Monday, December 11, 2017

Eesti maksulaekumine kasvab liiga kiiresti



Eesti maksulaekumine kasvab jõudsalt, maksudega trikitamine jätkub. Maksulaekumiste ja majanduskasvu perioodilised võrdlused näitavad, et maksulaekumine suureneb (protsendiliselt) kohati kaks korda majanduskasvust kiiremini.

Vaatamata jõudsale maksutulu kasvule otsitakse võimalusi, kuidas inimestelt veelgi enam raha kätte saada. Maksumäärade tõstmise ja uute kehtestamise põhjendused on naeruväärsed. Tervise eest hoolimist (alkoholiaktsiis, suhkrumaks jmt) ei tasu maksude tõstmisel põhjenduseks tuua. Maksude tõstmise eesmärk on koguda suuremaid makse.

Maksutululaekumise ja SKT kasv võrreldes eelmiste perioodidega
Periood        2013     2014     2015     2016    2017
Maksutulu     11,7%      8,2%     7,3%       5,7%      5,6%
SKT                 5,56%   4,41%    2,94%    3,69%    4,4%**
Allikas: Statistikaamet, rahandusministeerium
9 kuud **OECD prognoos

Kui maksulaekumine suureneb (üldisest) tulubaasist kiiremini, peab maksukoormus kasvama. Oponeerijad väidavad, et maksukoormuse indikaatori järgi on eestlaste maksukoormus mõõdukas. Tegemist on pooltõega. Indikaator on üks näitajatest. Üksikule tuginemine moonutab pilti. Mainitu ei kajasta varjatud maksusid.
Tulumaksumäära langetamise varjus töötuskindlustusmaksu (fiskaalpoliitiline atribuut) kehtestamine kasvatas eestlaste maksukoormust. Statistika seda ei kajasta. Töötuskindlustusmaks ei paigutu raamatupidamislikult maksureale. Ka osaline haigusrahade maksmise erasektorile (sh haigetele) kohustuseks panemine kasvatas maksukoormust. Riigilõivude kulupõhisest kõrgem tase on maks, mida maksukoormuse indikaator ei sisalda.
Maksutulu kasvatamine ei tohi olla eesmärk. Ekstensiivse (kvantiteedi suurendamine) lähenemise asemel tuleks panustada efektiivsusele (maksuraha otstarbekamale kasutamisele). Maksumäärade tõstmisele põhjenduste leidmise asemel tuleks mõelda, kuidas inimeste maksukoormust langetada.
Alkoholiaktsiisi tõstmise ja inimeste tervise eest hoolitsemise vahel puudub võrdusmärk. Tegemist on sooviga kasvatada rahavoogusid. Seda tuleb tunnistada. Selgus võimaldab mõistmist, soosib debateerimist.
Kõik liiast on kahjulik. Olgu tegemist alkohoolsete jookide või toidu tarbimisega, sportimisega või mõne muu tegevusega. Liigne istumine või voodis lesimine murrab tervise.
WHO (maailma terviseorganisatsioon) alkoholieksperdina ja Soome alkoholiuuringute juhina tegutsenud Kari Poikolainen kinnitab (uuringutele tuginedes), et mõõdukas koguses alkoholi tarbimine on täiskarsklusest tervislikum. Sellise taseme mehe seisukohti tuleb usaldada. Asi pole niivõrd isegi usaldamises, kuivõrd ühtede uuringutulemuste kummardamises ja teiste maha tegemises.
Toit koosneb valkudest, rasvadest, süsivesikutest. Nende ületarbimine kahjustab tervist. Nii nagu teeb seda alkoholi või suhkru (üks süsivesikute esindajatest) ületarbimine.
Valkude liigtarbimine põhjustab osteoporoosi, neeruhaigusi, kuseteede kaltsiumkivisid ja mõnesid vähivorme. Looma­arstina nägin (mitme kuu vältel) karusloomadele rikkaliku valgusisaldusega toidu manustamisel „valgumürgistuse“ nähtusid, mis avaldusid loomade loidusega, vereseguse uriiniga ja järglaste saamise raskustega. Valguosa langetamisega (süsivesikutega asendamine) hälve kadus.
Süsivesikuterohke toidu tarbimine paistab süütuna, kuid ka selle ületarbimisel ladestuvad rasvad organismi.
Rasvad on halvimad. Kui organismi energia bilanss (tarbitav ja kulutatav) pole tasakaalus, moodustab rasv rasvkudesid, mis viib ülekaalulisusele ja rasvumiseni. Haiguste loetelu, mis sellele järgneb, läheks pikaks.
Põhjendusi maksude kasvatamiseks leiab alati. Rasvasematele toiduainetele suurema, valgu- ja süsivesikuterikkamatele väiksema maksu kehtestamisega koguksime kopsaka summa. See poleks aga õige.
Olen jälginud maksude tõstmise ja kehtestamise põhjendamisi. Piinlik hakkab. Kas kodanikke tõesti peetakse nii rumalateks, et kondi viskamisest piisab, et nende rahakoti kallale minna. Kui on maksulaekumisi vaja kasvatada, siis tuleb seda ka välja öelda. Inimeste tervise eest hoolitsemine jäägu tervishoiuvaldkonna pärusmaaks.
Oleme tarbimismaksude kogumise poolest eurotsoonis agaramad. Käibemaksumäär on eurotsooni keskmine, kuid teiste riikide erandid teevad meist suuremad maksukogujad. Eurotsooni keskmine käibemaks toiduainetele ei ületa 10 protsendi taset, meie kogume 20%. Kulutused toiduainetele moodustavad suure osa kulutustest. Tervise seisukohast lähtudes tuleks toiduainete käibemaksu langetada, kuna soodsamad hinnad tagaksid mitmekülgsema ja tasakaalustatuma (valkude, rasvade ja süsivesikute õige vahekord) toidu.
Maksulaekumise kasvatamine maksusüsteemi muutmise kaudu pole põhjendatud. Lähenemine pole jätkusuutlik.

