Tuesday, September 27, 2016

Ühiskonnad, kus eesmärgiks kassa täitmine, ei paku vaimutervet ühiskonnakorraldust


Rahale pühendumine teeb hinge haigeks. Ka ühiskonnad, kus on eesmärk kassa täitmine, ei paku vaimutervet ühiskonnakorraldust.
Haigekassa tulubaasi kiirema kasvu ponnistustest rääkimine polnud veel vaibunud, kui juba tuli ühe parlamendierakonna esinumber välja ettepanekuga tõsta pensioniiga 65-lt aastalt 70-le. Põhjendus peituvat tulude kasvust kiiremini kasvavatel väljaminekutel pensionide maksmiseks. Matemaatiliselt on poliitiku ettepanek õige, kuid elukorralduse seisukohalt vaadates kummaline.
Teadvustada tuleks, et pensionile ei jääda alati rahasumma pärast, vaid ka seetõttu, et tervis on käest või et (üle viiekümnestele) ei pakuta enam (erialast) tööd. Pensioniea tõstmisel ei tohiks unustada eestlaste tervelt elatud aastate statistilist numbrit, aga mõtteainet on peale selle veelgi.
Ma pole pensionealine, kuid olen kuuekordne vanaisa. Mõned aastad tagasi olin veel nooruslik ja särtsakas isa, kuid hetkega laskusin ühiskonnaredelil astme võrra madalamale – jõudsin vanavanema staatusesse. See tekitas kaks tundumust korraga: rõõmu lastelastest ja kurbuse ühiskonna n-ö ebaoluliste liikmete hulka kuulumise pärast. Ühiskonnas valitsevate eelistuste järgi pole vanavanemaks saamise puhul tegemist edutamise, vaid allakäiguga. Tegemist oleks kui vana sõiduautoga, millele eelistatakse uut, kuid millest vabanemiseks ei raatsita kulutusi teha.
Kuigi pensionini on jäänud veel aastaid, oleks selleks ajaks pisipõnnidest sirgunud noorukid, kes vanaisa seltsi nii palju ei vajagi. Ühiskonnas toimivate reeglite järgi ei paista pisipõnnidel vanavanemate tuge ja hellust vaja olevatki.

Olin selliseid tendentse justkui ette aimanud, sest säästsin isegi siis, kui see võimatuna tundus. Kunagine tarmukus rahaasjadega ümberkäimisel võimaldab mul nüüd täita ka vanaisa rolli.

Tänaval liikudes vaatan nukrusega vanu sõiduautosid. Sama nukralt vaatan vanavanema ikka jõudnud inimeste silmadesse. Tunnen piinlikust ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute pärast. Pensioniea tõstmine tingimustes, kus pensionieelikute teeneid ei vajata, peresuhted vajaksid aga korrastamist, on mõistetamatu. Kui pensionirahast tuleb puudu, siis on ka teine võimalus – langetada pensionimäära. Kumb oleks mõttekam, vajab selgitamist. Enne arutelu juurde asumist kärpigem aga eripensionite saajate arvu ja korrigeerigem kordades kõrgemaid pensionimäärasid keskmisele lähemale. Kui tahame praktiseerida solidaarset pensionite maksmise põhimõtet, siis puudub kõrgematel pensionimääradel põhjendatus.

Vanavanemate staatus ühiskonnas vajaks taastamist, pereväärtused ümber hindamist. Eesti lapsed ei peaks teistest kauem lasteaia seinte vahel viibima.

Üle võlli keeratud pinged ühiskonnas annaksid järele, kui kohtleksime kõiki sotsiaalseid gruppe võrdselt. Ühiskonnakorraldus muutuks siis mõistetavamaks. Mis võiks pisipõnnile vanaisa põlvel kiikumisest või vanaema turvalise põlle taha pugemisest väärtuslikum olla… ehk vaid imetava ema kallistused.

Linnaleht: http://www.linnaleht.ee/760649/kuhu-siis-jaavad-vanaemad-ja-vanaisad

Tuesday, September 20, 2016

Korrumpeerunud Demokraatia


Eestis saab presidendiks see, kellel on erakondade toetus. Kas pole kummaline, kui Presidendi koha saamiseks peab olema erakondade toetus?
Parteilastel puudub ühiskonnaliikmete enamuse toetus, kuid nemad otsustavad, kellest saab President.
Erakondade tegevus põhineb korruptsioonil.
Kui meie "valimised" pole vägivald enamuse tahte üle, siis tekib küsimus – mis vägivald üldse on?
Kui me nimetame seda aga "demokraatiaks", siis tõstatub küsimus, kuidas demokraatiat defineerida?

