Wednesday, March 22, 2017

Ärgem halvustagem neid, kellele meeldib hamburgereid süüa


Toitu ei tasu jagada rämpstoiduks ja mitte rämpstoiduks Millegipärast seda tehakse. Iga jagamise taga on huvigrupid.
Seisukohtade kujundamine põhineb subjektiivsusel, isegi siis, kui nende kujundamisel tuginetakse uuringute tulemustele. Viimased ei põhine lõplikul tõel, nende kummutamine on tavanähtus.
Antud ajahetkel seisukoha kujundamisel tuleb arvestada kõikide faktoritega – kõikide plussidega ja miinustega. Huvigruppide seisukohtade võimendamisega tekitame segadust.

Õigest toitumise õpetajatest pole puudust. Teemale ei saa selliselt läheneda. Toitude jagamine „rämpstoiduks“ ja „mitte rämpstoiduks“ on vale. „Rämpstoit“ võib tappa üht, kuid päästab teist.
Paljud inimesed surevad nälga, meie räägime umbmäärasest tervislikust toitumisest. Nälg ei tähenda üksnes kõhutühjust, vaid ka seda, kui toiduained ja mineraalained tarbitavas toidunormis pole tasakaalus.  
Inimeste organismid on väga erinevad. See, mis "tapab" üht, ravib teist. Organid ja meeleelundid ongi selleks, et selle omaniku huvide eest seista.

Keskmist inimest ei eksisteeri. Temale millegipärast soovitusi jagatakse. Ühe organism vajab enam rasva, teise oma suhkrut, kolmanda oma soola, neljanda oma ihaldab midagi muud.
Unustagem keskmised ja usaldagem oma meeleelundeid ja enesetunnet. Ärgem halvustagem neid, kellele meeldib hamburgereid süüa. Selleks on põhjendused.

Thursday, March 16, 2017

Lõpmatuseni ei saa teiste leiba süüa


 


Euroopa Liidu lagunemine on paratamutus - ülalpidajad ei soovi ülalpidavaid lõpmatuseni toetada. Ülalpeetavad ei paista sellest hoolivat - nad on olukorraga rahul.
Viimaste lähenemine on mõistetav, kuna üksnes loll pingutaks selle nimel, et ise torti osta. Oleme jõudnud patiseisu. Uute käikude tegemiseks tuleb alustada uut mängu. 

Euroopa Liidu ühenduse lagunemine on meie õnn ja õnnetus.
Õnn peitub uutes väljakutsetes, mis kasvataks meie ühtsust ja liidaks rahvast.

Õnnetus tuleb sellest, et pajukite (EL struktuurifondid jmt) nurumise asemel tuleb  hakata rohkem pingutama.
Pisiriigina võiksime Euroopa Liidu lagunemisest võita.

Lõpmatuseni teiste leival ei võimaldada olla. Tarmukam oleks külakostist loobuda varem.
Meie edukus võiks peituda pisiriigi paindlikkuses, suurtel on uue keskkonnaga kohanemine keeruline.

Pole mingi saladus, et EL-s hellitatakse bürokraate. Mõttetut raikamist esineb kõikjal.
Ka meie tahame Rail Balticut, vaid seetõttu, et EL kassast tuleb suurema osa selle rajamiseks tehtavast kulutustest. Edaspidiste kulutuste peale me ei mõtle, joovastume hetke tulust.

Sellist lähenemist ei saa harrastada pikalt. Energia võib küll muutuda ühest liigist teise, kuid see ei saa tekkida eimillestki.
Õnnerattalt õigel ajal maha hüppamine pole kaotus, vaid võit.

Tuesday, March 14, 2017

Miks tippu jõuavad halvimad?


 
Erakondadesse koondunud inimesed panustavad isiklikule kasule ja enda ego upitamisele. Kahju, et see nii on. Toimuvat põhjendame esindusdemokraatiaga, kuid viimane tähendab esindamist ja demokraatiat, mitte isiklikele ambitsioonidele pühendumist.

Hayek toob oma teoses kenasti välja („Tee orjusesse“) kolm põhjust, miks võrdlemisi homogeensete vaadetega arvukas ja tugev grupp ei moodustu tõenäoliselt mitte iga ühiskonna parimatest, vaid pigem halvimatest elementidest.

Esimesena mainib Hayek ära haridus- ja intelligentsustaseme oluilisuse. Mida kõrgem on inimeste haridus- ja intelligentsustase, seda suurem on nende vaadete erinevus elule ja seda väiksema tõenäosusega on nad võimelised saavutama kokkuleppeid mingi kindla väärtusastmestiku osas. Selleks, et leida suurt ühetaolisust ja vaadete sarnasust tuleb paratamatult laskuda madalamate moraali- ja intellektuaalsete standardite tasemele.

Teisena toob Hayek esile kuulekuse ja lihtsameelsuse. Nimelt eelistavad kollektivistid  piisavalt lihtsameelseid ja kuulekaid liikmeid, kelle ebamääraseid ja väljaarendamatuid ideid on võimalik kergesti mõjutada. Diktaatorliku mõjuvõimu tugevdamiseks piisab ainult nende lihtsameelsete inimeste oma usku pööramisest.

Kolmadaks, ja kõige tähtsamaks põhjuseks miks tõusevad tippu halvimad, nimetab Hayek negatiivset valikupõhimmõtet. Kokkulepet on lihtsam saavutada ühise vaenlase vihkamises, rikkamate kadestamises, kui positiivse tegevuskavaga. „Kontrast „meie“ ja „nende“ vahel ja ühine võitlus mittekuuluvate vastu näib olevat igasuguse inimese ühistegevuseks siduva tihke grupi kreedo oluline osa,“ üleb Hayek.