 

Tuesday, November 28, 2017

Läti õlle eest poleks patt ka enam maksta


Proovisin esimest korda Lätist toodus õlut. See oli Eestist ostetavast palju parem.

Millest see tuleneb, ei oska öelda.

Olen kuulnud, et ekspordiks pidavadki paremaid tooteid tehtama.
 
Samas ei välista ma ka seda, et see võib tuleneda kodanike maksukoormuse tõstmise protestist.

Olenemata põhjustest on Lätist ostetud õlu Eestis pakutavast parem, Olen valmis selle eest ka enam maksma.


Tuesday, August 22, 2017

Oluline ei tohiks olla vastandumine, vaid ideede genereerime ja nende eest seismine


Minule jääb meie poliitilisel maastikul toimuv mõistetamatuks. Kes enam haugub  ja vastandub võimule, see kogub (küsitlustel) suurema häälesaagi. Sellise lähenemisega me kaugele ei jõua. 
 Oluline ei tohiks olla vastandumine, vaid ideede genereerime ja nende eest seismine. Kui oleks minu võimuses, siis pühiksin ma kõik erakonnad Eesti poliitiliselt maastikult minema ja lisaksin tuult kodanikeühenduste tegemistesse. Ebademokraatlik keskkond soosib aferiste ja nende esindajate tegemisi. Sellised pole aga võimelise poliitikas olemiseta isegi endaga toime tulema, rääkimata siis veel teiste eest seismisest.
Vaatan õudusega Eesti poliitilisel maastikul toimuvat. Ühed panustavad suhkrumaksule, teised sõdivad eestlsuse eest, kolmandad seisaksid justkui vabaturumajanduse eest. Kõik see ajab naerma. Ajab kahjuks ka nutma.
Rahva esindajad peaksid seisma kodanike enamuse hea käigu eest, kuid aetakse omi asju. Kuidas saabki riigikogulane mõista tavakodaniku probleemi, kui temale arvele laekub teistest enam raha, kui tema tegemistele kehtivad teistsugused reeglid (maksuvaba tuluhüvitis, puutumatus, erikohtlemine jmt,)
 

