Monday, February 20, 2017

Vanemapuhkuse kõige tähtsam isik peab olema laps


Adik Levin kavandamisel olevast vanemapuhkuse reformist: unustati lapse õigused ja vajadused. Vanemapuhkuse kõige tähtsam isik peab olema laps, mitte ema, isa, nende tööandja või võrdõiguslikkus. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/adik-levin-kavandamisel-olevast-vanemapuhkuse-reformist-unustati-lapse-oigused-ja-vajadused?id=77292254
Vanemahüvitise kehtestajad lähenevad teemale isikliku mätta otsast.
See on normaalne.
Ühiskonnale kasulike otsuste langetamisel tuleks vaadata aga kaugemale.
Meie vanemahüvitise eesmärgiks pole laste arvu suurendamine, vaid teatud huvigrupile mugava elu tagamine.
Isegi lastetoetusteta riikides (Türgi, USA jne) sünnib lapsi enam, kui meil.
Laste sündimiseks ei piisa isale ja emale lühikeseks perioodiks sissetuleku tagamisest. Vaja on kindlustunnet tulevaste sissetulekute osas.
Ka perekonna mõiste on laiem. Vanaemadel ja vanaisadel on laste kasvatamisel väga oluline roll.  

Wednesday, February 15, 2017

Õigusriik ei tohiks seisneda üle mõistuse kallitel kohtuotsustel




Pole mingi ime, kui meie Kalevipojad teevad sulitempe isegi piiri taga.

Eeskuju, mida riigimehed (ärmastamised, autorollotamised, kinnisvaratehingud, jamad riigihangetega jmt) näitavad, immitseb piisknakkusena ühiskonda edasi.

Eetika- ja moraalinorme kohtuotsusest kõrgemale tõstmata pole võimalik üksteisele tünga tegemisi ohjata.

Õigusriik ei tohiks seisneda üle mõistuse kallitel kohtuotsustel. Lõppsõna võiks jääda üldsusele.

Nii on see kombeks traditsioonilistes demokraatliku ühiskonnakorraldusega riikides.

Monday, February 13, 2017

Arvudega mängimine jõukust ei kasvata


 
 
 
Prognooside järgi liigub majanduskasv üles mäge. Võlakoormad jätkavad aga kasvamist.
Euroopa Komisjon avaldas täna oma talvise majandusprognoosi, mille kohaselt kasvab Eesti majandus tänu piirkondliku nõudluse ja investeeringute suurenemisele käesoleval aastal 2,2%. Samas on oodata ka tööpuuduse ja inflatsiooni tõusu. Ka kõigi teiste ELi liikmesriikide majandus peaks kahel järgmisel aastal kasvama.
 
Arvudega on tore mängida, kuid elu teeb omi korrektuure. Ei tasu unustada ka seda, et kui spidomeeter näitab valesti, siis pole kiiruse mõõtmisest kasu.

Majanduskasvule hinnangute andmisel tuleb kasutada taadeldud mõõdikuid. Rahatähtede juurde trükkimise või valitsusemiskulutuste (sh sõjalised jmt kulutused) kasvu ponnistustega saavutatud sisemajanduse kogutoodangu kasv pole majanduskasv.

Majanduskasv põhineb jõukuse loomisel, mitte abstraktsusel ja ressurssidega ebaefektiivsel umberkäimisel.
Ühest taskust teise raha liigutamisega samuti jõukust ei kasvata.

 

 

Thursday, February 9, 2017

USA näide võib tuua muudatusi poliitilistesse lähenemistesse


USA presidendi järgnevaks sammuks paistab olevat maksureform.

Ta lubas, et 2-3 nädala jooksul tuleb välja maksureformiga. USA varade hinnad (sh börsihinnad) jätkavad ülespoole liikumist, paistab, et reformis nähakse majanduskasvu indikaatorit.

Seejärel lubas Trump ette võtta tervishoiu kulutuste efektiivstamise (märksõnaks; obamacare).

Näis, mis asjast saab, kuid esimesed sammud on palju tõotavad.  Teod on soengust olulisemad.

Ilves võis lipse vahetada ja nägus välja naha, kuid tema teod ei kannata kriitikat. Rõivas kandis värvilisi sokke ja erilist (puidust) käekella, kuid ka tema teod olid allapoole arvestust.

Avalikus sektori askeldajaid ei tuleks hinnata isiklikust mätta otsast vaadates. Emotsioonidest olulisem on see, mida persoon on ühiskonna (enamuse) nimel ära teinud ja ohverdanud.

Tunnen siirast rõõmu, et senine arusaam justkui poliitika peabki põhinema diplomaatia põhitõdedel (valeta ja keeruta, kuid ära ütle seda, mida kavatsed teha) võib leida oma lõpu.

Donald Trump toob oodatud muudatusi


Mina ei suuda USA uue presidendi tegemisi ära imetleda.
Tunnen siirast rõõmu, et senine arusaam justkui poliitika peabki põhinema diplomaatia põhitõdedel (valeta ja keeruta, kuid ära ütle seda, mida kavatsed teha) võib leida oma lõpu.
Trump loobus ühiskonna kasuks isiklikest kasulikest tehingutest. Meie halame Ilvese sulitempude kritiseerijate käitumise jõhkruse üle, algatame ühiskonnale kahjulikke (RB jmt) projekte.
Mulle ei meeldi tema soeng, ei meeldi tema jõuline teemadele lähenemine, kuid meeldib see, et ta on otsekohene ja valmis ühiskonna nimel isiklikke ohverdusi tooma.