Sunday, September 4, 2016

Eesti majandustulem on EL nigelaim


 


Eurostati andmetel oli  teises kvartalis (eelmise aastaga võrreldes) Euroopa Liidu nigelaim majanduskasv Eestil. Kreeka tulem oli viletsam, kuid sellega ei tasuks arvestada.

Oleme enese tegemiste kiitmisega ja ebaõnnestumistele lohutuste otsimisega liiale läinud, oleme kaotanud reaalsustaju. Majanduskasvu vähikäikudes süüdistame eksporditurge, kuid neil läheb paremini. Kui eksportturgudel läheb paremini, siis tuleks enda otsuseid lahata.  Enese võimekusse tuleb uskuda, meie käekäik sõltub meist endast palju enam, kui seda arvame. 

Maksumäärade muutmistega annab majanduskasvu õhutada, kuid annab ka pidurdada. Oleme valinud viimase tee. Lätlastel läheb paremini. Tallinnas langetatud otsused kasvatavad nende (nt alkohoolsed joogid, kütused) müügikäibeid, suunavad lisasummasid nende riigikassasse. Makroökonoomilised analüüsid kinnitavad, et Eestis langetatud otsused avaldavad positiivset mõju lätlaste majanduskasvule. Naabrite hea käekäigu pärast tuleb rõõmu tunda, kuid ka enda käekäigu eest tuleks hoolt kanda.

Eesti maksulaekumine püstitab aina uusi rekordeid, kuid mitmed tendentsid (majanduskasvuindikaatorid, maksulaekumine, tööjõukukude osa jmt) vihjavad, et meie rahavedur on väsimas. Selle töörütmist välja minek eeldab karme otsuseid. Maksulaekumine on pika vinnaga.

Maksukoormust mõõdetakse riigi- ja omavalitsuste maksulaekumiste ja SKT jagatisega. Maksulaekumisi (kulupõhisest kõrgemad riigilõivud, töötuskindlustusmaks, trahvid, monopoolsete riigiettevõtete kasumid jmt) annab aga muudele tuluridadele kirjutada. Siit probleemid algavadki.

Arvame, et elame madala maksukoormusega riigis, kuid nii see pole. Arusaam muutuks, kui tooksime selguse eestlaste tegelikku maksukoormusese.

Maksukoormus Eestis on kõrge, see on kõrgemaid Euroopa Liidus. Varjatud maksustamine ilustab tegelikku olukorda. takistab majanduskasvule hoo sisse puhumist.

Oleme olukorras, kus Eesti majanduskasv on majandusühenduse nigelaim. Euroala riikide keskmine majanduskasv teises kvartalis (aastases võrdluses) oli 1,6% (Eurostat), Eestil 0,5%. Rumeenlased kasvatasid lisaväärtust 5,9 protsenti, slovakialased 3,7 protsenti, hispaanlased 3,2 protsenti. 

Eesti viie jõukama riigi hulka viimine pole üldsegi utoopia, kuid selle nimel tuleb pingutada – tuleb tegutseda sihikindlamalt ja tarmukamalt.

Thursday, September 1, 2016

Presidendivalimised kinnitavad meie Demokraatia võltsust


 
Presidendivalimised kinnitavad meie Demokraatia võltsust.
Demokraatia tähendab erinevaid seisukohti ja erinevaid eelistusi. Meil domineerivad kellegi arvamused. Demokraatia ei põhine kauplemistel või kokkulepetel, vaid enamuse tahtel. 
Fraktsiooni ühtne seisukoht pole demokraatia, vaid diktatuur. Kui tahame ühiskonnakorraldust (enamuse seisukohalt vaadates) paremaks muuta, siis tuleb lõpetada demokraatia mängimine ja hakata seda austama.
Võimu juures siblijad võivad selle peale muiata, kuid see polegi oluline. Oluline on see, kui ühiskonnaliikmete enamus mõistaks, et nende turjal lastakse liugu ja nende seisukohtade üle irvitatakse.

Sunday, August 28, 2016

Haldusreform on paratamatus


Haldusreform ei paku üksnes võimalusi, tegemist on paratamatu sammuga. Omavalitsuste ametimeestel on palju võimu, kuid olematu vastutus. Omavalitsuste – oma äranägemisel, aga meie nimel valitsejate – võim vajaks kärpimist. Valitsuskantside arvu kärpimine oleks esimeseks sammuks, mis võimaldaks lõhkuda klannisidemeid ja võimaldaks leida uusi, tõeliselt kodanike huvisid teenivaid rahvateenreid.

