Ministrid pole otsustajad

Kui päevast päeva räägitakse ministritest (sh nende harrastustest ja lapsepõlvest), siis pole see normaalne. 

Demokraatia tingimustes poleks vaja neist (nii palju) rääkida. Tegemist pole ju (üldsuse käekäigu üle) otsustajatega, vaid (üldsuse) korralduste täitjatega. 

Ei saa olla natukene rase, ei saa olla natukest demokraatiat. Seda on või ei ole. 

Kui täitesaatevvõim dikteerib (ühiskonnas) toimuvat, siis pole see demokraatia. 

Eestis valitseb ambitsioonikate ülemvõim. Ausad valimised (kõikide esindajate võrdset kohtlemist) ja demokraatia (võimude lahusus, aruandlus, informatsiooni avatus jmt) lööksid (demokraatiapõllul) korra majja, üldsus on aga kastreeritud.  

Eesti on kõrgeima reaalse maksukoormusega riik Euroopas

DF: Aivar Sõerd: Majanduskasvu nimel tuleb makse veelgi alandada.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/aivar-soerd-majanduskasvu-nimel-tuleb-makse-veelgi-alandada.d?id=68285317

Pisiriigina võiksime olla atraktiivsed, oleme aga põikpäised ja paindumatud ning edasiviivate sammude asemel trikitame maksude ja sotsiaaltagatistega. 

Isegi monopoolsed ettevõtted, nagu Eesti Energia, oleme rakendanud maksuvankri ette. 

Kui spidomeeter näitab valesti, siis pole kiiruse mõõtmisest kasu. Maksuahel Eestis on jõuline. Algab see suure (ca 70- protsendise) kontributsiooniga väljamakstavatelt töötasudelt, järgnevad tarbimismaksud (sealhulgas vältimatud, näiteks elektriaktsiis, käibemaks eluasemekuludelt ja toidult), maamaks ja varjatud maksustamine (riigilõivud, trahvid, riigi ja omavalitsuste dividenditulu, omaosalus tervishoius jmt). 

Müüt keskmisest maksukoormusest soosib (maksude ja sotsiaalsete tagatistega) trikitamisi. 

Eestist on saanud kõrgeima reaalse maksukoormusega riik Euroopas. 

Maksudest siit: http://www.linnaleht.ee/2473

Lahkuvale valitsusele pole midagi ette heita

Demokraatias pole põhjust täitevvõimu rolli üle hinnata. Ühiskonnas toimuvad protsessid sõltuvad seadusandlikust võimust. Täitevvõim on korralduste täitja. 

Eestis käivad asjad teisiti. Sellest tulenebki Riigikogu nimetamine kummitempliks. 

Millele peaks uus valitsus pühenduma?

Sellele on raske vastata, kuna eelistused muutuvad ajas ja ruumis. Täna võiks rõhuasetus olla ühel, homme teisel. Demokraatias poleks vaja soovitusi anda, mistõttu soovin valitsuselt demokraatlike printsiipide ausse tõstmist.

Naudin ettevõtete saneerimist. Nauditavaks teeb selle sisendite ja keskkonna mõjutamise tulemuslikkus. Efektiivsuse tõstmist alustan probleemide märgistamisest, asjaosaliste otsustusprotsessidesse kaasamisest. Viimane tagab selgema eesmärkide teadvustamise ja laiendab vastutajate ringi. Kaasamine tugevdab ühtsustunnet, laiendab väljundi kvaliteedist ja kvantiteedist huvitunute ringi. Tulemus avaldub efektiivsemas ja pingevabamas protsessis.

Analoogset lähenemist tuleks kasutada ka maksujõuetu ühiskonnakorralduse saneerimisel. Selgusetus tegemistes, umbmäärasus vastutuses ja vastandumine soosivad kaost.

Ühiskonnakorralduse keskmesse peaks tõusma kodanik, valitsemine taanduma vahendi staatusesse. Erakondade võimumonopolil toimiv otsustamine takistab kodanikeühenduse sünergia kasutamist.

Ühist kartulikoorte söömist taasiseseisvumise alguses ei võtnud keegi tõsiselt, kuid see liitis rahva, pani aluse edule.

Ühiskond on arengufaasis, kus põhiseadus ei toimi, süveneb diktatuur. Suurimal ressursil ehk inimressursil puudub rakendus. Ühiskonnakorraldus vajaks saneerimist. Alustada tuleks seda probleemide teadvustamisest, elanike kaasamisest. Kaasamise eelduseks on ausad valimised.

