Monday, December 29, 2014

Kõik peavad ühiskonna tegemistes kaasa rääkima


EPL: Andres Herkel: 2014 - veel üks kaotatud aasta. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/andres-herkel-2014-veel-uks-kaotatud-aasta?id=70451029

Uute erakondade loomine pole lahendus. See süvendab kaost veelgi. Lähenemisi muutmata jäämegi konstateerima, et elame illusioonides. 

Demokraatial on erinevaid vorme, kuid sisu on üks – üldust puudutavad otsused peavad alluma enamuse tahtele. Võimuvõitlus käib igavesti, kuid see ei tohiks piirduda seisukohtade manipuleerimisega ja positsioonide üle kraaklemistega. 

Poliitilisi lähenemisi muutmata jäämegi statistilistele numbritele panustama ja naerma nende üle, kes neid numbreid usuvad.

Kunagi piisas vastandumisest, enam ei piisa. Programmidogmade kummardamine pole lahendus. Neid saab interpreteerida, üksikuid punkte subjektiivsuselt ületähtsustada või alahinnata. Programmidogmadel põhinev tegemine pole tulemuslik. Olenemata isegi sellest, kes nende taha kogunevad. 

Elame pisiriigis. Ühest riigi otsast teise sõitmiseks kulutame üksikuid tunde, meie manipuleerime demokraatia põhitõdedega. Kirjutame programme ja kraakleme. Igal ühel peab olema võimalus ühiskonna tegemistest kaasa rääkida. Grupeeringute poolt nende endale krabamine pole õige.

Sunday, December 28, 2014

Edu nauditakse millegi või kellegi arvelt


Edu ja ebaedu on suhtelised mõisted. Mis ühele paigutub edu alla võib teisele paista ebaeduna. Edu nauditakse millegi või kellegi arvelt.

President väidab oma aastalõpuinterjuus, et Eesti on olnud riigina edukas. Paljud nii ei arvata. 

Seisukohtade erinevus tuleneb võrdlusbaaside erinevusest. Edukus ei saa seisneda selles, kui sündivus väheneb, need aga, kel selg kandma hakkab kodumaalt jalga lasevad. Edukus ei seisne ka selles, kui eestlasi sureb narkosurma teistest enam, kui tervena elatud aastad jäävad ühenduskaaslastest lühemaks. Edu ei seisne sotsiaalsete gruppide ebavõrdses kohtlemises. 

Kui edu all mõelda seda, et eestlased on leplikud võimu lauslolluste suhtes, siis on presidendil tuline õigus - eestlased on üllatavalt leplikud ja sallivad. 

Postimees: President Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma aastalõpuintervjuus, et Eesti edu on olnud selles, et me oleme suhteliselt sallivad. http://www.postimees.ee/3035053/president-eesti-edu-on-tulenenud-meie-sallivusest

Monday, December 15, 2014

Valimiseelne aeg on tore


Toimumise ajast olenemata panevad riigikogu valimised alati poliitkatla mulisema. Nelja aasta tagant supleme lubaduste lainetes. Siis leidub lahendusi ka kõige keerulisematele probleemidele. Otsustajad pakatavad optimismist, tänavatelt ja voldikutelt vaatavad vastu nende sõbralikud pilgud.

Valimisjärgne periood on teistsugune – see meenutab uusaastaööle järgnevaid päevi, mil õues vedelevad põlenud rakettide kestad ja prügikastide ümbrustesse ilmuvad okkaid maha langetavad kuused. Probleemide lahendustele ilmuvad üleöö takistused. Optimism kaob, poliitilistelt lubadustelt langevad okkad. Ülespoole pöördunud suunurgad langevad alla. Tegevus liigub võimukoridoridesse, tulemit teadustab Riigi Teataja.

Toimuva mõistmiseks tuleb süüvida põhjustesse. Valituks osutumine on privileeg. Valimissõela läbimise nimel tasub pingutada, kuna siis kehtivad teistsugused reeglid. Mandaat annab õigusi, kohustustest ei räägi. Isegi töölt võib puududa, kopsakas sissetulek jookseb selletagi. Tekib maksuvaba kulutuse õigus. Kulutusteks eraldatud rahasumma ületab koguni keskmise eestlase kuupalga. Tegevusaruandlust ei ole. Seadusepügala väänamise eest kartsa ei pisteta. Kui keegi üritabki faktidega pätiks tembeldada, siis annab tõendusmaterjali riigisaladuseks kuulutada.

Hirm on aga distsiplineeriv faktor. Kui see puudub, siis muututakse isekaks ja enesekeskseks.
Teistsuguste reeglite järgi elamine ei võimalda õige mätta otsast protsesse hinnata. Siit tulevad valed otsused (ühiskonnaliikmete ootustele vastupidised), mida Toompeal langetatakse. Oleks valimiseelsete lubaduste elluviimine kohustuslik, saaksime kuidagigi protsessidesse sekkuda, kuid ka see võimalus on ära lõigatud. Sellest meie probleemid.

Kaootilisus seadustegevuses tekitab kaose ühiskonnas. See aga nördimuse ja käegalöömise meeleolu ühiskonnaliikmes. Samasooliste kooseluseadus, töövõimetusreform, valimisseadus, erakonnaseadus, eripensionide seadus ja paljud teised seadused pole kodanike esindajate kehtestatud. Seda on teinud teised.

Selleks, et üldsust esindada, tuleb orienteeruda ühiskonnaliikmete eelistuste eelistustes. Eelistustes orienteerumisest ei piisa. Eesti elukeskkonna Euroopa standarditeni viimiseks ei tohiks tegeleda üksikute probleemidega, vaid panustada probleemide probleemidele. Tuleks tappa mitu kärbest korraga, mitte joosta piitsaga ringi ja üritada üksikutele pihta saada.

Meie riiklikud probleemid ei alga üksikute valdkondade alarahastamisest, teostamata töövõimetusreformist, kesisest sõjalisest võimekusest, haldusreformist ega kõrgetest tööjõumaksudest. Ei alga ka valedest inimestest riigikogus, kesistest töötasudest ega madalatest sotsiaalsetest toetustest.
Need algavad ebademokraatlikust riigijuhtimisest, sotsiaalsete gruppide ebavõrdsest kohtlemisest, väärtushinnangutest. Kui valitute tegevus põhineb vale tõe pähe esitamise kunstil, siis pole elukeskkonna parandamine lihtne. Valetamiseta võimul aga ei püsi, sest siis torkaks võimetus (teadvustatakse probleeme, kuid kõrvaldada ei suudeta) silma, mis ei võimalda valimistel töövõitudest raporteerida.


Kõigele vaatamata valimiseelne aeg mulle meeldib. Nii nagu meeldib ka vana-aastaõhtu. Mõlema sära jääb küll lühikeseks, kuid loob tunde, mis toob puna põskedele. Järgnev on aga paratamatus. Nii nagu seda on see, et sünnile järgneb millalgi surm.

Saturday, December 13, 2014

Aafriklased ei jõua Eesti piimatoodete eest maksta


Jutud Eesti piimatoodete müügivõimaluse üle Aafrikasse ei paista vaibuvat. Ärileht: Kuna Keenia toodab ise ainult 30% oma piimast ning kohalikud tooted pole kvaliteetsed, siis meie piimatoodetel oleks seal ruumi, leiab Eesti aukonsul Keenias Kadri Humal-Ayal. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/aukonsul-eesti-piimatoodetel-oleks-aafrikas-looki?id=70359005&com=1&reg=1&no=0&s=1


Kui meie piimatoodetele oleks Aafrikas ruumi, siis oleks seda ka Hollandi, Poola, Saksamaa, Soome ja paljude teiste riikide piimatoodetele. Kui seda Aafrikasse ei taheta eriti müüa, siis on selleks objektiivsed põhjused. Kui toote reaalhind osutub konkurentsivõimetuks (kõrgeks), elanike ostuvõime aga madalaks, siis pole toodet mõtet letile toppida. Seda muidugi juhul, kui me seda subsideerima ei hakka. Viimast pole mõtet aga teha, kuna lõppkahjumiga müümine oleks totrus. Kui meie piimatooted on kallid paljudele kaasmaalastele, siis võib vaid ette kujutada, mid arvavad sellest nälgivad aafriklased.
Samal teemal: http://eveges.blogspot.com/2014/11/piimatoodete-aafrikasse-muugi-ettepanek.html

Sunday, November 30, 2014

Piimatoodete Aafrikasse müügi ettepanek oli eluvõõras



Limiteeritud kaupade (nt saastekvoot) müük on imelihtne. Eriti veel, kui tehingu kasumlikkusega annab spekuleerida. Reaalse kauba müük käib teisiti – tuleb arvestada omahinnaga (tehtud kulutustega), müügiga kaasnevate kulutustega ja riskidega. 

