritult tagasi piiri taha liiguvad. Sama teed liigun ka kasum. Logistilised kulud lähevad enam vähem kahasse.

Ericssoni Eestis ei anna võrrelda otsitava Nokiaga, tegemist pole jätkusuutliku projektiga, pealegi ei tee ettevõtmine kogukonda jõukamaks. „Nokia“ võiks põhineda kohalikul ettevõtlusel ja ressursil, mitte orjatööl. Positiivne Ericssoni toimimise juures on vaid see, et tööjõukriisi tingimustes võimaldab see osadele ühiskonnaliikmetest tööd, täidab kohaliku ettevõtluse kiratsemise ajal riigikassa tühimikku.

Eesti Nokia peaks olema kodukootud, millest tunnevad rõõmu kõik kogukonnaliikmed. Materiaalsete hüvede kõrval võiks leiduda koht ka rahvusvahelisel tunnustusel.
Elu ei seisne kellegi heaks töötamises, sellel on avaram eesmärk.
Viimasest kirjutan siin: http://eveges.blogspot.com/2008/06/elumote.html

Kuidas tekkivad kõlakad?



Homo sapiensile antud verbaalne väljendamise oskus on eriline väärtus.
Kõnevõime võimaldab olla maailma valitseja, kujundada oma nägemuse järgi loodust, määrata teiste liikide lokatsiooni ja arvukust.
Kõne mängib olulist osa inimsuhetes. Verbaalse sobivuse alusel moodustuvad sõpruskonnad.
Väljendamiskunsti loetakse ametialase edukuse eelduseks.

Vaatamata rikkalikule sõnavarale üksteist alati ei mõisteta. Takistuseks saavad keelelised ja kultuurilised erinevused, erinevused väärtushinnangutes.
Mittemõistmist esineb aga isegi homogeensetes kogukondades. Kuulujutud, kõlakad ja muud tegelikkust moonutavad hälbed on omased ka väikestele kogukondadele.

Ei puudunud palju, et oleksin ka ise infot moonutamist praktiseerinud.
Juhtus see aga nii:

Skype'i töötajate arvu mõõdetakse kuue sajaga, Eesti kontoris töötab neist 372. Üle poole töötajatest on ametis Eestis. Maailma mastaabis on tegemist suhteliselt tühise töötajate arvuga firmaga.
Minu tütar töötab IBM-is.
Kuna viimastel päevadel on läbi jooksnud Skype müümise uudis, siis arutasime ka tütrega seda teemat.
Mainisin, et Skype`is töötab enam kui 600 inimest, üle poole (372) Eestis. Tütar imestas ja teatas, et IMB`is töötab oluliselt vähem (350). Vaatamata sellele, et ta andmeid (tööandja kodulehelt) üle kontrollis ja väitis, et IBM kasutab palju töövõttu, tundus temalt saadud info uskumatuna.
Mõne aja pärast saabus ka selgus - suurtes riikides jäetakse sageli tuhanded mainimata, minult oodati sarnast lähenemist. Töötajate arv osutus Skype`i omast oluliselt suuremaks – IBM`is on palgalisi 350 tuhande ringis:-)))

IBM`i töötajate arvu kõlakale, mille levitamisega oleksin äärepealt eristunud, lisan veel seda, et Eestis oli 2010. aasta IV kvartalis ametis 540 600 palgatöötajat, IBM-i töötajad moodustavad sellest 65%. Maailmas on tõenäoliselt ka ettevõtteid, kus töötajate arv ületab eestlastest palgasaajate arvu. Imelik, kuid sellised ettevõtted võiksid kõik eestlased enesele tööle värvata.

Monday, May 9, 2011

Eesti ühiskonnakorraldus sarnaneb sõjatandriga



Üha enamate inimeste südametöö tundemärgid on tihtipeale samad mis sõdureil, kes peavad pidevalt ohtliku vaenlasega silmitsi seisma – nagu oleks sõda," nendib Ida-Tallinna keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu. "Kuid meil ei käi ju sõda?"
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sudamearst-sudamehaiguste-iseloomu-jargi-tundub-nagu-oleks-meil-soda.d?id=45566951&l=fplead

Soovid ja võimalused ühiskonnas pole tasakaalus. Haldusstruktuur tuleks võimalustega kohandada.

Meil poleks vaja teiste (suuremate) riikide haldusstruktuure matkida. Ühest ministeeriumist ja kümmekonnast omavalitsusest võiks piisata. Riigikulusid tuleks restruktureerida.