Monday, March 13, 2017

Eesti oleks justkui riik, kuid ei ole ka


 

Olerexi sündroom (juhiks pannakse omanikuga lähedates suhetes olev naine, töötajaid alandatakse jmt) painab meid kõiki.

Meie elukeskkond on ebakindel ja väga närviline. Siit paljud probleemid tulevadki. Sisepingete väljaelamiseks aetakse kiusu, tehakse teistele haiget.

Põhjused võivad peituda ebaõiglases ja pidevas muutuses olevas ühiskonnakorralduses.

Eesti oleks justkui riik, kuid ei ole ka.

Riik panustaks elukeskkonna korrastamisesse ja inimsuhete parandamisesse, meie tekitame (seaduste muutmistega) segadust ja vastandame huvigruppe.
Inimsuhted (laiemas tähenduses) on Eestis allapoole igasugust arvestust.

Väärtused, mida esiisad väärtustasid on tõrjutud tahaplaanile, domineerivad nihverdamisoskus ja võltsus.

Teenindajad sõimavad teenitavat, valitsejad  vibutavad sõrme maksumaksja suunas.

Külmajudinad jooksevad üle ihu. Raske on isegi ette kujutada, kuhu me sellise lähenemisega jõuame.

Kui riikluse eesmärgiks pole kogukonnaliikmete ühtsus ja heaolu, siis mis see on?




 
 
 
 
 

Monday, February 27, 2017

Järjekordne patsient andis otsad




Järjekordne haiglast koju saadetud patsient andis otsad. 
 
Kaua selline jama jätkub?

Ringkaitsest läbi murdmine paistab keeruline olevat. Peagi kuuleme vigadest, mida patsient ja tema lähedased tegid.
 
Minu mäletamist mööda on Eestis vaid mõned juhtumid, mil tohter on süüdi mõistetud.
 
Kõrge palgaga võiks kaasas käia ka vastutus.

Kohtusse kaebamine pole meil odav lõbu. Kopsakad riigilõivud ja kallis advokaat (õigluse jalule seadmine eeldab advokaadi palkamist) teevad selle paljudele võimatuks.
 
Õigeks osutub see, kes enam raha lauale laob. Selline on olukord "õigusriigis".
 
Demokraatlikes riikides käivad asjad teisiti. Inimõiguste rikkumise küsimistes ole kohtusse pöördumine keeruline, selleks ei tule isegi kulutusi teha.
 
Minu USAs elavale tuttavale tasus näiteks jaapanlasest arst (neerukivide eemaldamisel tehtud kannatuste pärast) 2004.aastal 300 000 dollarit kahjutasu. Õigluse jalule seadmine kestis aasta, kuid kohtukulusid kanda ei tulnud. Need tasus probleemi tekitaja.
 
Eestis jääb süüdlaseks tavakodanik, kuna tal pole piisavalt raha, et enda õiguste eest seista.
 
Kindlustuspoliisita pole arstina praktiseerimine paljudes riikides mõeldav. Kui arvate, et ohtude eest kindlustamine on odav lõbu, siis eksite – selleks kulub näiteks USAs kuni pool teenitavast tulust.  
 
Lähedane: haiglast koju saadetud patsient suri vähem kui tund hiljem. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lahedane-haiglast-koju-saadetud-patsient-suri-vahem-kui-tund-hiljem?id=77279640

Monday, February 20, 2017

Vanemapuhkuse kõige tähtsam isik peab olema laps


Adik Levin kavandamisel olevast vanemapuhkuse reformist: unustati lapse õigused ja vajadused. Vanemapuhkuse kõige tähtsam isik peab olema laps, mitte ema, isa, nende tööandja või võrdõiguslikkus. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/adik-levin-kavandamisel-olevast-vanemapuhkuse-reformist-unustati-lapse-oigused-ja-vajadused?id=77292254
Vanemahüvitise kehtestajad lähenevad teemale isikliku mätta otsast.
See on normaalne.
Ühiskonnale kasulike otsuste langetamisel tuleks vaadata aga kaugemale.
Meie vanemahüvitise eesmärgiks pole laste arvu suurendamine, vaid teatud huvigrupile mugava elu tagamine.
Isegi lastetoetusteta riikides (Türgi, USA jne) sünnib lapsi enam, kui meil.
Laste sündimiseks ei piisa isale ja emale lühikeseks perioodiks sissetuleku tagamisest. Vaja on kindlustunnet tulevaste sissetulekute osas.
Ka perekonna mõiste on laiem. Vanaemadel ja vanaisadel on laste kasvatamisel väga oluline roll.  

Wednesday, February 15, 2017

Õigusriik ei tohiks seisneda üle mõistuse kallitel kohtuotsustel




Pole mingi ime, kui meie Kalevipojad teevad sulitempe isegi piiri taga.

Eeskuju, mida riigimehed (ärmastamised, autorollotamised, kinnisvaratehingud, jamad riigihangetega jmt) näitavad, immitseb piisknakkusena ühiskonda edasi.

Eetika- ja moraalinorme kohtuotsusest kõrgemale tõstmata pole võimalik üksteisele tünga tegemisi ohjata.

Õigusriik ei tohiks seisneda üle mõistuse kallitel kohtuotsustel. Lõppsõna võiks jääda üldsusele.

Nii on see kombeks traditsioonilistes demokraatliku ühiskonnakorraldusega riikides.