Kreeklased on õnnelikud, neil on mida kulutada

Kreeklased on hakanud pankadest raha välja võtma ja seda toidule kulutama. Kogutakse raskemateks päevadeks varu. 

Kreeklased on õnnelikud, kuna neil on mida kulutada ja koguda. Eestlaste sissetulekud on see-eest niivõrd nadid, et raskusi tekkib isegi eluasemekulude tasumisega. 

Eestlaste sissetulekutest teadmine tooks kreeklaste silmadesse pisarad, Eesti valitsust jätab see aga külmaks. Eelistatakse toetada kreeklasi, hispaanlasi ja teisi jõukaid natsioone, kohalikule rahvale tõmmatakse vesi peale.

Eestlaste vaesuse juures tuleks riigieelarvekulutusi kärpida. Seda ei tohiks teha sotsiaalsete tagatiste arvelt, kokkuhoiu efekt tuleb saavutada valitsemis- ja esindamiskulutuste vähendamisega. See pole üldse keeruline, kuna teeme mõttetult suuri kulutusi bürokraatlikule asjaajamisele, demokraatia mängimisele, lugematule arvule sihtasutustele, omavalitsusteks nimetatavatele täitevkoniteedele, nõukogudele, fondidele, MTÜdele. Eripensionid on samuti ühisvara raiskamine, pealegi on tegemist ebaõiglusega. Emapalgaks kulutatavaid summasid saab samuti vähendada, tegemist on kehvikute riigi luksusega.

Eesti reaalne maksukoormus on üks suuremaid, esmatarbekaupadelt nõutakse maailma kõrgemat maksu. mis näitab seda, et ressursside ümberjagamine ületab optimumi. Ettevõtlus armetus seisus, et riik kukuks abideta kokku. Olukord tuleneb sellest, et avalik sektor pistab majanduseks vajaliku seemne nahka. Ebaefektiivsuse vastu aitab vaid ressursside ümberjagamises järgi andmine, see aga eeldab riigieelarveliste kulutuste kärpimist.