Thursday, August 10, 2017

Eesti võiks olla võrdse kohtlemise musternäidis




Meie ühiskonnakorralduse alustalad logisevad. Eetika- ja moraalinormid ei kannata kriitikat. Ühiskonnaelu reeglid lubavad/keelavad ühtedele üht, teistele teist. Nii ei tohiks asjad käia. 
Kodanike ebavõrdne kohtlemine (ühed lähevad sarnaste tegude eest trellide taha, teised mitte; ühed saavad maksuvaba tulu, teised mitte; ühtedele pakutakse soodustusi, teistele mitte; ühed saavad ettevõtlustoetust, teised mitte; ühed saavad eripensione, teised mitte jmt) ja ühiskonnakorralduse liigne politiseeritus tekitab paljudes trotsi ja viha.
Pole mingi ime, kui paljud noored Eesti tolmu jalgelt pühivad ja võrdemat ühiskonnakorraldust harrastavatesse riikidesse kolivad. Selline tendents jätkub, vaatamata isegi sellele, et statistilised numbrid näitavad selle raugemist. Statistika panustab arvude moonutamisele, mitte tegelikkuse kajastamisele. Kust peaks statistika teadma, kui palju inimesi Eestist lahkub? Tulijate arvu teada saamine pole keeruline, lahkujate arvu saamine aga küll. Inimesed ei deklareeri lahkumisi.
Eestist saaks teha kodanike võrdse kohtlemise riigi musternäidise. Ületaksime ülemaailmse meedia künnise, tooksime riigikassasse lisasummasid. Sellest võiks saada meie Nokia, millest oleme pikka aega unistanud.  
Kodanike võrdne kohtemine kaalub üles igasugused rahasummad,  mida me kaitsekulutusteks või riigiaparaadi kasvatamiseks teeme. Eneseaalgatusel ja vabatahtlikkusel on jõud, mis liidaks rahva ja teeks meid tugevaks.

Friday, June 23, 2017

Tühi kott võib püsti püsida, kuid mitte igavesti


 
Euroopa Liidu pealisehitus on kulukas, selle toiminine aga ebaefektiivne.
 
Asjapulki, kes süsteemis toimetavad kullatakse üle, raha raisatakse ebaotstarbeliste projektide rajamiseks. Viimast jätkub isegi Rail Balticu projekti toetamiseks ja luksuslike ristmike rajamiseks.
 
Sellise lähenemisega kaugele ei jõua. Suurbritannia langetas ainuõige otsuse.
 
EL toetusfondide summad Eesti riigi eelarves võivad paista kopsakakana, kuid need, kes arvavad, et tegemist on tulupoolega, eksivad.  
 
Kulud jaotatakse otsesteks ja kaudseteks. Eesti bilanssi ELga on (ametlikult) kalkuleeritud vaid otsekulud, kaudseid pole arvestatud.
 
Kui keegi väidab, et ta teab saldot ELga, siis ta valetab. Eesti ametiasutuste (ministeeriumid, ametid) kulutused on paljuski seotud kuulumisega ELtu, mida saldo kulude poolel ei arvesta.
 
EASi ja teiste struktuurfondide kaudu liikuvad summad on samuti suuresti ebaotstarbelised, kuna nendega halvatakse konkurentsi ja manipuleeritakse ettevõtjatega. Olen aidanud kirjutada (tellimustööna) äriplaane, mis kirjutati vaid struktuurifondide rahade saamiseks. Tegemist on surmale määratud projektidega.
 
Selline on EL regulatsioon, mille eesmärgiks on ühendust näidata igiliikurina, mitte turumajandusele orienteeritud üksusena.
 
Tühi kott võib mõnda aega tuulevarjus isegi püsti püsida, kuid mitte igavesti.

Wednesday, May 31, 2017

Õpetaja ametinimetus vajab muutmist


 
Olen kuulnud ütlemist, et õpetab see, kes ise ideid ei suuda ellu viia.
Oma tõde on selles olemas.
Õpetaja ei peaks õpetama, vaid õppimisele innustama.
Teadmiste kogumiseks (õppimiseks) on palju võimalusi. Informatsiooni ja uuringute tulemusi leidub kõikjal. Leiduks vaid huvilisi.
Aastakümneid tagasi oli olukord teistsugune – siis tuli õpetada.
Aeg oleks „õpetaja“ ametinimetust muuta.
Vastasel korral jäämegi õpetmise osa üle hindma ja selle peale põhjendamatult suuri kulutusi tegema.