Valitsusliikmed võiksid raporteerida tulemustest, mitte spekuleerima kavandatuga. Aafrikasse müügijutt algas bravuurselt, nüüd ei tasu sellega tegeleda. Valitsuse kõneisik oleks võinud ettepaneku esitamisel arvestama reaalsete võimalustega ja alles seejärel sõnumit levitama hakata. Vastupidise tegutsemisemisega jätab ta valitsusest saamatu koosluse mulje. 

Impordimaksud pole uudis, sellega oleks pidanud (ettepaneku tegemisel) arvestama. Takistusi on aga enamgi (pikk tarneaeg, kultuurilised erinevused jne). Eesti piimatoodete Aafrikasse müügi ettepanek oli eluvõõras. Seda on aga paljud ministri ettepanekud.

Ärileht: Kuigi pärast Venemaa poolsete sanktsioonide kehtestamist vaatasid Eesti piimatootjad algselt ka Põhja-Aafrika kui võimaliku turu poole, siis praegu see variant enam laual ei ole. "Me alguses vaatasime ka Põhja-Aafrika poole, aga seal on tariifid väga kõrged. Juustul oli seal minu teada kuni 100-protsendine tollitariif," rääkis väliskaubandusminister Anne Sulling Ärilehele. Kui Hiina välja arvata on Aasia turg Sullingu hinnangul Aafrikast potensiaalikam. "Ruumi seal on ja meie kogused on piisavad," selgitas ta.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-piimatootjad-enam-pohja-aafrika-poole-ei-vaata.d?id=70253887

Thursday, November 27, 2014

Tööjõumaksude vähendamine on otsustatud


Tööjõumaksude vähendamine on nüüdseks otsustatud. Peagi jõutakse kokkuleppele ka maksudes, mida kergitatakse, ja asi läheb käiku. Kui otsustajad näevad mingis asjas võluvitsa, siis tuleb üldsusel sellega leppida. Nii tuli leppida eurotsooniga (euroga) ja Euroopa Stabiilsusmehhanismiga liitumisega, tuleb leppida reeglitega, mida üldsusele peale surutakse. Need on samasooliste kooseluseadus, töövõimetusreform, valimisseadus, erakonnaseadus, eripensionide seadus jne.

Tööjõumaksude alandamine ja mõne teise maksu kergitamine pole aga lahendus. See ei paranda elanike ostuvõimet, ei too majandusse lisaraha. Maksuliikidest määravam on see, kui palju makse kokku makstakse. Meie maksusüsteemi lihtsuse juures ei piisa ühe maksumäära langetamisest ja teise kergitamisest. Maksusüsteemi tuleks muuta radikaalselt, näiteks juurutada astmeline tulumaks, rakendada maksuerisusi või hoida suund maksumäärade alandamisele. Ei tasu karta, et määrade alandamine vähendaks riigile laekumist. Selle mõju on vastupidine, sest tarbimiskasvu mõju, kui suurenevad meie sissetulekud, suurendab maksulaekumisi rohkem kui määrade tõstmine.

Iga muudatusega kaasnevad kulutused. Kui sellest saadav tulu ei ületa tehtud kulutusi, siis pole sellest kasu, sest see pärsib finantsvõimekuse kasvu. Tööjõumaksude kavandatav langetamine (mõne teise maksumäära tõstmine) oma eesmärki ei täida. Ka varasemad maksumuudatused (käibemaksumäära tõstmine, tulumaksu alandamine, töötusmaksu kehtestamine jmt) eesmärki ei täitnud. Elukeskkond pole eriti paranenud, majandus toimib suuresti abidel. Mis veelgi halvem – noored unistavad endiselt kodu rajamisest kauguste taha.

Eesti on maksude haldamiseks tehtava aja poolest paljude riikidega võrreldes heal kohal (st maksumaksjad on tublid), kuid üldise maksukoormusega hõivame aina kesisemaid positsioone. Järelduste tegemise asemel trikitame maksumääradega, peidame aina suuremaid maksutulusummasid teistele tuluridadele.

Ühtede maksude vähendamine ja teiste kergitamine pole lahendus. Meie probleemid (väikesed palgad, kehv ettevõtluskeskkond jmt) ei tulene maksude ebaproportsionaalsusest, vaid nende määradega üle pingutamisest. Ühiskond vajaks hädasti (neto)maksukoormuse erapooletut auditeerimist. Siis langetaksime tarmukamaid otsuseid.

Üksikutele maksudele pühendumine eksitab. Pole mõtet võrrelda erinevaid maksurakendusi – ühtlast tulumaksumäära progresseeruva tulumaksumääraga või maksusid, millele rakendatakse erisusi (nt toiduainetele rakendatakse paljudes riikides oluliselt madalamaid määrasid jmt). Varjatud maksustamine (töötuskindlustusmaks, riigilõivud, monopoolsete riigiettevõtete dividenditulu jmt) teeb võrdlusbaasid veelgi segasemaks.


Ma ei saa ka parema tahtmise juures suhtuda tõsiselt väitesse, et Eestis kavandatav tööjõumaksumäärade alandamine toob paksema leivaviilu toidulauale. Seda ei juhtu. Kogeme segadust ja maksutulu haldamise kasvu, mis annab leivatükile mõrkjama maitse, kuid sellega asi ka piirdub.

Friday, November 14, 2014

Tõelise majanduskasvu saavutamine pole keeruline



1. detsembril saab peaministri nõunikuks SEB panga analüütik Ruta Arumäe. Peaministri nõuniku positsioon kohustab. Sellest meele muutus. 

Oma viimases kommentaaris kiidab Arumäe Eestis toimuvaid protsesse. Kiidab ka tööturu numbrilist näitajat, kuid ei maini, et tegelikkuses pole muudatusi toimunud. Hõive kasv tuleneb (registreerimissüsteemi) metoodilisest muudatusest. 

SKP (kvartalis) 0,2 protsendiline kasv mahub eksimuse piiridesse. See on olematu. Selle üle pole rõõmustada põhjust. 

Aastane kasv eksitab samuti – SKP arvestuses toimusid metoodilised muudatused. 

Euroopa majanduse nõrkus on ohuks maailmamajandusele. Kui majanduskasv saavutatakse rahatrüki abil, siis on tegemist enesepettusega. Vaja oleks strukturaalseid muudatusi, neid pole tulemas. Arvudega mängimisega aga kaugele ei jõua.

Kui majandus langeb mõnel ajal kahekohalise näitaja võrra, siis pole põhjust 1-2 protsendilise kasvu üle rõõmustada. Kui oleme ühenduse kaaslastest jõukuse loomise poolest pikalt maas, siis peab kasv olema teistest kordades kiirem. Vähemaga leppimine tähendab seda, et inimesed jäävadki Eestist põgenema. 

Toimetame jõukamatega samas majandusruumis, teistest kordades kiirema majanduskasvu saavutamine pole keeruline. Tuleb vaid lõpetada laristamine ja luua majanduskasvu soodustav (maksu)keskkond.

Ärileht: Arumäe: enamus makronäitajad on olnud viimasel ajal positiivse hõnguga.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arumae-enamus-makronaitajad-on-olnud-viimasel-ajal-positiivse-honguga.d?id=70156853

Thursday, November 6, 2014

Poliitika on vale tõepähe esitamise kunst


Poliitika on vale tõepähe esitamise kunst. 

Valelikkusest läbiimbunud keskkonnas selleta võimule ei pääse. Tippu jõudmiseks ja võimul püsimiseks tuleb valetada. 

Tõe kuulutamine näitaks võimetust (teadvustatakse probleeme, kuid kõrvaldada ei suudeta). 

Käitumismallid ja väärtushinnangud kujunevad keskkonnas, milles toimetatakse. Ka kõige tsiviliseeritumad muutuvad (eri)olukordades (nt looduskatastroofid, vangistus, võitlus jne) metslasteks. 

Kui valetamise eest jagatakse maiuspalasid (töökohti, positsioone jmt), siis tehakse seda (isegi siis, kui see põhineb ebaeetilisusel ja valel) mõnuga.

Wednesday, October 22, 2014

Müügipiirangud tekitavad vaid segadust


“Alkoholivastane võitlus” on valimiseelne atribuut, mille abil inimeste meelsusega manipuleeritakse. Igaüks teab kedagi, kel on raskusi uimase peata hakkamasaamisega, teema on kõigile hingelähedane ja mõistetav. Üksnes sellest rääkimine tagab tähelepanu, see on aga valimiseelsel ajal eesmärk omaette.

Tallinna linnavalitsus andis teada, et kavatseb keelustada pühapäevase alkoholimüügi. Loodame, et see jääbki jutuks, kuid kavatsus võidakse ka teoks teha. Seda toetavad “ekspertideks” nimetatavad mõttekaaslased, kes deklareerivad, et uuringute andmetel võib alkoholimüügi keelamine joomist vähendada. “Võib” tähendab aga seda, et vähendab ja ei vähenda ka.