Omavalitsuste halduskulude vähendamine ei tee meie elukeskkonda viletsamaks. Väide, et omavalitsused mängivad meie tegemises olulist rolli (korraldavad haridust, teede korrashoidu, sotsiaalhoolet, ehitustegevustja muudühiskonnaelu) on pooltõde. Teenused tellitakse. Omavalitsused vaid otsustavad kellelt neid tellida ja kelle arveid maksta. Lasteaedade rahastamised, vallale või linnale laenuvõtmised, mahukad investeeringud ja paljud teised tähtsad otsused sünnivad kinniste uste taga väikse seltskonna tahtel. Volikogud koosnevad neile lojaalsetest käetõstjatest.Sedasi ei tohiks jätkata.

Riigikontrolli aruanndeid sirvides tulevad külmavärinad seljale. Omavalitsused on inimestele esmaseks ja lähedasemaks kokkupuuteks avaliku sektoriga, kuid neis kogetakse isiklikule kasule orienteeritust. Olukord ei lähe paremaks.

Keskriminaalpolitsei juht kinnitab, et korruptsioonijuhused jätkavad kasvutedentsi. (Allikas: Korruptsioon kohalikes omavalitsustes kasvab, PM 9.06.2016). Omavalitsuste maksutulu kasvab, kasvavad ka hõlptulu ihaldajate read.

Turu-uuringute AS-i korraldatud ja rahandusministeeriumi tellitud küsitluste järgi toetab või pigem toetab haldusreformi läbiviimist 48 protsenti, vastaste rivi koosneb 28 protsendist elanikkonnast. Oma arvamust ei osanud öelda 24 protsenti vastanutest. Ühiskonnaliikmete enamus ootab omavalitsuste reformismist.

Omavalitsustes askeldajate ja poliitiliste ostsutajate vastuseis üldsuse tahtele on mõisteatav. Ütleb ju ka vanarahva tarkus, et enda särk pidavat ihule lähemal olema.

Eesti tuleks muuta aga ametnikeriigist kodanikeriigiks. Otsustajate ring laiendamine tagaks (enamuse seisukohalt vaadates) senisest tarmukamaid otsuseid, lisaks närbuma hakanud demokraatia võrsetele huumust.

Saime hakkama ühiskonnakorraldust muutva laulva revolutsiooniga, miks ei peaks me hakkama saama haldusreformiga. Bürokraatia võrsete ja klannisuhete kärpimine tagab meie lastele helgema tuleviku.

Monday, August 1, 2016

Eesti on ametnikeriik


 
 
Mikser Kaljuranna reisist Austraaliasse: ei ole just päris tavapärane, et minister oma erakonnakaaslase kaasa võtab.

Olgem ausad – pole mingit vahet, kas võtta kamraad maksumaksja raha eest reisile või sokutada talle meelepärane amet. Mõlemal juhul tegutsetakse üldsuse tahte vastaselt, demonstreeritakse üleolevat suhtumist kodanike ootustesse.
 
Moraalituse seisukohalt vaadates paigutuvad mõlemad lähenemised samale pulgale. Lähenemised on korruptiivsed ja murendavad ühiskonnaelu eetilisi ja moraalseid alustalasid. 
 
Eestist on tehtud ametnikeriik, kus kamandatakse ja käsutatakse, kus pugemata karjääri ei tehta. Siin ei piisa ametisse saamiseks heast haridusest, tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikest kogemustest ja tahtest, olulisem on läbisaamine vastavate isikutega.
 
Kui me seda välja ei juuri, siis jäävadki Eestis elukeskkonda korraldama madalalaubalised, kelle väljakutseks on ühisvahendite eest vidinate soetamine ja teiste kulul reisimine.
 
 

Wednesday, July 6, 2016

Maksuraha laekumise kasvatamisel pole lage




Kui väide vastab tõele, siis elame sopa see, mis on ka mõistetav. Seniks kuni võimude lahusus (demokraatia põhiprintsiip) riigis ei toimi jäävadki täitevvõimu esindajad rahva raha tuulde loopima. Kriitika alla sattunud persoon pole eriline Loll on see, kes põhjendust ei leia.
Ministri (kantsleri, asekantsleri jt kõrgete ametnike) positsioon pole igavene. Maksuraha laekumise kasvatamisel pole aga lage. Pole mingi ime kui ametnike peale tehtavad kulutused sellises kontekstis tühisena paistavad.