Madala maksukoormuse müüdi varjus maksudega ja sotsiaalsete tagatistega trikitamise tulemusena on Eesti tõusnud kõrgeima reaalse maksukoormustamisega riigiks, mille paratamatuks kaaslaseteks on teistest kõrgem töötus ja inflatsioon, kesisem sisetarbimine, virelev ettevõtlus.

Eesti ühiskonnakorraldus on kriisis – palju on toimetulekuraskuses inimesi, ebaõiglusest ja ressursside (sh inimressurss) laristamisest on saanud tava.
Töötutel, puuetega inimestel, vanuritel ja teistel vähekindlustatud gruppidel (moodustavad enamuse ühiskonnas) puudub riiklikul tasemel esindatus. Kajastub see ka riigikogus langetatud otsustes.

Kui EL keskmine sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 26,9%, siis Eestis oli see ainult 12,4% (2006.a, Eurostat). Keskmise soomlase töötasu on keskmise eestlase omast 4 korda, sotsiaalne turvalisus aga koguni 7 korda kõrgem.

Eestil tuleb kodanikeühiskondadele järele jõudmiseks lähenemisi muuta.
SKT kasvust kerjuse staatusest vabanemiseks ei piisa, vaja on komplekssemat lähenemist.

Kõik paistab aga vaid müügiks olevat - koht Riigikogus, positsioon avalikus sektoris, sõprus, arvamus. Eesti ühiskonnakorralduses toimivad väärtushinnangud on võikad. Isegi riigieelarvekärped ja maksude tõstmised toimuvad toimetulekuraskustes inimeste arvel, valitutele heaolu nimel.

Midagi on ikka väga, väga viltu.
Vanades demokraatiamaades oleks mainitud lähenemine mõeldamatu. Väärtushinnangud soosivad nõrgemate ja väetite eksistentsi. Selliste riikide toimimise peaeesmärgiks on kodanikele inimväärse elukeskkonna ja turvalisuse tagamine, mitte valitsemine või haldusstruktuuri ülalpidamisega praalimine.

Eesti ühiskonnakorraldus sarnaneb sõjatandriga, kus haavata saanu eluküünal kustub lahinguväljal. Selline elukeskkond kurnab südant, tekitab hälbeid selle toimimises.

Saturday, May 7, 2011

Rahavoogude juhtimisel on hindade tõstmise kõrval ka teisi finantsinstrumente



Eesti Korteriühistute Liit toetab Eesti Omanike Keskliidu ettepanekut, et pärast Tallinna Vee hinnatõusutaotluse tagasilükkamist tuleks viivitamatult alustada hinna langetamismenetlust.
Omanike Keskliidu hinnangul tuleks tuginedes konkurentsiameti eelmise aasta analüüsile vee- ja heitveeteenuse arvet kärpida 25-30% võrra.
"Väga mõistlik, et Konkurentsiamet jättis ASi Tallinna Vesi hinnatõususoovi kooskõlastamata, kuna ettevõte teenib juba praegu põhjendamatult suurt tulu - kõik see tuleb ju tarbijal kinni maksta," kommenteeris Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
"Leibkondade sundkulutused ehk siis vältimatud kulutused eluasemele on viimasel ajal oluliselt kasvanud - olukord, kus suurem osa pere sissetulekust kulub kommunaalteenuste, ehk siis vee ja toasooja eest maksmisele, pole kindlasti normaalne. Monopoolses seisus ettevõtteid peab kõigi seadusandlike vahenditega ohjama, et nad mõistaks - ei saa tarbijat lõputult koormata,"
toonitas Mardi.
http://www.ap3.ee/article/2011/5/7/korteriuhistud-vee-arveid-tuleks-30-vorra-karpida


Sarnased probleemid paistavad kõikjal olevat.

Kui volikogud ei suuda elanike huvide eest ei seisa, siis tuleb inimestel mujalt abi otsida.

Tallinna Vesi AS pakub Kohilaga võrreldes palju odavamat teenust. Kui Kohila Maja OÜ kodulehe andmetel maksavad elanikud vee ja heitvee kuupmeetri eest 47,38 krooni, siis Tallinna Vesi AS pakub sama teenust 32,55 krooni. Erinevus tarnijate vahel on 46 %.

Kohila Maja OÜ kasum 2009. aasta ettevõtte kasum moodustas 8,35% käibest. Kui kulusid pole põhjendamatult kasvatatud, siis peaks 2010. aasta kasum kordades kõrgem olema, sest vahepeal tõsteti volikogu heakskiidul oluliselt kasumimarginali.

Veetrassi investeerimine pole põhjus kasumimarginali tõstmiseks. Rahavoogude juhtimisel on hindade tõstmise kõrval ka teisi finantsinstrumente.