Protsessid pole juhitavad
Kõik teavad, et juua võiks vähem, kuid kuni me ei süvene põhjustesse ja panustame vaid tagajärgedesse, seni liiguvad protsessid oma rada – need pole juhitavad. Alkoholiteemale tuleks läheneda laiemalt. Uute piirangute seadmine tekitab segadust, oodatud kasu asemel kogeme kahju. Mina ei poolda keeldusid ja piiranguid, mida alkoholi tarbimise ohjamiseks pakutakse. 

Miks?

Meelemürke on tarvitatud iidamast-aadamast. Seda on harrastanud inimeste kõrval teadlikult või alateadlikult ka loomad ja linnud ning muud pudulojused. Närvisüsteem vajab teatud hetkedel maandamist, vastasel korral ei pea see pingetele vastu. Pole põhjust spekuleerida teemal, millised meelemürgid on paremad (apteekides müüdavad pole parimad), millised halvemad. Kõik on suhteline.
Vähe ja palju on samuti suhtelised mõisted, keskmist eestlast aga ei eksisteeri. Piirangute seadmisega alkoholile, antud kontekstis müügi keelustamisega pühapäevasel päeval kasvatame teiste meelemürkide tarbimist. Arvamus, justkui ohjataks alkohoolsete jookide tarbimist piirates psühhotroopsete ainete tarbimist ühiskonnas tervikuna, on enese petmine.

Käskudest ja keeldudest ei piisa
Ma ei propageeri meelemürkide tarbimist, kuid ei pea õigeks ka segaduse tekitamist. Alkohoolsete jookide rohke tarvitamine kahjustab tervist, kuid sellest argumendist ei piisa müügipiirangute kehtestamiseks, aktsiiside kergitamiseks või muuks analoogseks tegevuseks. Meelemürkide tarbimise vähendamiseks ei piisa käskudest ja keeldudest.

Meelemürke müüakse apteekides, neid leidub looduses, sisaldub kemikaalides, annab kääritada. Kui ei viitsi vaeva näha, saab neid nurgatagustest raha või vahetuskauba eest soetada. Meelemürkide tarvitamise puhul kehtib ühendatud anumate reegel. Alkohol on meelemürkidest üks süütumaid. Selle kättesaadavuse piiramisel pöördutakse kättesaadavamate ja tervisele ohtlikumate poole.


Selleks, et vabaneda umbrohust, tuleb hävitada selle juur. Alkoholi liigtarbimine on võsu, mitte juurestik. Murtud võsu asemel tekivad aga uued. Isegi koolijütsid teavad, et igale jõule rakendub vastujõud.

Wednesday, October 15, 2014

Minister Sulling räägib seda, mida kuuleb


Ärileht: Minister Sulling: Saksamaa huvi Eesti vastu üha kasvab. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kohtus Potsdamis Brandenburgi liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade ministri Christian Ralf Christoffersiga. 2014. aasta esimese kuue kuuga on Saksamaa tõusnud Eesti 4. kaubavahetuspartneriks, eksport Saksamaale kasvas 4,4% ning import 11,5%. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/minister-sulling-saksamaa-huvi-eesti-vastu-uha-kasvab.d?id=69950729


Minister Sulling räägib seda, mida kuuleb. Alles lõpetas piimatoodete müügivõimaluse propageerimise (Aafrikasse), nüüd räägib umbmäärasest Saksamaa „huvist„ Eesti vastu. 

Seminaridel ja messidel suheldakse, näidatakse osalejate vastu huvi. Tulemus avaldub rohketes komplimentides, kopsakates visiitkaartide pakkides ja küllakutsetes. Nendest ei tasu tõsiselt võetavaid järeldusi teha. 

Kaupade liikumine on globaliseerunud, see ei kajasta riikide huvisid. Kaubavahetus ei näita ühe riigi huvi teise riigi vastu, vaid tarneahelat. 

Eest eksport pole tõusulainel. Kui ekspordist tahta rääkida, siis tuleb seda teha kaubagrupiti või Venemaa (sanktsioonide) kontekstis. Saksamaa „huvi“ Eesti vastu jätta aga spekulantide pärusmaaks. 

Saksmaa väliskaubandusnäitajad (suuresti tänu tugevale euro kursile ja EL sisestele probleemidele) on sellel aastal muret tekitavad. Selles kontekstis on Eesti kaupade vastu huvist rääkimine kohatu. Augustis kahanes Saksamaa import 1,3 protsenti, juulis 1,4 protsenti. 

Mulle jääb mõistetamatuks, millisele sihtrühmale ministri sõnum mõeldud oli. Protsesside ohjamiseks tuleb teemale läheneda laiemalt. Sõrmest välja imetud tendentsid probleeme ei teadvusta.
 

Sunday, October 12, 2014

Savisaare peaministrikandidaadiks seadmine oli õige lahendus


Savisaare peaministrikandidaadiks seadmine oli ainuõige lahendus. Vastasel korral poleks Keskerakond see, kes ta on. 

Alternatiivideks olid küll toredad inimesed, kuid võimuerakondadele vastandumiseta hääli nii palju ei kogutaks. 

Mina ei mõista poliitanalüütikuid, kes väidavad, et Savisaarega jääb Keskerakond opositsiooni. 

Ei jää. Võim on nii magus, selle nimel moodustatakse ükskõik milliseid koalitsioone. 

Kartellierakonnad (riigikogus esindatud erakonnad) vastanduvad ja ajavad omavahelist vimma. Omavahelist kavaldamist on enam kui kunagi varem.  Keskerakond on kaubamärk millega saab igaühele tünga teha. Seda muidugi vaid juhul, kui selle eesotsas (peaministri kandidaat) on Savisaar.

Thursday, October 9, 2014

Kooseluseadus sai opositsiooni õnnistuse


Paljusid ärritav kooseluseadus sai vastu võetud. Ei möödunud päevagi, kui president sellele ka õnnistuse andis. Tavaliselt asjad nii kiiresti ei käi. 

Häälte suhe (40:38) viitab sellele, et seadus sai ka opositsiooni õnnistuse, vastasel korra poleks nii palju hääletamisest kõrvale hiilijaid olnud.

Vaatamata sellele, et protseduuri käigus eirati elementaarseid demokraatia põhitõdesid, pole tulemi õigustajatest puudust. SDE esimees nimetab toimunut vähemuste õiguste eest seismiseks. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-sven-mikser-riigikogu-tanane-otsus-on-vahemuste-oiguste-kaitsmisel-teedrajav?id=69915177. Sarnasel seisukohal on teised asjaosalised. 

Kui sellisest põhjendusest piisab, siis annab sellega põhjendada ka riigikogulastele kuluhüvitiste kehtestamist, erakondade riigieelarvest rahastamist ja muud analoogset. Eestis ei panustatagi siis muule, kui vähemuste õiguste eest seismisele. Kuhu me sellega jõuame, kui kaitseme vähemusi, enamuse tahet aga eirame?

Viriseda võib alati, kuid süüvigem põhjustesse. Vähemuse diktaat enamuse üle tuleneb seadustest (valimisseadus, erakonnaseadus), mis sillutavad Riigikogusse kohad võimuladvikutele lojaalsetele inimestele, kuid rahvaesindajad jätab ukse taha. Sellest tulebki see, et otsuseid ühiskonnas langetab käputäis inimesi, kes surmtõsiselt arvavad, et vaid nemad teavad ainuõigeid lahendusi. 

Eestlaste elujärg on nadimast nadim, otsustajate arvates langetatakse tarmukaid otsuseid. Kasinad sissetulekud, õbluke sotsiaalkindlustussüsteem ja inimeste mujale elama asumine (Statistikaameti andmetel lahkus Eestist 2012. aastal 30 inimest päevas) kinnitavad, et ühiskonnakorraldus Eestis on kaugel normaalsest. 

Otsustajad nimetavad Eesti otsustusprotsessi demokraatlikuks. Ühiskonnas langetud otsused ei allu aga isegi enamuse tahtele (NB! demokraatia olulisem põhimõte). Eestis pole korraldatud ühtegi tõsiseltvõetavat rahvaarvamuse küsitlust, valimistest on tehtud palagan, mis täidab võimuladviku tahte vormistamise eesmärki. 

Tuesday, October 7, 2014

Sotsiaalmaksumäära saab langetada



Et asi selgem oleks, siis lööme sotsiaalmaksu (33 protsenti palgast) osad lahku – 13 protsenti „tervisekindlustusmaksuks“, 20 protsenti „pensionimaksuks“.

Kulutusi tuleb hinnata kindlas keskkonnas, suvaliste hindadega võrdlemine ei anna ülevaadet.