Riigikogu komplekteerijate ringi avardamine võimaldaks elanikke paremini otsustusahelasse kaasata. Otsustusprotsess tuleks õigesse asendisse pöörata — otsustamine peaks algama alt, mitte ülalt.

Valimiskampaaniad on rusuvad ja stressirohked. Valimisloosungitesse peidetud konksude teravikud tekitavad õõvastust. Valimised sarnanevad mänguga, mis toimub vaid mugava äraelamise auhindade nimel, valijal puudub selles väljund.

Meie valitsust kiidetakse Brüsselis, kiitmisega pole asjaosalised ka ise kitsid. Vaieldamatult on olnud tegemist eduka valitsusega – saavutatud on kõike, mida soovitud. Tulemus pole küll parim, kuid võrdlusbaasi puuduse tõttu võib võrdlusposti nihutada.

Erinevalt valitsusest, on Riigikogu olnud allapoole igasugust arvestust. Elanike esindamise asemel on panustatud lakeilusele - täitevvõimu soovide kohaselt otsustusnuppudele vajutamisele. Seadusandliku ja täitevvõimu huvid ei kattu. Sellest võimude lahusus demokraatias.

Valimissüsteem ei taga elanike huvide esindatust ühiskonnas toimivas otsustusprotsessis. Tulemiks saame valitsuse käepikenduseks kujuneva tarbetu institutsiooni. Rahvasaadikute valituks osutumine sõltub positsioonist valimisnimekirjas, positsioon võimuladviku tahtest.

Probleemid ühiskonnas saavad alguse võimude lahususe eiramisest. Eestist on kujunenud diktatuuririik, milles otsuseid langetab poliitilisest eliidist koosnev väikesearvuline kogukond.

Põhiseaduse esimese paragrahvi järgi peaks riigis kõrgeimaks võimukandjaks olema rahvas, on aga võimuladvik. Valimissüsteem ei toeta teistsugust lähenemist.

Eestis ei toimi võimude lahususe printsiip, kõrgeimaks võimukandjaks on rahva asemel poliitiline eliit. Sellest ka kriisid, avaldugu need siis esindajate ja esindatavate võõrandumises, tervistkahjustavas elukeskkonnas, stressis, majanduses või mõnes muus näitajas. 

Ühiskonnakorraldus vajab saneerimist, valimissüsteem nüüdisajastamist.

Valitsuskoalitsioon pole usaldusväärne

Uus koalitsioon ei ärata usaldust. Lubadustel pole katet. 

Möönan, et seda ei peagi olema. 

2015. aasta riigieelarve kinnitamiseni on aega. 2014. aasta eelarve täitumine ei pruugi kavandatu järgi minna (majanduskeskkonnas toimuv viitab sellele), mis võimaldab force majeurele viidata ja kavandatu edasi lükata. 

Vahepeal toimuvad valimised. 

Valimisliidud neil ei osale, uued erakonnad jagelevad positsioonide pärast grupeeringutes, üksikkandidaatide valituks osutumise on reeglitega välistatud, mis tähendab seda, et kohad riigikogus jagavad kartellierakonnad. 

Kes enam pildil, see kogub enam hääli. Katteta lubadusi tuleb jagada. Valimissüsteem soosib seda.

 

Pole mingi ime, kui Janukovõtŝlik suhtumine tundub kodusena

EPL: Roy Strider: Poliitiline laip välja viia

„Ta hoiab hammaste, küünte ja sabaga kinni kõigest ega taha seda iialgi tagasi anda.” Neid ridu lugedes on hämmastav, kui hästi klapib Janukovõtši iseloomustus Reformierakonna oravaga.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/roy-strider-poliitiline-laip-valja-viia.d?id=68236285

Pole mingi ime, kui Janukovõtŝlik suhtumine tundub kodusena. Poliitiline tegevus Eestis (nagu ka teisteski postsotsialistlikes riikides) ei allu rahva tahtele. 

See tuleneb sellest, et meie valimissüsteem selekteerib võimuinstitutsioonidesse ladvikule lojaalsed, rahvaesindajad jätab ukse taha. 

Sellistes tingimustes esindusdemokraatia ei toimi. 

