Palgakasv peaks tõstma elukvaliteeti, Eestis tuleb see selle arvelt

Statistiline töötasu kasvab. Kui palgakasvuks tuleb kulutada enam aega ja energiat, kas see siis ka tegelikkuses kasvab? Palgakasv peaks ju tõstma elukvaliteeti, Eestis tuleb see selle arvelt. 

Statistikaameti andmetel töötab tavapärase täistööajaga (35-40 tundi nädalas) 26 protsenti inimestest. Osalise tööajaga on koormatud 10 protsenti töötajatest. 42 protsenti panustab üle 40 tunni nädalas. Iga kuues mees ja kümnes naine pidavat töötama üle 48 tundi nädalas.

OECD riikidest (34 riiki) kuuluvad eestlased ületundide poolest esikümnesse. Olgem ausad - ületunde võidakse rohkemgi teha. Seadustest tulenevalt ei kajastata neid õiglaselt. Kehtivad ju piirnormid: 4 ületundi päevas, koos täistööajaga kuni 48 tunni nädalas, kalendriaastas täiendavalt 200 tundi. Väide, et eestlased on seadusekuulekad, ei pea paika. Eeskuju on nakkav – poliitiline ladvik rikub seadusi ees, ülejäänud teevad järel. Palgasaajaid ei huvita töötundide õiglane kajastamine, olulisem on raha, mida palgana teenitakse.

Statistilise töötasu tuletamise metoodika on väga kummaline: poole kohaga töötajate palgad korrutatakse kahega, ületundide mõju jäetakse adekvaatselt kajastamata. Seetõttu ei tunnetagi suur osa eestlastest statistilist palgakasvu rahakotis.

Ühiskonnas toimuvad tendentsid ei tekita vähimatki kahtlust, et ületundide tegijate arv on viimasel aastal olnud kasvutrendis. Alakoormusega töötajate arv aga püsinud ühtlaselt kõrge.

Arvudel pole üksnes numbriline mõõde, neil on ka sisu. Arvude võrdlemisel peavad need võrreldavad olema. Ületundide kahe silma vahele jätmine ja osalise tööaja täistööajaks teisaldamine (kasvatab arvestuslikku palka) annavad toimuvast väära kuvandi, teevad erinevate perioodide suurused võrreldamatuteks. 

Märtsi kuus (veebruari kuuga võrreldes) kasvas statistiline töötasu Eestis 8,4 protsenti. Palju see aga tegelikult kasvas, ei tea keegi.