Mainitud kontekstis on Eestis tervishoiukulutused kõrged. Eestlaste omavastutus kulude katmisel on kõrge. Kuid isegi siis, kui omavastutus arvestamata jätta on tervishoiukulutused kopsakad. Maksavad ju eestlased 13 protsenti sissetulekust tervishoiumaksu (sotsmaksu osa), teistes riikides vähem. Mõne aasta tagune arvutus näitas, et USAs (NY osariigi näitel/ kulub inimestel (vaatamata suuremale nominaalsele summale) ravikindlustuseks kõigest 7 - 8 protsenti sissetulekust (tervisekindlustustasu) sissetulek). 
Võrrelda ei tule rahasummasid, vaid selle osa sissetulekust. Meie palgatasemete juures saaks vähemaga hakkama saama

Pensionimaks on 20 protsenti. Sotsiaalmaksu laekub veel ka muudest allikatest, reserviga teenitakse lisatulu. Kui summat solidaarselt jagada, siis pensionisaajate mediaanpension kasvaks.

Visakem pilk valitute arvu kasvu tendentsile. 2000 – 2006 kasvasid kulutused eripensionidele 13 miljonilt kroonilt 144 miljonile. 2000 –2012 perioodil kasvas üle 21 korra. Kääride otsad, mida eripensionide saajad tingivad, kaugenevad.

Eripensionide süsteem on ebaõiglane, seda iseloomustab suur õiguslik fragmenteeritus. Erinevate eripensionide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord erinevad, erisustel puudub ratsionaalne põhjendus. Eripensione sätestaval õigusaktil on olnud oma autorid ning ametkondadel on olnud võimalus kirjutada seadustesse sisse mõne konkreetse, väikesearvulise isikuterühma erihuvid.

Solidaarse pensioni maksmise korral (rakendatakse enamusele, kuid mitte kõikidele) oleks jaotatav summa inimese kohta kopsakam. Mediaanpension kõrgem.

Olemasolevate vahendite efektiivsemaks kasutamiseks on võimalusi küllaga. Vähese raha üle virisemise asemel oleks tarmukam tegeleda hälvetega, hakata kasutama vahendeid üldsuse huvides efektiivsemalt. Siis näeme, et ühiskonnas pole puudust rahast, vaid heast tahtest ja tervest mõistusest.

Monday, October 6, 2014

Re-eksport ei tee sanktsioonide mõju tühiseks


Ärileht: Mullu moodustas ligikaudu 77 protsenti kogu Eesti ekspordist Venemaale re-eksport, märkis majandusministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Meelis Kitsing. „Mullu moodustas Eesti eksport Venemaale 1,4 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit oli re-eksport. See tähendab, et ainult 300 miljoni euro eest on Eestis toodetud toodang. See eksport on impordipõhine ning loodud lisandväärtus on väike. Seega pole Venemaa tähtsus Eesti kaubandussuhetes nii suur kui arvaksime," selgitas ta. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ministeerium-loviosa-eesti-ekspordist-venemaale-moodustab-re-eksport.d?id=69888875

Rahandusministeerium üritab iga hinna eest näidata Venemaa sanktsioonide mõju tühisena. Nii see aga pole. 

Majandustegevused on globaliseerunud. Eksport põhinebki impordil. Isegi kohaliku toorme eksport põhineb impordil, kuna selleks tuleb importida tehnoloogiat, masinaid ja seadmeid. Kaubagrupid on küll erinevad, kuid kaudselt on tegemist re-ekspordiga.

Venemaa sanktsioonide mõjul ei vähene Eesti eksport üksnes Venemaale, see väheneb ka teistesse (statistiliselt meie tooteid tarbivatesse) riikidesse. Matemaatika on tõsine valdkond, kuid Venemaa mõjusid sellega prognoosida ei saa. Lumepalliga matsu saamine on tühiasi, kuid kui see panna mäest alla veerema, siis murrab see kõik. 

Sunday, October 5, 2014

Homolembusest


Ühiskonnakorraldus on Eestis ülereguleeritud. 

Mis pole keelatud, on lubatud. Lubade taga ajamise asemel võiksime väetada demokraatia põldu. 

Jumal tänatud, et omasooliste kooselu pole keelatud. Oleks minu teha võimaldaksin ka (suure armastuse korral) kolmeteist aastaste kooselu. 

Lähenemistel on alati poolt- ja vastuargumente. Peale võiks jääda enamuse tahe.

Meie probleemid ei tulene omasooliste kooselu registreerimises või mitte registreerimises, vaid demokraatia lombakusest. Huvigruppide vaheline hõõrumine on vesi diktatuurile, sest see võimaldab väikesel seltskonnal ühiskassat oma tahtmise järgi kulutada. 

Paljud kaasmaalastest on toimetulekuraskustes, meie aga kraakleme isikliku heaolu nimel, mis takistab ühisressursside laristamise ohjamist.

5. oktoobril Toompeal toimunud üritusest kommenteerijatest pole puudust. Meediat lugedes jääb mulje, et puudustele panustajaid tundub enam olevat. Isegi Lastekaitse liit taunib „sallimatust õhutavatele üritustele“ laste kaasamist. 

Iga lähenemise kallal võib viriseda, igat lähenemist annab ülistada. Rääkida tuleks aga aiast, mitte aiaaugust. 

Sõjatingimustes sõdivad ka lapsed. Elatakse keskkonnas, mitte eraldi maailmas. Lastele demokraatlike (seisukohtadega arvestamine) lähenemiste õpetamine võiks alata varakult. Kui lapsed ei õpi õigluse eest seisma, siis kasvavad neist enesekesksed Rõivased, Ansipid, Michalid, teisiti öeldes need, kel pole teistest sooja ega külma.


Wednesday, October 1, 2014

Maksustamine võiks põhineda kokkuleppel


Maksustada võib kõike, kuid selle tegemisel tuleks lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest ja maksuvõimekusest. Mainitud kontekstis pole riigikogulaste maksuvabad hüvitised ja muud analoogsed erisused põhjendatud.

Maksude kehtestamine võiks põhineda ühiskondlikul kokkuleppel (enamuse nõusolekul), mitte huvigruppide nõudmistel või soovidel. Ei tasu arvata, et siis jääksid maksud kogumata.
Makse makstakse meeleldi, kui raha kasutamine on läbipaistev ja põhjendatud.

Olen viibinud hääletusel, kus laenukoormuse all ägavad inimesed hääletasid maksude tõstmise poolt. Olin üllatunud, kuid vestlus näitas, et kõrgemat maksustamist peeti vajalikuks ja põhjendatuks.

Eesti maksusüsteemi visioon paistab olevat aina suuremate rahasummade kogumine. Rahale panustatud ponnistused ebaõnnestuvad.

Maksusüsteemi muudatusettepanekute tegemisele peaks eelnema adekvaatse maksukoormuse näitaja tuletamine. Kasutatav ei kõlba. Ei saa võrrelda meie tulumaksumäära progresseeruva tulumaksumääraga või summaga, millele tehakse rohkelt tagastusi. Erandite kasutamine kaupade (nt ELi keskmine käibemaks toiduainetele on 10%) maksustamisel teeb võrreldamatuks käibemaksumäärad. Varjatud maksustamine (töötuskindlustusmaks, riigilõivud, monopoolsete riigiettevõtete dividenditulu jmt) teeb näitaja veelgi segasemaks. Kogutoodangu näitaja moonutab pilti veelgi. Välispankade kasumid, kaitsekulutused jmt (SKTs sisalduv) ei tee meid jõukamaks.

Kui jõuame selgusele maksukoormuse suuruses, siis võib tõstatuda küsimus, kas riigi toimimiseks on üldse nii palju raha vaja. Laristamine toimub kõikides valdkondades. Isegi neis, mille rahastamise üle kõige enam nurisetakse (tervishoid, haridus, riigikaitse). Eestlaste maksustamise ja ostuvõimekuse juures ei sõltu maksutulu niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest. Vajame maksumäärade langetamist.

Olulisemad maksud, nende laekumised ja määrad (2013):

SOTSIAALMAKS: Riigitulust 27, maksutulust 34 protsenti. Määr 33 protsenti. Tegemist on kõrgeima reitinguga maailmas. 
KÄIBEMAKS: Riigitulust 20, maksutulust 25 protsenti. Määr 20 protsenti. Liikmesriikides rakendatakse erandeid toiduainete maksustamisele, mille keskmine käibemaks ei ületa 10 protsenti. Soomes on see küll 13, kuid Saksamaal vaid 7, Eestis seevastu 20. Teistest kõrgem käibemaks on ka põhjuseks, miks toorme kallinemise korral hinnad Eestis kiiremini tõusevad. Uuringutulemuste järgi läheb toiduainete ostmiseks 26 protsenti Eesti elanike kuludest. Üksnes selle arvestamine tõstaks keskmist maksumäära kolm protsendipunkti, mis teeks Eesti kõrgeima käibemaksuga riigiks liidus.
AKTSIISID: Riigitulust 10, maksutulust 13 protsenti. Aktsiisiga maksustatavate kaupade (kütus, vedelgaas, tubakas, alkohol, pakendid) hinnatasemed on meil kõrged. Uuringute andmetel kulutavad eestlased alkoholile 5,8 protsenti eelarvest. Igapäevased veinitarbijad, nagu itaallased, hispaanlased ja kreeklased, kulutavad palju vähem (0,7–0,9 protsenti). Liviko käibest moodustab aktsiis üle 51 protsendi. 