Kõrge veehinna kehtestamine Kohilas tõendab volikogude rolli mõttetust omavalitsustes – tegemist on kohalike eliitide käepikendusega, kellele rahva tahe korda ei lähe.

Haldusreform Eestis on paratamatu, kogukonnad pole võimelised demokraatia mängimise kulusid katma.

Aasta tagasi kirjutasin samal teemal:
http://eveges.blogspot.com/2010/06/kohilas-on-veetarbimine-maksustatud.html

Thursday, May 5, 2011

Rohkearvuline ametnike ja „esindajate“ võrgustik on liiga raske kandam õblukesele erasektorile


Praegu pole mõistlik rääkida ei ametnike palkade lausalisest külmutamisest ega tõstmisest, sest see võib pidurdada vajalikke ümberkorraldusi, arvab poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp.http://www.epl.ee/artikkel/597405


12 ministeeriumist, 25 ametist, loendamatust arvust ametkonnast ja allasutusest, kulukast ning tegelikult isegi rahva mandaadita riigikogust koos oma erisoodustuse mehhanismiga, suurearvulisest ja mittevajalikust kohalike omavalitsuste võrgustikust koosnevast avalikust sektorist on saanud oht meie riiklikule jätkusuutlikkusele.

Rohkearvuline ja ebaefektiivselt toimiv ametnike ja „esindajate“ võrgustik on liiga raske kandam õblukesele erasektorile.

Võiksime lõpetada üle varju hüppamise üritamise, pühenduda hoopiski väikeriigile taskukohasema haldusstruktuuri loomisele. Elanikele võiks vähem, kuid kvaliteetsemat avalikku teenust.

Oleme eelistanud kvantiteeti kvaliteedile. Kinnitab seda kas või see, et ebaõnnestumiste põhjustena näeme vaid ressursside puudust. Väited, et liiklusõnnetuste suurenemise tingib ebapiisav politseinike arv, või et ravijärjekordade pikkuse tingib raha ja meditsiinitöötajate nappus, ei pea paika.
Pealiskaudsus tegematajätmistele põhjuste otsimises uinutab, jättes varju saamatuse osa korraldamises.

Avaliku sektori madal efektiivsus on halvanud Eesti majanduse konkurentsivõime.
Väiksust arvestades võiksime olla majandusühenduses esirinnas, oleme aga paljudes näitajates punased laternad.

Elame riigis, kus töökohti mõõdetakse 500,000 ringis. Ühest riigi servast teise sõitmiseks kulutame üksikuid tunde. Sellise riigi haldamine ei saa keeruline olla.
Soodsa majanduskeskkonna eelduseks on efektiivne avalik sektor.

John Strider Coleman on öelnud: „On tarvis meeles pidada, et mida valitsus annab, peab ta enne ära võtma.“
Meil poleks tarvis kõike pakutut ihaldada.

Riikluse vundamendiks on ettevõtlus. Avalik sektor on pealisehituseks. Oleme pealisehituse ehitamisega üle pingutanud, pole arvestanud alustalade kandevõimega.

Mõrad riigi vundamendis vajavad tugevdamist – kulutuste vähendamine ebaefektiivselt toimivas avalikus sektoris pole võimalus, vaid paratamatus. Mida kauem me ühiskonnakorralduse reformimisega viivitame, seda valusamalt see toimub.

Wednesday, May 4, 2011

Pankrotprotsessid Eestis põhinevad äril – kellelegi „tehakse ära“, keegi teenib hõlptulu




Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse süüdistusakti pankrotihaldur Veli Kraavi tegevuse kohta. Prokuratuuri pressiesindaja sõnul on tegemist kriminaalasjaga, ent selle sisu esialgu avada ei saa.
http://www.ap3.ee/article/2011/5/3/pankrotihaldur-veli-kraavi-kriminaalsuudistus-joudis-kohtusse

Pankrotiprotsessi regulatsioon Eestis vajaks kohendamist.

Praegustes tingimustes sarnanevad pankrotihaldurid raisakotkastega, kelle jaoks sarnanevad ettevõtete varad korjustega, mille peale maomahlad nõrisema hakkavad.

Selline lähenemine nõrgestab ettevõtlust.

Pankrotiprotsessid põhinevad (osade) võlausaldajate petmisel. Tegemist on ärilise valdkonnaga, millest huvituvad võõra vara himustajad.

Saneerimine pole sellistes tingimustes võimalik. Pankrotiprotsess peaks aga viimasel põhinema.

Pankrotiprotsessid Eesti moodi nõrgestavad kohalikku ettevõtlust, sest kannatanute arv pole üldse tühine.