Wednesday, February 1, 2017

Rail Balticu tasuvusanalüüs on mäng arvudega



Nagu arvata võis, andis valitsus peaminister Jüri Ratasele volituse allkirjastada Eesti Vabariigi nimel kolme Balti riigi lepe, millega tagatakse Rail Balticu valmimine. Kogu senine asjade käik on olnud etteaimatav. Meie demokraatia paistabki seisnevat selles, et suunised ja otsused tulevad võimult. Mina sellist demokraatiat ei taha.

Jüri Ratas küll lohutab, et kolme Balti riigi lepingut enne tasuvusuuringu lõplikke tulemusi riigikogusse ratifitseerimisele ei saadeta, kuid see jääbki lohutuseks. Tasuvusuuringu tulemus sõltub arvudest, mida tabelisse kirjutatakse, ja need leitakse hinnanguliselt. Üksiku arvu ühele või teisele poole kallutamisel on tulemusele oluline mõju. Arvude omavaheline korrutamine ja jagamine võimendab kõrvalekallet veelgi, mis tähendab, et hoolimata matemaatilise valemi või tehte õigsusest osutub tulemus valeks.

Julge hundi rind pidavat rasvane olema, kuid parem karta kui kahetseda. Ega neid rasvase rinnaga hunte kuigi palju ringi liigu, nende eluiga kipub lühikeseks jääma. Kahetsevatest pole aga puudust.

Meie mitme varasema projekti tasuvusuuring pole andnud tulevaste rahavoogude kohta adekvaatset hinnangut. Koidula piirijaama kavandamisega pingutasime üle, läbisõitvate rongide ja vagunite arv on uuringus kajastatust väiksem. Ka Estonian Airi tasuvusanalüüsid on näidanud ühte, ent tegelik tulemus on kujunenud teistsuguseks. Näiteid võibki tooma jääda.

Mainitud projektide ebaõnnestumisele on küll objektiivsed põhjendused, kuid need näitavad, et tasuvusanalüüse ei maksa usaldada. Ka Rail Balticu projekti tasuvusanalüüsi tulemused ja tulevased majandamistulemused osutuvad erinevaks.

Erasektoris kannavad projekti ebaõnnestumise korral kulusid selle autorid (ettevõtjad), riigi projektide puhul vastutajad puuduvad. Möödalaskmisi peavad kinni maksma ka need, kes ei uskunud projektide kasumlikkusesse.

Kui Rail Balticu projekt on kasumlik ettevõtmine, tuleks sellesse kaasata investeeringuid erasektorist. Kui seda ei juleta teha (huvitatuid ei pruugi olla), siis pooldan Indrek Neiveldi Eesti Päevalehes avaldatud ettepanekut: «Kõik, kes seda projekti kiidavad ja sõnades toetavad, pangu ka oma nahk mängu – ministrid, riigiametnikud, logistikafirmad, Soome riigiraudtee...» (Vaata 30. jaanuari Eesti Päevalehest «Indrek Neivelt: Rail Balticu vajalikkust tõendaks erakapitali kaasamine».)

Igas ettevõtmises leiab plusse ja miinuseid, kuid riskidega tuleb arvestada. Riskide maandamiseks on arukas alustada väiksest ning selle õnnestumise korral teha järgmine samm. Rail Baltic on suur asi, selle tasuvusanalüüsis on liiga palju tundmatuid. Mina seda ette ei võtaks. Kahjustame looduskeskkonda ning suure tõenäosusega hakkame Rail Balticu toimimist doteerima.

Muide, transpordivaldkonnas leiavad praegu aset suured muudatused. Mõelgem kas või isesõitvatele vahenditele või lennuühenduse odavnemisele.

Kui keegi väidab, et Rail Baltic soodustab ekspordi kasvu, siis see pole tõsiselt võetav jutt. Logistilisest aspektist pole raudteetranspordi kasutamine lähiekspordis põhjendatud. Kahekordne kauba peale ja maha laadimine (kõigepealt autole ja siis rongile) on kulukas ja aeganõudev ning eeldab suurte koguste laadimist. Meie ettevõtete väiksuse juures on otstarbekam eksportida väiksemaid koguseid.

Unustada ei maksa ka seda, et äritegemine muutub aina virtuaalsemaks. Mahuliste kaupade ekspordiks tootmine pole igavene.

Monday, January 16, 2017

Eesti logo


Nali naljaks, kuid tegelik olukord paneb nutma. Mängime arvudega, kulutame mõttetuid summasid logodele ja vormile, kuid sopast see meid välja ei too. Vastandumine on muutunud nii võimsaks, et isegi okse kipub kurku jääma.
Millest selline vastandumine?  Võin vaid oletada: kuniks poliitikud saavad noppida parimaid palasid, seniks ei saagi midagi paremuse poole liikuda.
Donald Trump peatas enne presidendi ametisse astumist igasugused äritegemised. Need olid talle tulusad. Seadusega polnud tegevused keelatud, kuid ta pidas seda ebaeetiliseks.
Eestis käivad asjad teistmoodi. Moraali ja eetilisust nõutakse kohtu kaudu. President Ilves pidas loomulikuks, et tema talu arveid peavad tasuma maksumaksjad. Donald Trump nii ei arva. USA tulevik on helgem.