Klugmani maailmavaate ja tegemiste lahkamine näitab matslust, kinnitab teemas orienteerimatust

Arutlused peaksid toimuma teema, mitte isikuomaduste ümber. Maarjamaa võimuladvik arvab teisiti.

Minul on EV presidendi, rahandusministri ja teiste asjameeste majandusteadlase halvustamise pärast piinlik. Klugmani maailmavaate ja tegemiste lahkamine näitab matslust, kinnitab väärikuse ründajate teemas orienteerimatust.

Enamus ameeriklasi ei teagi, mis imeloom see Eesti on. Arvata, et tuhkatriinule tehakse liiga, pole põhjust.

Sisemajanduse kogutoodangutega hämamistel pole piire. Kogutoodangutel on aga ka kvaliteet, seda ei teadvustata.

Eesti on läbikukkuja. Seda tuleb ka tunnistada. Vastasel korral asjad paremuse poole liigu. 

Klugman sõnum seisnes selles, et Eesti majanduskasv on nelja-aasta tagusest madalam. Matemaatikas orienteeruvad teavad, et kahekohalise languse tasa teenimiseks (praeguse tempo juures) kulub palju aega. Kohalikud tarkpead võrdlevad majanduskavu suvalise võrdlusbaasiga (madalama majanduskasvuga aegadega). Harrastavad enese ja teiste petmist. 

Võrdlusbaasiks kasutatakse tippusid, mitte suvalisi verstaposte. Vastasel korral poleks globaalse majanduskasvuga probleemi – kõikide majanduskasvud oleksid tõusutrendis. 

Rahandusminister põhjendab kaugemate aegade kasutamist buumist tulenevate aegade elimineerimisega. Perioodi ei saa aga olematuks teha. Rahandusminister võiks teadvustada, et buumi ei tekitanud pangad, vaid Eesti valitsus, kes 26 protsendise aastase riigieelarvekulude kasvatamisega ja ulmejuttudega (viie jõukama riigi hulka jõudmine jmt) innustas ka teisi tulevaste perioodide arvel tarbima. 

Teema arutluses pole oluline Klugman, vaid see, et Eesti majanduskasv on nelja aastases perioodis negatiivne. Saksamaa, Soome, Rootsi ja teiste riikide ühe protsendine majanduskasv on Eesti 4 protsendisest parem tulemus. Majanduskasvud on neil stabiilsemad, nominaalis tulem kopsakam. 

Eesti võimuladvik pasundab oma tublidusest ja tarmukusest. paljud Eestimaa lapsed lähevad aga tühja kõhuga voodisse. Olukorra normaliseerimise asemel lahatakse Nobeli preemia laureaadi isikuomadusi ja ülbitsetakse, president ropendab. Sellise seltskonna hulgas on mul piinlik olla eestlane.