TULUMAKS: Riigitulust 8, maksutulust 10 protsenti. Juriidilistelt isikutelt (ettevõtetelt) laekub tulumaksu (üksikisikutest) 6 protsendipunkti võrra enam. Tulumaksu määr on 21 protsenti, mis ei sisalda maksuvaba piiri, progressiooni ja erandite (maksuvabastused, tagastused) mõju. Euroopa Liidus domineerib progresseeruv tulumaks. Soomes jääb maksustamine 10,5–33,5 protsendi vahemikku. 1700-euroselt kuupalgalt tasutakse 18,5 protsenti. Saksamaal kõigub tulumaks 14–45 protsendi vahel. 8004 eurot aastas on maksuvaba. Eesti mediaanpalgalt ei tuleks Saksamaal tulumaksu üldse tasuda.

Monday, September 29, 2014

Probleeme ei tekita sünniaasta, vaid väärtushinnangud



DF: Holger Kaints: Vanuse tõttu kõrvale jätmist tekitab suur ealine segregatsioon. Minu elus oli samuti periood, kus kandideerisin nädalas mitmele-setmele töökohale ja tulemus oli ümmargune null. Mul oli alust kahtlustada, et üks põhjus, miks mu sooviavaldused kohe pärast pilgu peale viskamist kõrvale tõsteti, oli CV-s kohe nime all olev teine rida ehk vanus, mis algas juba tollal viiega. Nii CV-Online’i kui ka CV Keskuse (aga ka väiksemate portaalide, mis siis eksisteerisid) elektroonilise CV-blanketi vanuse või sünniaasta lahtrid tuli täis kirjutada – blanketti polnudki võimalik teisiti täita. Arvatavasti on see siiani sedasi. http://epl.delfi.ee/news/arvamus/holger-kaints-vanuselise-diskrimineerimise-vahendamise-voti?id=69835721

Ealisele diskrimineerimisele tööturul viitab riigikontrolli aruandlus, mille järgi ¾ eelpensionäridest on enne pensionile minekut töötud. 

Ka tööturuga kursis olijad kinnitavad (konfidentsiaalselt), et üle viiekümneste (harvad pole juhused, kus ka nooremate) CVd visatakse neisse süüvimata prügikasti. 

Ümberõpe ealist diskrimineerimist ei lõpeta. Pensionieelikutest töötute ridades on hästi koolitatud ja kogemustega inimesi. CVsse sünniaasta märkimata jätmine suhtumist ei muuda. Vanus tuletatakse hariduse omandamisest ja töökogemusest. 

Probleeme ei tekita sünniaasta, vaid väärtushinnangud. Kõik algab riigiametite ( sh valitsuseliikmete) komplekteerimisest. Kui olulistele ametikohtadele määratakse lapseohtu noorukid, siis ei saagi teistsugust suhtumist oodata. 

Muudatusi tuleks alustada riigisektori (sh omavalitsused) töötajate värbamisest. Kandidaatidele esitatavad nõudmised peavad olema üheselt mõõdetavad, ebasobilikkus arusaadav. Kui mainitud tingimused on täidetud, siis on keerulisem eakaasalastele või kamraadidele panustada.

Maksumäärad on meie sissetulekute juures ülikõrged



Kadri Simson: tänane valitsus on kui klappidega võidusõiduhobune, kelle ainsaks eesmärgiks on madalad maksumäärad. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kadri-simson-ettevotjate-kriitikast-tanane-valitsus-on-kui-klappidega-voidusoiduhobune-kelle-ainsaks-eesmargiks-on-madalad-maksumaarad?id=69822939

Mis madalatest maksumääradest Simson räägib? Maksumäärad on meie sissetulekute juures ülikõrged. Kui ettevõtlustulu maksustamisest rääkida, siis seda maksustatakse samuti soliidselt. Kaudselt tuleb kogu maksutulu ettevõtlusest. 

Ettevõtlustulu otsene maksustamine moodustab poole tulumaksulaekumisest. Teine pool laekub üksikisikute tulu maksudest. Ettevõtetest laekub erisoodustusmaksu (koosneb sotsmaksu ja tulumaksu summast) 

Ka tööjõumaksud jäävad suuresti ettevõtete kanda. 

Maksumäärad on Eestis kõrged, kuid kui jätta arvestamata erisusi ja iseärasusi, siis ei pruugi seda hoomata. 

Selgema pildi saamiseks maksumäärade suurusest tuleb neisse süüvida.

SOTSIAALMAKS: Moodustab riigitulust 30 ja maksutulust 42 protsenti. Tegemist on kõrgeima reitinguga maailmas. Sotsiaalmaksu määr on meil 33 protsenti.  

KÄIBEMAKS: Laekumissuuruselt teine on käibemaks. See moodustab riigitulust 22 ja maksutulust 31 protsenti. Liikmesriikides rakendatakse erandeid toiduainete maksustamisele, mille keskmine käibemaks ei ületa 10 protsenti. Soomes on see küll 13, kuid Saksamaal vaid 7, Eestis seevastu 20. Teistest kõrgem käibemaks on ka põhjuseks, miks toorme kallinemise korral hinnad Eestis kiiremini tõusevad. Uuringutulemuste järgi läheb toiduainete ostmiseks 26 protsenti Eesti elanike kuludest. Üksnes selle arvestamine tõstaks keskmist maksumäära kolm protsendipunkti, mis teeks Eesti kõrgeima käibemaksuga riigiks liidus.

AKTSIISID: Aktsiiside osa riigitulust oli 12, maksutulust 16 protsenti. Aktsiisiga maksustatavate kaupade (kütus, vedelgaas, tubakas, alkohol, pakendid) hinnatasemed on meil kõrged. Uuringute andmetel kulutavad eestlased alkoholile 5,8 protsenti eelarvest. Igapäevased veinitarbijad, nagu itaallased, hispaanlased ja kreeklased, kulutavad palju vähem (0,7–0,9 protsenti). Liviko käibest moodustab aktsiis üle 51 protsendi. 

TULUMAKS: Tulumaksu laekumine moodustab riigitulust 7 ja maksutulust 10 protsenti. Elanike ja ettevõtete panused jagunevad pooleks. Tulumaksu määr on 21 protsenti, mis ei sisalda maksuvaba piiri, progressiooni ja erandite (maksuvabastused, tagastused) mõju. Euroopa Liidus domineerib progresseeruv tulumaks. Soomes jääb maksustamine 10,5–33,5 protsendi vahemikku. 1700-euroselt kuupalgalt tasutakse 18,5 protsenti. Saksamaal kõigub tulumaks 14–45 protsendi vahel. 8004 eurot aastas on maksuvaba. Eesti mediaanpalgalt ei tuleks Saksamaal tulumaksu üldse tasuda.

Maksuteemale tuleb läheneda laiemalt. Teemakäsitlust alustada aga olukorra adekvaatsest kaardistamisest ja eelistuste seadmisest. Eesmärgiks ei tuleks seada raha kogumise, vaid inimeste sissetulekute ja ettevõtlustulu kasvatamise. Maksumäärad on Eestis kõrged, sellest ka kesised sissetulekud ja kasin majanduskasv. Maksumuudatuste ettepanekute tegijad võiksid teadvustada, et meie elanike vaesuse taseme juures ei sõltu maksutulu enam niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest.

Friday, September 26, 2014

Pikaajalise võimuerakonna lubadused pole tõsiselt võetavad


DF: Loe, millised on kolm teemat, millega tegelemine Juhan Partsi hinnangul Eesti majanduse taas liikvele lükkab. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/loe-millised-on-kolm-teemat-millega-tegelemine-juhan-partsi-hinnangul-eesti-majanduse-taas-liikvele-lukkab?id=69826285

  1. Tulumaksuvabastus inimestele, kes teenivad kuus 500 eurot või vähem.
  2.  Eesti tööjõumaksud on liiga suured. Kui sotsiaalmaksu alandada, siis tuleks seda teha vähemalt 3 protsenti, sest muidu poleks sel mõju
  3. Maksuerisuste kasutamine majanduskeskkonna atraktiivsuse nimel.
Ettepanekud on tarmukad, kuid nende teostus ebausutav. Võimule saades annab lubaduste täitmata jätmist põhjendada koalitsioonileppega. Kodukulude vähendamisega nii tehti. Pikaajalise võimuerakonna lubadused pole tõsiselt võetavad, kuna need tulevad võimu ja rahakraanide juurest kõrvale jäämise hirmust. Kui lojaalsetele midagi ei jaga, siis jääb ka tulevikus võimu juurde pääs suletuks.

