Monday, May 24, 2010

Põrgutee

Humorist Mart Juur leidis eelmisel nädalal Marek Strandbergi ja Jossif Stalini vahel hulga sarnasusi selles, kuidas üks ja teine kõrvaldas oma partei siseopositsiooni.
Sulev Valner kirjutas EPLs, et Strandbergi juhitav tiib üritab praegu teha oma partei siseoponentidega umbes sama, mida tegi Päts vapside tasalülitamiseks. Tõlgendada seaduses ja partei põhikirjas lubatut natuke laiemalt ja vabamalt, kui see kirjapanijatel ilmselt mõeldud oli, ja vabaneda tülikatest konkurentidest, ilma et peaks riskima nendega tulevastel (sise)vali¬mistel mõõtu võtta.
„Roheliste põrgutee“ tervikloona siin:
http://www.epl.ee/artikkel/577247

Mõlemad mehed tabasid öelduga naelapea pihta.
Oleme silmad kinni pigistanud ohtlike tendentside eest ühiskonnas.

Isiklikel ambitsioonidel toimivat poliitilist kultuuri soosib erakondade rahastamine ja seaduskeskkond (valimis- ja erakonnaseadus). Sõltumatus – riigieelarvest ja sponsorlusest tagatud tulubaas ja garanteeritud esindatus– võimaldab praktiseerida nn tagatubadele rajatud demokraatiat.

Parteilastest lihtliikmete passiivsus on taotluslik – otsustajad ei pea pingutama, neil on piisavalt ressursse, mis on vajalik esinduskojas kohtade tagamiseks.
Erakondades toimuvaga on kursis alla 10% parteilastest. Sellistel ühendustel puudub side rahvaga – nende paljud seisukohad on ühiskonnakorraldust murendavad.

Vaatamata sellele, et EER koosneb 1500 inimesest, on kaasarääkijaid arv erakonnas tühine. Marek Strandbergi massilise väljaviskamise aktsiooni eesmärgiks oli nendegi elimineerimine, uutele üritajatele aga sõrmega vibutamine.

Erakonnas on sõlmitud heade tavade kokkulepe, mida EER Riigikogu fraktsioonijuhid (sama, mis erakonnajuhid) järjepidevalt eiravad. Kaaslaste halvustamisest on saanud pigem tava, kui haruldus. Paistab, et head tavad ongi vaid neile liikmeskonnaga manipuleerimiseks, endast ustava parteisõduri kuvandi loomiseks ja isikliku ego rahuldamiseks.

Tundub juba, et polegi vahet, millise erakonnaga ( suure või väikesega, pika staažiga või rohelisega) on tegemist, kõik nad viljelevad sarnast poliitilist kultuuri.

Erakonnad peaksid ühiskonnas põhiseaduslikult demokraatia kantsiks olema. Tegemist on aga diktatuuri taimelavaga. Demokraatia varjus toimub laastamistöö.

PR abil saab alati musta valgeks võõbata.

Asi ei olekski nii hull, kui seda tehtaks oma vahendite eest. Enese lollitamise eest maksame aga kõik – ligi 100 miljonit maksuraha kulutavad võltskusel toimivad erakonnad aastas. Mis veelgi hullem: need samad inimesed langetavad meie nimel otsuseid, kujundavad elukeskkonda.

Saturday, May 22, 2010

Pollitilise kultuurituse juurestik

See, et rahval võimaldatakse valimistel osaleda, ei tee demokraatiat kohe esindusdemokraatiaks.

Vaatamata sellele, et erakondade nimekirjad koosnevad kümnetest tuhandetest inimestest, on nende seisukohtade kujundamises kaasarääkijate osa suhteliselt madal. Kaasarääkida soovijad kuulutatakse persona non gratadeks.

Küsitlused kinnitavad, et erakonnas toimuvaga on kursis alla 10% parteilastest. Sellistel erakondadel puudub side rahvaga – nende seisukohad jäävad ühiskonnakorraldust murendavateks.