Tuesday, May 16, 2017

Maksukoormuse tõstmise tempo pole kiirenenud



Reformierakonna üks arvamusliidritest, endine minister Maris Lauri on Jüri Ratase valitsust kritiseerinud seetõttu, et see pidavat ühe käega lahkelt andma, teisega võtma topelt tagasi. Maris Lauri arvamuses domineerib poliitpropaganda, mille nimel ei põlata isegi üldsuse hinnatõusuga hirmutamist.

Igat seisukohta annab põhjendada. Isegi Rail Balticu kasumlikkust andis arvudest välja imeda. Kõik on suhteline. Tõendatavus peitub mätta otsas, millelt toimuvale läheneda. Kui toetavatele argumentidele läheneda ühtmoodi, vastuargumentidele aga teistmoodi, pole keeruline tõestada isegi seda, et must on valge, valge aga must.

Kõikide valitsuste soov on hallata suuremat hulka rahamassi ja sellega oma võimul olemist põlistada. Sellel põhineb soov tõsta makse. Maris Lauri süüdistab praegust valitsust maksude kergitamises, kuid tema erakonna suhtumine maksude kergitamisesse ei erinenud praeguse omast. Erinevust on vaid teostuses – varjatult või avalikult – või sihtgruppides – vaesema või jõukama elanikkonna maksustamine.

Elanikkonna maksustamise temposid ei saa võrrelda. Need oleksid võrreldavad vaid siis, kui kasutaksime samu teostusi ega maksustaks varjatult.

Hoolimata nende võrreldamatusest julgen väita, et Jüri Ratase valitsuse võimule tulekuga pole elanike maksustamise tempo kiirenenud. Jätkatakse samas tempos. Varem kasvatati seda elanikkonna maksuobrokit paljuski varjatult, nüüd tehakse avalikult. Mõlematel maksude tõstmistel on majanduskeskkonnale ja elanike sissetulekutele sama mõju.

Maksustamisele hinnangu andmise juures oleks vaja teadvustada, et riigieelarve ja omavalitsuste üksikute tuluridade ning sisemajanduse kogutoodangu jagatis ei anna maksukoormusest ülevaadet. Selles ei kajastu varjatud ja näilised maksud, ei kajastu elanikele tagastatava osa ehk sotsiaalsete tagatiste mõju saldole. Valele eeldusele tuginemine viib valele järeldusele.

Reformierakond on võimul olles olnud väga agressiivne maksude kergitaja. Riigilõivude kergitamine, monopoolsete riigiettevõtete dividendidele panustamine, tulumaksu langetamisest suurema töötuskindlustusmaksu kehtestamine, haiguspäevade eest maksmise erasektori kohustuseks panemine pole Jüri Ratase valitsuse leiutised. Kui mainitu pole elanike maksukoormuse kergitamine, siis mis see on?

Reformierakonna juhitud valitsused kasvatasid elanike maksustamist statistilist maksukoormuse indikaatorit kahjustamata. Poliitilisi tegemisi õigustati statistilise näitajaga, kuid sellele pole järgnenud oodatud tulemit: laste arvu kasv, kodumaalt lahkujate vähenemine, tervena elatud eluaastate pikenemine, rahva ühtsus, soovitud majanduskasv, avalike teenuste kvaliteedi paranemine.

Maris Lauri vibutab sõrme Jüri Ratase valitsuse suunas, üritab hirmutada inimesi hindade kerkimisega. Hinnatasemed ei sõltu aga niivõrd maksudest, kuivõrd pakkumise ja nõudluse suhtest. Majanduskasvust kiiremal palkade kergitamisel ja maksurahaga laristamisel on hinnatasemele maksumääradest oluliselt suurem mõju.

Reformierakonna juhitud valitsused käitusid sarnaselt Jüri Ratase valitsusega: ühe käega andsid, teisega võtsid topelt tagasi. Lähenemine võimaldas püsida pikalt võimul, kuid nüüdseks on eestlased muutunud umbusaldavamateks ja kärsitumateks. Oodatakse muudatusi. Kui Ratase valitsus jätkab varasemate valitsuste lähenemistega ja kasvatab makse, siis pikka iga ei saa tal olema.