Eesti vajaks aga hädasti ostuvõimelisemat elanikkonda. Selleks on vaja soodsamat maksu- ja seaduskeskkonda. Pisiriigina võiksime olla atraktiivsed, oleme aga põikpäised ja paindumatud ning edasiviivate sammude asemel trikitame maksude ja sotsiaaltagatistega. Isegi monopoolsed ettevõtted, nagu Eesti Energia, oleme rakendanud maksuvankri ette. Lisaks töötukassa reservid, riigilõivud, kõrge omaosalus tervishoius ja muud sellised ponnistused. Isegi põhihariduse omandamise eest tuleb teha „annetusi“. 

Statistilise indikaatori järgi kuulub Eesti keskmise maksukoormusega riikide hulka, tegelikkuses see aga nii ei ole. Maksuahel on Eestis teistest riikidest jõulisem. Algab see 70- protsendise kontributsiooniga väljamakstavatelt töötasudelt, järgnevad tarbimismaksud (sealhulgas vältimatud, näiteks elektriaktsiis, käibemaks eluasemekuludelt), maamaks, varjatud maksustamine (riigilõivud, trahvid, riigi ja omavalitsuste dividenditulu, omaosalus tervishoius jmt). 

Riigieelarve ja omavalitsuste üksikute tuluridade ning sisemajanduse kogutoodangu jagatis ei anna maksukoormusest täit ülevaadet. Selles ei kajastu varjatud ja näilised maksud, ei kajastu elanikele tagastatava osa (sotsiaalsed tagatised) mõju saldole. Eestlaste kesised palgad ei tulene ettevõtete ebaefektiivsusest, vaid elanikkonna kõrgest maksustamisest.
Maksudest siit: http://www.linnaleht.ee/pdf/tallinn/2011-09-23.pdf
 „Näiliselt madalate maksudega Eesti“ 

Wednesday, September 24, 2014

Singapuri lähenemist võib matkida, kuid seda tuleks alustada tingimuste võrdustamisest


Toleram Groupi Balti juht Sonny Aswani ütles Äriplaan 2015 konverentsil, et Eesti eeskujuks võiks olla Singapur. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sonny-aswani-eestis-kanna-paikeseprille-kuna-riigi-tulevik-on-nii-ere.d?id=69812085


Singapuri lähenemist tuleb matkida, kuid ei tasu unustada riikide erinevusi. See, mis Singapuris õnnestub, ei pruugi Eestis õnnestuda. 

Singapuri (üheks) riigikeeleks on inglise keel. Riiki ümbritseb rohkearvuline klientuur. Eestis on töökäsi poole miljoni ringis, Singapuris oluliselt enam (elanike arv 5,4 miljonit). Singapuril on oma raha, riik on reeglite kehtestamisel iseseisev. Eesti reeglite suunised tulevad suuresti mujalt. Singapuris rakendatakse ettevõtetele 18 protsendist tulumaksu, seda aga ei arvestata kassapõhiselt. Üksikisiku tulumaks kõigub 3,5 ja 20 protsendi vahel. Progresseeruv maksustamine teeb kesisema sissetulekuga inimeste maksustamise olematuks. Eestis maksustatakse kõiki ühe määraga (21%), Singapuris ei rakendata meie suurust määra isegi jõukamate (20%) maksustamisel. Riigiti on erinevad käibemaksumäärad. Singapuris on selleks 7 protsenti, Eestis 20 protsenti. 

Mainitud ja mainimata erinevused teevad meie majanduskeskkonnad võrreldamatuteks, teisiti öeldes pärsivad soovitud muudatusi ja oodatud kasvusid. Kui soovime Singapuri sarnast majandusedu, siis tuleb üle võtta ka nende majanduskeskkonna erisused, muule panustamisega edu ei saavuta.

Tuesday, September 23, 2014

Kui järgiksime lätlaste lähenemist kaitsekulutuste tegemisel, siis oleks vaesust ühiskonnas lihtne seljatada


Poliitilistes ringkondades valitseb arvamus justkui kaitsekulutused määravad riigi kaitsevõime. Nii see muidugi pole. Öeldu võib kehtida gigantide kohta, kuid mitte Eesti suuruse riigi kohta. Meie majandusvõimekuse juures jääb ka kaitsekulutusteks eraldatavate summade kordistamisel riigi sõjaline võimekus kesiseks.

Pole erilist vahet, kas riigipööre viiakse läbi ühe, kahe või kolme päevaga. Lauspommitamist (mille vastu valmistume) ei tule. Riigipöörde teostamisel toetutakse riigis toimetavate inimeste abile. Ajaloos toimuvad sündmused kinnitavad seda.

Riigi kaitsevõime sõltub suuresti kodanike meelsusest. Kui kodanikud peavad ühiskonnas toimivate väärtushinnangute pärast punastama ja kodumaalt põgenema, siis pole ka kogu riigieelarve kaitsekulutusteks eraldamisest abi.

Kaitsekulutuste kasvatamise asemel oleks mõttekam suunata enam ühisvahendeid elukeskkonda parandavatesse meetmetesse ja kodanike toimetulekuvõime kasvatamisesse.
Eesti kurss on vastupidine – kaitsekulutused püsivad (eelarve menetluse järgi) 2 protsendi juures SKTst. Kõiki kulutusi (ka liitlaste üksustele tehtavaid kulutusi) arvesse võttes on see 2,05 protsenti SKTst.

Oleme vähestest riikidest, kes sõjalisteks kulutusteks nii heldelt ressursse eraldab. 245 500 eestlase suhtelisest vaesusest välja toomiseks piisaks 208 miljonist eurost, meie eraldame sõjamasinatele kaks korda enam. Kui järgiksime lätlaste ja leedulaste lähenemist kaitsekulutuste tegemisel ning paigutaksime järele jäänud summad vaeste toimetuleku parandamisesse, siis oleks vaesust ühiskonnas lihtne seljatata.


Kaitsekulutuste liialt jõuline rahastamine ja kodanike arvelt koonerdamine (sh varjatud maksustamine) riigi kaitsevõimet ei tugevda. Sõjalise võimekuse määrab kodanike meelsus, mitte masinapark. Toimetulekuraskustes inimesed pole lojaalsed ühiskonnakorraldusele, mis neid ebaväärikalt kohtleb. Sellega tuleb kaitsevõime tugevdamise kavandamisel arvestada. 

Thursday, September 18, 2014

Raha on liialt



Raha peaks olema vahetuskaup, mida annab kõikide kaupade ja teenuste vastu vahetada.

Kui öelduga nõustute, siis peaks rahal olema kate. Kui katet (piisavalt vahetuskaupa) pole, siis tuleb hindu kergitada. Hinnad kerkivad, kuid mitte selles mahus, kui rahatähti juurde trükitakse.

Mõned väidavad, et rahal ei peagi kate olema, kuna selle fenomen ei põhine kattel, vaid usaldusel. See võib õige olla, kuid kui raha eest ei saa enam seda, mida tahetakse, siis usaldus kukub. Kui kukub usaldus, siis kukub kogu süsteem.

Riikide turgudesse sekkumised (vastastikused sanktsioonid) mõjutavad nõudmiste ja pakkumiste suhet, sunnivad (lühiajaliselt) hindade kergitamise asemel neid langetama. Raha katteallika defitsiit süveneb.

USA rahatrükk tõmbub koomale, Euroopa rahatrükk võtab tuure ülesse. Rahatrükk suures ulatuses jätkub. Senine rahatähtede juurde trükkimisel põhinev jõukuse kasvatamine pole jätkusuutlik. Igiliikur ei jää tööle. 

Friday, September 12, 2014

Tervishoiukulutused on kõrged



PM: Tervishoiusüsteemid on kõikjal kallid. Eesti on väga vähese rahaga üles ehitanud päris hästi toimiva süsteemi. Arstiabi kvaliteeti kiidetakse ülivõrdes, välismaailm on vaimustuses digiretseptist, õed teevad iseseisvaid vastuvõtte väga erinevates valdkondades. Patsientide usaldus tervishoiutöötajate vastu on suur ning Eestis koolitatud tervishoiutöötajad on hinnatud kõikjal maailmas. http://arvamus.postimees.ee/2916897/anneli-kannus-tasuta-tervishoid

Hindu tuleb võrrelda keskkonnas. Selles kontekstis on tervishoiukulutused Eestis kõrged. Eestlaste omavastutus kulude katmisel on kõrge. 