Parteilastest lihtliikmete passiivsus on taotluslik – otsustajad ei pea pingutama, neil on piisavalt ressursse, mis on vajalik esinduskojas kohtade tagamiseks.

Isiklikel ambitsioonidel toimivat poliitilist kultuuri soosib erakondade rahastamine ja seaduskeskkond (valimis- ja erakonnaseadus). Sõltumatus – riigieelarvest ja sponsorlusest tagatud tulubaas ja garanteeritud esindatus– võimaldab praktiseerida nn tagatubadele rajatud demokraatiat.

Selline „demokraatia“ kujundab poliitilise kultuurituse riigis.

Wednesday, May 19, 2010

Paleepööre

EER Riigikogu fraktsioonijuhid ei suutnud võimu kaaslastega jagada. Korraldati paleepööre.
Eile kõrvaldati ka tulevased potentsiaalsetest juhatuseliikmetest konkurendid – välja heideti 20 aktiivset liiget.

Enne seda oli erakonnas vaid sadakond tegutsevat liiget.
20 protsenti neist elimineeriti. Ei usu, et "puhastus" sellega piirdub.
„Surnud“ hingedega erakonnas on palju hõlpsam oma asju ajada, pole vaja teistega arvestada.

Igal otsusel on aga eesmärk.
Ma kahtlen, et erakonna tegemises kaasalööjate kõrvaldamine oma eesmärki täidab – see süvendab lõhestatust erakonnas ja vastasseisu võimu ihaldavate juhtfiguuride vastu veelgi.

Ma väga loodan, et „ärategemisest“ ei tunne rõõmu kõik otsusele allakirjutanud, vastasel juhul kaob usk eestlaste siirusesse.

Kaaslaste kõrvaldamisele pole vaja põhjendusi otsida - neid lihtsalt ei ole.

Isiklike ambitsioonide teostamist soosib erakondade rahastamine. Rahaline sõltumatus – riigieelarvest ja sponsorlusest tagatud tulubaas – võimaldab praktiseerida nn tagatubadele rajatud demokraatiat.

Sellise võimu nimel ollakse valmis kõigeks: loobuma kaaslastest, petma ja valetama.

Erakondades praktiseeritav demokraatia määrab demokraatliku kultuuri riigis.

Kogukondade ühisseisukohad/üldkoosolekute tahted on demokraatias ülimuslikud. Eestis paistab asi olevat teisiti.

Üksnes Rapla üldkoosoleku tahte arvestamine peataks nn rohelise kogukonna lauskukkumise. Vastutuleval pinnasel on purustav jõud!

Ma väga loodan, et kogu selle jama tulemusel sünnib lõpuks uus, tõeliselt roheline erakond.

Monday, May 17, 2010

Milleks petta?

OECD Eesti sotsiaalprogrammide analüüsist lähtub, et Eestil on sotsiaaltoetusteks eraldatud vähe raha, kuid isegi see jõuab tõeliste abivajajate asemel hoopiski paremal järjel olevate inimeste taskusse.

Eesti sotsiaalkulutused on Euroopa Liidu kesisemad. Kui EL keskmine sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 26,9%, siis Eestis oli see ainult 12,4% (2006.a, Eurostat).. Leedu eraldas sotsiaalkuludeks 13,2%. Prantsusmaa 31,1%. Eesti ei kasuta maksutulu kodanike huvidest lähtuvalt parimal viisil. Eristume madala sotsiaalabi eraldisega ja sissetulekute ebavõrdsusega.

Eesti kodanikud saavad panustatust (teistega võrreldes) vähem tagasi.
See on ka mõistetav, sest väikeriigi ülalpidamine ongi kulukam.

Aga just seetõttu võiksimegi loobuda pettusega (varjatud ja peidetud maksudega) saavutatud madalast maksukoormuse müüdist.

Järeldusi tuleb teha võrreldavate arvude võrdlemisega, mitte suvaliste arvude kõrvutamisega.

Maksukoormuste ja sotsiaalsete tagatiste hindamiseks ei piisa riigieelarvetulude ja sisemajanduse kogutoodangu jagatiste võrdlemisest.