Valitud seltskond (otsustajad) nimetab sellist protsessi (enamuse tahtele allumatut otsustusprotsessi) demokraatiaks, tegemist on aga pesuehtsa (väikesearvulise seltskonna) diktaadiga. 

Eestis pole korraldatud ühtegi tõsiseltvõetavat rahvaarvamusküsitlust, valimistest on tehtud palagan, millel vaid hinnasilt. 

Pensioniga tõuseb, tööd ei pakuta aga isegi pensionieelikutele

Taasiseseisvumise järgsel perioodil on pensioniiga Eestis jõudsalt kasvanud. Arvutused näitavad, et tööturg ei tule pensionide maksmiseks vajalike summade kogumisega toime ka siis, kui pensioniiga on tõusnud 65-le aastale. Agaramad pakuvad lahendusi. Mõned näevad väljapääsu pensioniea tõstmises 75-le eluaastale. Kostub soovitusi, et eakamatele tuleks tööturul hoidmiseks korraldada ümberõpet.

Soovitusi kuulates jääb mulje, justkui Eestis makstavad pensionid ahvatleksid eelistama töötasu asemel pensionit, või et pensionieelikud on kiiksuga. Nii see muidugi pole. Eespool mainitud lähenemised kustutavad tulekahju, kuid jätavad rajatise elamiskõlbmatuks.

Pensionile jäämise põhjused ei peitu üldsegi selles, et eakamad ei taha tööd teha, vaid selles, et tööturul toimetamist segavad terviseprobleemid ja ealine diskrimineerimine. Terviseprobleemide tõsidus kajastub töövõimetute rohkuses, mille kasvu poolest oleme OECD riikide seas esirinnas. Seda kinnitavad ka tervena elatud aastate statistilised näitajad: rahvaloenduse andmetel meestel 52 ja naistel 57.

Ealisele diskrimineerimisele viitab riigikontrolli aruanne, mille järgi 75 protsenti eelpensionäridest on enne pensionile minekut töötud. Ka tööturuga kursis olijad kinnitavad (konfidentsiaalselt), et üle viiekümneste CV-d visatakse neisse süüvimata prügikasti. Harvad pole juhused, kus vanusemäär on veelgi madalam.

Nõuet tingimustesse ei kirjutata, kuid selles lepitakse töövõtja esindajaga kokku suusõnaliselt. Ümberõpe ealist diskrimineerimist ei lõpeta. Pensionieelikutest töötute ridades on hästi koolitatud ja kogemustega inimesi.

Pensionisaajate arvu vähendamiseks tuleks panustada enam kodanike tervisesse ning ohjata töökohtade komplekteerimisel ealist diskrimineerimist. Tervisesse panustamine ei tähenda ravikulutuste kasvatamist vaid tervisliku elu elamist. Tervena elatud aastad sõltuvad ühiskonnakorraldusest, mitte manustatud ravimite kogusest. Ealise diskrimineerimise ohjamist võiks alustada kasvõi CV-des aastaarvude nõudmise lõpetamisest.

Kui varastamiseks on soodsad tingimused, siis on raske sellest hoiduda

Ojulandi luksushotelli loo päevavalgele toomine pani sarnase elustiili harrastajaid targutama. Üritatakse jätta mulje justkui ise ollakse sellisest lähenemisest puhtad. 

Kui varastamiseks (põhjendamatute kulutuste tegemine on samuti varastamine) on soodsad tingimused, siis ei suuda keegi sellest hoiduda. Eestis pesitsevate poliitikute lähenemine ei erine Brüsseli omadest. 

Vaadakem kasvõi agarust, millega kuluhüvitise tšekke tuuakse. Põhjuse kulu tegemiseks leiab alati. 

Vaadakem kuidas kosuvad ärmatalud, maiustatakse suuri palkasid ja preemiaid, ihaldatakse maksuvabasid hüvesid, hangitakse rahva raha eest kalleid muruniidukeid, ATVsid ja muud träni. 

Imestame Janukovitsliku lähenemise üle Ukrainas, kuid ega Eestis asjad teistmoodi käi. Summad on ehk väiksemad, kuid tavakodaniku mõistes kosmilised ikka. 

Ojulandi lugu siin: Kolm ööd luksushotellis võib võtta Ojulandilt parlamenditöö 

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kolm-ood-luksushotellis-voib-votta-ojulandilt-parlamenditoo.d?id=68128859