Kuid isegi siis, kui omavastutus arvestamata jätta on tervishoiukulutused kõrged. Maksavad ju eestlased 13 protsenti sissetulekust tervishoiumaksu (sotsmaksu osa), teistes riikides vähem. Mõne aasta tagune arvutus näitas, et USAs (NY osariigi näitel) kulub inimestel (vaatamata suuremale nominaalsele summale) ravikindlustuseks kõigest 5-8 protsenti sissetulekust (tervisekindlustustasu/sissetulek). Võrrelda ei tule rahasummasid, vaid selle osa sissetulekust. 

Kui võtta arvesse veel summad, mida eestlased tasuvad tervishoiuteenuse kättesaamatuse tõttu (pikad ravijärjekorrad, bürokraatlik asjaajamine jne) erateenuse ostmisele, siis on tervishoikulutused Eestis üüratud.


Kvaliteedi võrdlemine on alati kahlase väärtusega. Ühtegi arsti pole Eestis süüdi mõistetud, teistes riikides on kohtuprotsessid tavanähtus. Võrrelda ei saa ka operatsioonide kvaliteete - keerulised ja tühised (pimesoolelõikus, songalõikus jmt) operatsioonid pole võrreldavad. Teatavasti käivad eestlased isegi küünarliigese lõikusi tegemas Soomes (presidendi näide). 

Arvestada tuleb ka sellega, et tervishoiu efektiivsus ei kajastu kulutatud raha ja teenuse osutamise suhtes, vaid elanike tervena elatud aastates, töövõimetute arvus, keskmises elueas ja muus taolises. Selles valguses on meil pikk maa tatsuda.

Elektrihinda Eestis ei dikteeri nõudlus


Elektrihinda Eestis ei dikteeri nõudlus, vaid üksnes pakkumine. Selline on meie „vaba“ turg. 

Meie elektrihinnad on teistega võrreldes järgnevad:

Soome turuga võrreldes: eile 61 protsenti, täna 70 protsenti kõrgemad.
Taani turuga võrreldes: eile 56 protsenti, täna 66 protsenti kõrgemad.
Norra turuga võrreldes: eile 81 protsenti, täna 85 protsenti kõrgemad.

Läti ja Leedu turuhindadega ärgem arvestagem, kuna elanikele ja firmadele rakendatakse seal teistsuguseid (soodsamaid) hindu. 

Meie „vaba“ turu toimimise eest tuleb tänulik olla kartellierakondadele ja nende poolt komplekteeritud valitsustele. 

Maksulaekumiste kasv jätkub, kodanike taskust võetakse (trikitamisega) aina enam võimuladviku hallatavasse kassasse.

Pole mingit põhjust imestada, et Läti ja Leedu majandused kasvavad, meie oma aga vireleb. Selles on oma osa ka energiahinnaga manipuleerimistel.

Elektrihinnad siin: http://www.nordpoolspot.com/

Elektrihinna alandamise tehnilised lahendused pole usutavad. Eesti suurusel riigil pole võimalik praegusest odavama omahinnaga elektrienergiat arendada. Tootearendus on kallis, see teeks meie toodetud energia veelgi kallimaks. 

Energiahinda annaks odavamaks teha sellega, kui võim pättidest puhtaks pühkida ja rahvateenrid asemele panna. Muid võimalusi pole. Rahva tagant varastamine (kuluhüvitised, sihtasutused, erisoodustused, nõukogukohad, omad poisid riigipalgal, erakondade rahastamine jne) ei võimalda elektrihinda alandada. 

Elektriturg kuulub riigiettevõtetest monopolistidele (Elektrilevi ja Eesti Energia), kellele on pandud rahva taskute tühjendamise ja valitsejate kapriiside rahuldamise päitsed pähe. 

Teatavasti ei koosne elektrihind üksnes elektrihinnast, see koosneb ka maksudest. Mida kõrgem on alghind, seda enam kogutakse makse. Elektrilt kogutakse miljardeid kroone maksu (aktsiis, käibemaks), samas suurusjärgus võetakse dividende. Kui 2012. aastal tuli igalt kilovatt-tunnilt maksta käibemaksu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi kokku 3 eurosenti, siis 2013. aastal juba 3.31 eurosenti.

Komponent                2012    2013
Elektriaktsiis               0,45     0,45
Käibemaks                  1,58     1,99
Võrguteenus               3,39     3,79
Taastuvenergia           0,97     0,87
Elektrienergia             3,07     4,87
KOKKU                    9,46     11,97

Tabel on koostatud Elektrilevi esitatud andmete põhjal (kodu- ja äriklientide paketid koos). Mõõtühik: eurosenti kilovatt-tunni kohta. (komponentide arvude allikas: Eesti Ekspress)

Thursday, September 11, 2014

Maksusüsteemid toetavad heaolu kasvu


Äripäevas avaldatud arvamusloos väidab selle kirjutaja, et maksusüsteem peab toetama heaolu kasvu. 

Seda teevad aga kõik maksusüsteemid. Kõik maksusüsteemid toetavad ühtede huvigruppide heaolu kasvu, teiste omade langust. 

See on paratamatus, kuna kasvud tulevad millegi või kellegi arvelt. 

Huvigruppide eelistusi diferentseerimata jäämegi väitma justkui kõikidel eestlastel läheb aina paremini. Rusikaga rinnale taguma ning deklareerima, et vaid meie ühiskonnas langetatakse õigeid otsuseid.

Kommenteeritud arvamuslugu siin: http://www.aripaev.ee/blog/2014/9/10/maksususteem-peab-toetama-heaolu-kasvu

Wednesday, September 10, 2014

500 – eurosest tulumaksuvabastusest


Üks parlamendierakondadest (IRL) soovitab kehtestada alla 500 - eurosele sissetulekule tulumaksuvabastuse. Ettepanek on põhjendatud, kuid see põhineb populismil. Valimiseelseid lubadusi (tuleva aasta märtsis on tulemas riigikogu valimised) ei saa tõsiselt võtta, sest koalitsioonilepped võimaldavad neist kõrvale hiilida.

Igale ettepanekule on poolt- ja vastuargumente. Mainitud ettepaneku pooltargumendiks on madalamapalgaliste kesine toimetulekuvõime. Vastuargumendiks tuuakse riigitulude (150 kuni 250 miljonit eurot) vähenemine.

Mõttekas oleks panna paika argumentide eelistused (kas olulisem elanike või valitsusstruktuuride käekäik), kuid vägikaika vedamine jätkub. Tulem on teada: peale jääb võimutüüri juures olija argument.

Antud teema juures tahaks öelda, et kui inimeste sissetulekud kasvavad (tulumaksuvabastus seda tingib), siis riigitulud ei saa väheneda. Kui ka vähenevad, siis on tegemist lühiajalise hälbega. Ühe maksutulu vähendamine kasvatab teisi maksulaekumisi. Tulumaksu piiri tõusmine vähendab tulumaksu laekumist, kuid kasvatab tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisid) laekumisi. Kesise sissetulekuga inimeste netotulu kasv soodustab tarbimise elavnemist, kasvatab ettevõtlusvoogusid, avardab edasise palgakasvu võimalusi.


Kuid isegi siis, kui kirjeldatud seos arvestamata jätta, vajaks meie madalapalgaliste tulude maksustamine inimlikumaks muutmist. Maksvad ju meie madala sissetulekuga inimesed maailma kõrgemaid makse: sotsiaalmaks 33 protsenti, tulumaks 21 protsenti, käibemaks 20 protsenti.

Tuesday, September 2, 2014

Eesti maksusüsteemil pole viga


ÄP: Paigale tammuma jäänud majanduse paneks taas liikuma varamaksu kehtestamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, leidsid Äripäeva küsitletud maksueksperdid.
http://www.aripaev.ee/?PublicationId=75bbe859-e150-421d-8775-9f1e686bc92d


Maksudega ei mängita. 

Pole põhjust väita justkui maksumuudatusi Eestis pole toimunud. Neid on toimunud liigagi palju. 

Eesti maksusüsteemil pole viga midagi, probleemid tulevad kõrgetest maksumäärades ja maksude vahekorrast. Uued maksud probleeme ei kõrvalda. 

Suurim vara on inimestele kodu, mis on eestlastele püha. Oleme kodu omamise poolest maailmas esirinnas. Mujal harrastatakse rohkem rendisuhet. Eestlaste kodude maksustamine oleks patt. Oleme selleks liiga vaesed. 

Valitsussektori laenukoormus on küll madal, kuid erasektoril on see kõrge. Kodud on koormatus laenudega ja intressi tasumise kohustustega. Paljud kaasmaalased on nende tasumisega raskustes. Majanduses toimuvaid tendentse arvestades pole halvimad ajad mägede taga. 

Sissetulekust sõltumatute maksudega (maksta tuleb ka siis, kui tulubaas puudub) lisakoormuse panemine pole sellistes tingimustes põhjendatud. Mõttekam on teha järeleandmisi valitsusstruktuuride ülalpidamiskulutustes ja maksumäärasid allapoole nihutada. Maksu saab koguda sealt, kus on raha, mitte sealt, kus on sellest puudus.