SKTd on kvalitatiivselt erinevad. Majanduskasv, mis tuleb näiteks avalikust haldusest või riigikaitsest, ei kompenseeri kuidagi kaotust töötlevas tööstuses või turisminduses. Sektoritel on erinev kaal jõukuses.

Öeldu kehtib ka maksude kohta.

Monopolide dividendide tulusid riigieelarvesse või omavalitsuste eelarvetesse tuleks käsitleda maksudena. Osa riigilõivutulusid, tööandjate ja – võtjate töötuskindlustustulusid, elanike poolt tehtavad ravikulusid, tuleb samuti teistega võrreldes käsitleda maksudena. Maksudena tuleks käsitleda ka mitmeid teisi elanike poolt tehtavaid kulutusi.

Erinevused sisendites raskendavad tulemite kõrvutamist.

Eesti voorused põhinevad paljuski sisendite moonutusel.

Sotsiaalsed tagatised riigis on madalad, SKT ja maksud kvaliteedi poolest teistega võrreldamatud.

Aritmeetiliste tehetega (enese ja teiste petmine) tuleks lõpetada, süüvida aga enam sisusse.

Sunday, May 2, 2010

Poliitilisel maastikul on elujõulised vaid Tootsid

Sõnumi edastamisel ei ole erilist vahet, kas teha seda Tootsi või Kiire kombel.

Seda muidugi juhul, kui sõnum on oluline.

Sõnumitooja osa sõnumi kohale jõudmisel, on oluline.
Isegi püksiluku lahti ununemine võib seda soosida, pärssida kohest unustuse hõlma vajumist.

Poliitilisel maastikul paistavad elujõulised olevat vaid „tootsidelt“ tulevad sõnumid.

Erisisustest üksi piisa. Püksiluku lahti ununemisel võivad aga olla traagilised tagajärjed.

Poliitilisel maastikul kaasneb Kiirena toimetamisele enamasti oodatule vastupidine tulemus.

Rahvaliidule lõppes see näiteks hävinguga.

Paremas olukorras pole ka EER.

Vaatamata rohketele uudisekünnise ületavatele avaldustele, pole toetus rohelistele kasvanud. See hoopiski langeb. Isegi omad liikmed on hakanud erakonnast distantseeruma.

Usalduse võitmiseks tuleb edastada üheselt mõistetavaid, hästi põhjendatud ettepanekuid. Inimesed on väsinud üksnes negatiivsetest, vastandumisele kutsuvatest üleskutsetest.

Saturday, May 1, 2010

Eurolõks

Jaan Õmblus kirjutab:
Euro käibelevõtuga seoses lähevad paljud rasvakihi kaotanud või ka lihtsalt kasuahned ettevõtted siiski kaupade ja teenuste hindade tõstmise teed sõltumata sellest, mida nad lubavad või milliseid seaduseid ja ühiskondlikke algatusi tehakse.
Kuid kaotajateks ei ole seekord mitte ainult kliendid, vaid ka hinnatõstjad ise. Hindade ülespoole ümardamine süvendab praeguses majanduskliimas ettevõtjate pankroti ja maksejõuetuse ahelreaktsiooni.
http://majandus.delfi.ee/news/arvamus/jaan-omblus-ettevotjad-astuvad-euroloksu.d?id=30770153&l=fplead


Suur osa ettevõtetest tegutseb kahjumiga.
Hinnatõus ei toimu alati lisakasumi teenimise soovist, vaid ka paratamatusest.

Üldistuste tegemine viib ebaõigete järeldusteni, see omakorda valede otsusteni.

Lisakasumi ihaldajateks on pigem suured ja monopoolsed ettevõtted.

Ettevõtlus rajaneb aga väikeettevõtlusel.

See ei tähenda muidugi seda, et suurettevõtete hinnatasemed ei mõjuta elanike toimetulekuvõimet.

Hinnatõusust tingitud pankrotilainest rääkimine on aga liialdus.
Pankrotid ei jää tulemata, kuid seda tingib vilets ettevõtluskeskkond, madal konkurentsivõime välisturgudel.