Pankrottidega kaasnevad kulutused on (suuremas osas) mõttetud, tulu asemel tekitatakse kogukonnale kahju.

Pankrotid Eestis põhinevad äril – kellelegi „tehakse ära“, keegi teenib hõlptulu. Haldur kuulub viimaste hulka.

Haldurite tegevust tuleks hakata hindama saneeritud ettevõtete, mitte likvideeritud ettevõtete järgi.

Krediidiinfo andmetel pankrotistus 2010. aastal 1029, 2009. aastal 1055 äriühingut.

Tuesday, May 3, 2011

Senise maksustamisesse suhtumise korral jätkub isegi üksikute maksude langetamisel maksukoormuse kasv



Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul alaneb riigieelarve strateegia kohaselt maksukoormus 2015. aastaks majanduslanguse eelsele tasemele.http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=73bf01ae-dd87-48f7-aa4a-7c7f8fa6b29a


Senise maksustamisesse suhtumise korral jätkub isegi üksikute maksude langetamise korral ühiskonnaliikmete maksukoormuse kasv.

Terminoloogiat ja statistikat annab tõlgendada erinevalt. Nii saab ka maksustamist defineeritakse erinevalt.

Otsustajad ühiskonnas lähenevat maksustamisele lihtsustatult – maksustamise ja eelarve maksutulu vahele asetatakse võrdusmärk.

Mainitud lähenemine annab moonutatud kuvandi ühiskonnas toimuvatest protsessidest. Apsakad maksupoliitikas on aga väga valusad.

Madal maksukoormuse müüt on soosinud trikitamisi maksustamises. Trikitamiste parim näide on tulumaksu langetamise varjus teiste maksude tõstmine. Juba töötuskindlustusmaks oli tuntav obrok, mida tulumaksu langetamise eest nõuti. Maksutulu ühelt laekumise realt teisele võimaldas maksukoormuse kasvu tegelikkusest madalamana näidata.

Riigilõive võib samuti trikitamistena käsitleda. Peavad need ju kulupõhised olema, on aga kõrgemad. Tegemist on varjatud elanikkonna maksustamisega.

Maksustamise vankri ette on rakendatud isegi monopoolsed riigiettevõtted. Nende hinnapoliitika võimaldab teenida kopsakat dividenditulu. Eesti Energia AS on usinamaid sellise maksutulu tagajaid.

Eestis harrastatav poliitiline kultuur põhineb pettusel. Puhas pole sellest ka maksupoliitika - varjatud maksustamisest on saanud tava.
Eestist on viimaste aastatega kujunenud väga kõrge maksukoormusega riik.

Maksustamisele tuleks hakata lähenema teisiti – loobuda lihtsustatud lähenemisest, arvestada enamate näitajatega. Maksukoormus ei võrdu üksnes riigi- ja KOV maksulaekumiste ja kogutoodangu jagatisega, tegemist on palju avarama tõlgendusega.

Sunday, May 1, 2011

Palga suurus on suhteline



Delfi:
Õpetaja saab riigikogu liikmest viis korda vähem palka ning soodustused jäävad veelgi riigikogu liikme soodustustele alla.
Õpetaja vastutus on suur ja tööd on palju, riigikogu liikmel on ebamäärased nii kohustused kui vastutus. Ometi on palk neil nagu öö ja päev.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/graafik/graafik-opetaja-vs-riigikogu-liige-kelle-palk-vastab-toole.d?id=44860835


Mainitud lähenemine on õige, kuid asjale saab läheneda ka teisiti – mitte õpetajate palk ei ole madal, vaid riigikogulaste oma on üle mõistuse kõrge. Kõrge on see ka arstidel.

Väide peab muidugi paika vaid siis, kui lähtuda kogukonnaliikmete sissetulekutest.
Ühiskonna jõukust arvestades oleks mõttekam sissetulekute kasvatamise asemel vähendada põhjendamatult kõrgeid sissetulekuid. Vastasel juhul lumepalliefekt ebaõigluse kasvus ei lõppegi.

Palga kasvust pole eriti tulu, kui hinnad tõusevad enam.
Soovid ja võimalused peaksid olema tasakaalus. Haldusstruktuuri võimalustega kohandamata, pole lootustki (reaal)tulude kasvule.

Ühiskonnakorraldus Eestis on suures kriisis – paljud on toimetulekuraskuses, ebaõiglusest ja ressursside (sh inimressurss) laristamisest on saanud tava.

Ühiskonnaliikmete vaesuse juures pole õpetajate sissetulekutel vigagi, seda muidugi juhul kui võrdlusbaasiks ei kasutata riigikogulaste või arstide sissetulekuid.