Friday, August 29, 2014

Kui ühe valdkonna palkasid tõsta, siis tuleb teistel seda langetada


PM: Et muuta õpetajakutse atraktiivsemaks, on vaja 30−40 protsenti palgatõusu. Paraku pole seni tehtud poliitilist otsust, et õpetaja palk on prioriteet ja raha tuleb juurde anda, nentis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kooliaasta eel Õpetajate Lehele antud intervjuus. http://arvamus.postimees.ee/2902547/jevgeni-ossinovski-opetajate-palka-peaks-tostma-30-40-protsenti

Rahapuud ei eksisteeri. Kui ühe valdkonna palkasid (ebaproportsionaalselt) tõsta, siis tuleb seda teistel langetada. Palgakulu moodustab poole ühiskonna sisemajanduse kogutoodangus. 

Palkade maksmise kõrval tuleb teha investeeringuid (teedesse, hoonetesse jne), tasuda majandamiskulusid (elekter, vesi, finantskulud jne), hoolitseda sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuteenuse katteallikate eest, tagada riigikaitse ja elukeskkonna turvalisus. Ühe sotsiaalse grupi palgakasv eeldab teiste (reaal)palga langetamist. Muid võimalusi pole.

Nii uskumatu kui see ka ei tundu, kuid isegi siis kui maksaksime kogu Eesti SKT täismahus (teisi kulutusi tegemata) töötasudeks, tõuseks eestlastel see 60 protsendi soomlaste (erasektori) tasemeni. Teeniksime Luksemburgi miinimumpalka. 

Näide kinnitab seda, et kiireks palgakasvuks puudub raha. Seda annaks teenida, kuid siis tuleb langetada maksukoormust, vähendada maksudest elatuvat riigiaparaati. Luua soodsam pinnas kohalikule turule orienteeritud keskmise ja väikse suurusega ettevõtlusele. 

Senine fiskaalpoliitika jõukuse kasvu ei soosi. 

Sunday, August 24, 2014

Eestlaste toetus võimuerakondade vastu kasvab


Uuringute andmetel eestlaste toetus võimuerakondade vastu kasvab. Tõuseb ka sotside toetus. 

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk näeb sotside toetajate arvu kasvu taga töövõimereformiga tegelemise. 

Nii see muidugi pole. Hääli toob toiduahel. Mida pikem see on, seda suurem on toetajate arv. 

Sotside koalitsiooni pääsemine võimaldas rabada suurema tüki toiduahelale. Pole mingi saladus, et lojaalsed parteilased ei pea töökoha saamise nimel läbima kadalippu nagu seda peavad tegema tavakodanikud. Hariduseta ja kogemusteta parteilane saab direktoriks, nõukoguliikmeks, omavalitsuse ajalehetoimetajaks või ükskõik kelleks. 

Pole ka ime, kui leibkonnakaaslased seejärel leivaandjale hääli annavad. Kartellierakondade fenomen sellel põhinebki.

Friday, August 22, 2014

Rääkida ei tuleks eraldamisest, vaid kulutamisest


Poliitikud uhkustavad kahe protsendi (kogutoodangust) eraldamisega militaarvaldkonnale, kuid see näitaja ei kajasta sõjalist võimekust. Tühise kogutoodangu näitaja juures on summa tühine. 

Unustada ei tasuks ka seda, et kui summa eraldatakse, siis see ka kulutatakse. On kostnud kõlakaid, et kaitsekuludeks tarbitakse mõttetult palju koopiapaberit, trükitahma ja muud pudi-padi. Kallihinnalise vanaraua soetamisest (iisraeli püssid jmt) ja altkäemaksude andmistest räägitakse aastaid. Mainitud ponnistustega sõjalist võimekust ei tõsta. 

Riigikaitses on oluline kodanike meelsus. Kui kodanikud ühiskonnakorralduse pärast punastavad ja kodumaalt põgenevad, siis pole ka 10 protsendi (kogutoodangust) eraldamisest kasu. Rääkida ei tuleks eraldamisest, vaid kulutamisest.

Friday, August 15, 2014

Turg toimib teiste reeglite järgi kui nooruke minister arvab


Turg toimib teiste reeglite järgi kui nooruke minister arvab. Ma saan aru, et riigi palgal olijad tahavad tarmukusega silma paista, kuid päris jama ei tasuks ka ajada. 

Riik saab turgu mõjutada üksnes hangetega, maksupoliitikaga ja toetustega. Eksporditurgude leidmisega pole mõtet tegeleda. 

Olukord Venemaa sanktsioonidega tuli ootamatult. Selle mõju on eriline veel seetõttu, et tegemist on pika (1/6 maakerast) ja traditsioonilise turuletiga. Selle asemel, et targutada, tuleks pidada arutelusid selle üle, kuidas saaks riik (valitsus, seadusandja) poliitilise hälbe mõjusid pehmendada.

Ärileht: Vene turu ärakukkumise tõttu ülejäävat piima on meil ühel või teisel kujul võimalik kaugemale müüa. Huvi on nii Aasia kui Aafrika riikidel, tõdes väliskaubandus-ja ettevõtlusminister Anne Sulling riigikogu majanduskomisjoni istungil. „Olen viimaste päevade jooksul saanud mitmelt poolt maailmast positiivseid indikatsioone, et Vene turu ärakukkumise tõttu ülejäävat piima on meil ühel või teisel kujul võimalik kaugemale müüa. Huvi on nii Aasia kui Aafrika riikidel, kuid tuleb silmas pidada, et selline müügitöö nõuab diskreetsust ja korrektsust ning seetõttu on konkreetsetest riikidest, mahtudest ja hindadest veel vara rääkida,“ toonitas Sulling.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sulling-eesti-piimatoodete-vastu-tuntakse-aasias-ja-aafrikas-huvi.d?id=69549985

Friday, August 8, 2014

Venemaa vastusammude mõjusid alahinnatakse


Venemaa astus Ukraina sündmustega kehtestatud sanktsioonidele vastusamme. Impordikeeld toiduainetele pani paljusid kukalt kratsima, kuid selle mõjusid pole võimalik hinnata. Meedias avaldatu on jätnud mulje, et selle mõjusid Eestis alahinnatakse.

Peaminister märkis, et Venemaa impordikeeld toob kaasa probleeme üksikutele ettevõtetele, kuid mitte Eesti majandusele tervikuna. Kunagine Swedpanga analüütik ja praegune peaministri nõunik Maris Lauri seadis ekspordinumbreid ritta ja tuletab neist stsenaariume, mis näitavad toimunu tühisust. Pole mingi ime, kui valitsus ei kavatsegi hälvete kõrvaldamiseks midagi ette võtta.

Ka SEB analüütik on Venemaa sanktsioonide mõjusid alahinnanud. Äripäev kirjutas tema seisukohtadest järgnevalt: “Eesti jaoks on toiduainete tootmine suurima mõjuga sektor, mis puudutab eestimaist tootmist. Eestist eksporditavatest toiduainetest 30 protsenti on suunatud Venemaale. Järelikult oleks Vene turu ärakukkumise otsene mõju ligi 0,3 protsenti SKP-st, kui uusi turge leida ei suudeta. Uute turgude leidmine lähipiirkonnast on raskendatud, kuna ka ülejäänud Euroopa tegeleb täpselt sama probleemiga, otsides üle jäävale toodangule uusi turge.”

SEB analüütiku öeldule tuleb lisada, et otsese ekspordi kõrval peame arvestama ka kaudse ekspordiga. Eesti tooted liikusid Venemaale ka teiste riikide (Holland, Saksamaa, Soome, Rootsi jne) firmade vahendusel, mis tähendab seda, et Venemaa turg meie põllumajandussaadustele kaob, on mõju Eesti kogutoodangule tema arvutatust kordades suurem. Venemaa sanktsioonide mõjul ei vähene Eesti eksport üksnes Venemaale, see väheneb ka teistesse reeksportivatesse ja meie tooteid tarbivatesse riikidesse.

Venemaa sanktsioonide mõju avaldub kaupade ülepakkumises ja hinnasurves. Seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu majandusühenduses. Tooteid tuleb realiseerida omahinnast odavamalt, vastasel korral need riknevad. Järgneb tootmismahtude vähenemine ja maapiirkondades tegutsejate elujärje halvenemine. Toimuv ei puuduta üksnes põllumajandussettevõtete tegevust. Ka nendega seotud ettevõtete (teenusepakkujad, tarnijad, kreeditorid) ja riigi ette tõstatuvad probleemid. Täitmata jäetud kohustused nõrgendavad partnerite majandusvõimekust, vähendavad riiklikke maksulaekumisi ja kasvatavad sotsiaalseteks kulutusteks vajalikke summasid. 

Lumepalliga matsu saamine on tühi asi, kuid kui see panna mäest alla veerema, siis lömastab see kõik, mis ette jääb.