Alkohol on süütumaid meelemürke

EPL: Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivspetsialist Pille Luiga sõnul on noorte alkoholi tarbimise võtmeisikuteks täiskasvanud ja lapsevanemad, sest nii koduse kasvatuse kui ka alkoholi kättesaadavusel mängivad just nemad peamist rolli.

http://www.tarbija24.ee/872456/politsei-noorte-alkoholitarbimist-saavad-vahendada-taiskasvanud

Alkohol on süütumaid meelemürke. Meelemürke müüakse apteekides (ravimid), leidub looduses (seened, taimed), sisaldub kemikaalides, annab kääritada. Kui ei viitsi vaeva näha, saab nurgatagustest raha või vahetuskauba eest soetada.

Millist meelemürki valida ei sõltu niivõrd maitse eelistusest, kuivõrd rahakoti sisust. Rusikareegel on selline, et kallimale eelistatakse odavamat. Viimane on küll tervist kahjustavam, kuid selle eest taskukohasem. Otsustajate väide, et alkoholiaktsiisi tõstmisega jahutatavad nemad meelemürkide lembust, on üldsust eksitav. See ei vasta tõele. Meelemürkide tarbimises kehtib ühendatud anumate reegel. Alkoholi kallinemisel pöördutakse odavamate (tervisele ohtlikumate) poole.

Alkoholiga võitlemise loosungid on deklaratiivsed. Panustada ei tuleks alkoholivastasesse võitlusse, vaid sellesse, et inimesed eelistaksid kainet pead joomasele. Eesti elukeskkond ei soosi kainet pead ega tervet mõistust, paljude närvisüsteem ei pea džunglireeglitele vastu. Kui 15 protsenti noortest üritab põgeneda reaalsusest lahustite, bensiini, liimi või gaasi abil, siis peab asi ikka päris hull.

15 -16. aastaste õpilaste (legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamise) uurimus avab palju põnevat. Näiteks seda, et 41% õpilastest on viimasel aastal olnud purjus. Ja ka seda, et piirangud (kehtestatud seadustest ja alaealistele keelatud ainete müügi kontrollist), mida poliitikud on alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavusele kehtestanud. pole tulemuslikud. Alates 1995. aastast on illegaalsete uimastite proovinute seas kasvanud 15–16-aastaste osakaal. 1995. aastal oli see 7%, 1999. aastal 15%, 2003. aastal 24%, 2007. aastal 30% ja viimasel (2011.) uuringuaastal 32%. Kanepit on proovinud 24% õpilastest (sh kanepit koos alkoholiga 14%). Muid illegaalseid uimasteid peale marihuaana või hašiši tarvitanud 18%. Inhalante (sissehingatavad meelemürgid) proovinud 15% õpilastest. Neli aastat tagasi oli selliseid 9%. Kasv ei tulene maitse-eelistusest, vaid hinna ja toime suhtest.

Teadustööd lugedes tõstatus küsimusi. Näiteks – milline on arstide määratud rahustite ja uinutite tarbimise tendents. 17,9% küsitletute sõpradest (14,9% poisid, 20,8% tüdrukud) oli tarbinud rahusteid ja uinuteid ettekirjutuseta. Kui 53% 13–14 aastastest on tarvitanud inhalante (teadlik mürgiste aurude sisse hingamine), siis peab laste psüühikaga midagi viga olema.

Huvitav, palju tarbitakse kodukootud ja illegaalseid alkohoolseid jooke (sh piirituse baasil pesemisvahendeid ja hügieenitooteid). Üksnes müügimahtudele tuginemine viib valede järeldusteni, see omakorda aga ebaõigete otsusteni.