Oleme võõrad isegi koduvallas

„Pidagem meeles, et elanikkond, ühe särava erandiga, koosneb teistest inimestest.“ (Andrew J. Holmes, 1946).
Inimene ei talu üksindust, ta vajab ühiskondlikku hoolivust ja mõistmist. Ainult kodanikest hooliv ühiskond on tugev ja jätkusuutlik.

Inimesed ootavad muudatusi ühiskonnakorralduses.
Selline soov on arusaadav ja mõistetav, sest ühiskonnas viljeletav demokraatia teostab võimu rahva üle, mitte rahva nimel.

Õigete ja õiglaste otsuste eelduseks on laiapõhjalised arutelud. Ainult need viivad meid seisukohtade ühisnimetajani. Ideed ja seisukohad, mis kujunevad külade, alevike, tänavate, korterelamute, töökollektiivide ja teiste kogukondade konsensuslikul üksmeelel, kindlustavad arengu, tagavad kogukonnaliikmete üksmeele.Üksmeel loob ühtekuuluvustunde. Isegi materiaalne puudus ei paista elanike nii palju kimbutama kui ühtekuuluvustunde puudumine. Oleme võõrad isegi koduvallas.
Kodutunde loomisele aitab kaasa elanike senisest aktiivsem otsustusprotsessidesse kaasamine. Valijaid tuleb märgata ka valimistevahelisel perioodil, mitte jätta nad nelja aastase hääletu pealtvaataja istekohale üksindusse.

Eelistused muutuvad ajas, sõltudes arengutest ja muutustest elukeskkonnas. Just seetõttu ei saagi üksnes valitute osalemist otsustusprotsessides võrdsustada esindamisega. Valimisloosungite ja programmide aktuaalsus ju muutub. Otsustusprotsessidesse elanikke kaasamata vastuolud jäävadki süvenema. Valitsemiskultuur, mis soosib valimisloosungite varjus väikese huvigrupi seisukohtade ellu viimist, vajaks muutmist.
Väikese seltskonna tõe kuulamine ja kummardamine on paljudele väsitav, suunates ühiskonna paratamatute kriisideni.

Inimese ootavad muudatusi valitsejate suhtumises. Vallaelanike sooviks on, et vallavalitsus muutuks tõeliseks omavalitsuseks, mille peaeesmärgiks oleks elanike teenimine, mitte käskude ja korralduste jagamine ning inimeste eest otsustamine.

Vallavõim vajaks inimsõbrakumaks muutmist. Kõiketeadjaist asjamehed võiks jääda volikogu ukse taha, uks aga avada kuulamisoskusega ja elanike huvide eest seisvate esindajatele.

Uute inimeste kaasamine volikogu tegemistesse aitaks muuta arusaamu esindamisest – esindatakse inimesi, mitte valikulisi valimislubadusi. Unistus muudatusest väärtushinnangutes innustas mind kandideerima uude volikogu koosseisu. Meie sooviks on muuta seniseid arusaamu esindamisest. Valitud ei ole kõiketeadjad iseotsustajad. Nad on eelkõige ideede genereerijad, kuulajad ja ühtse seisukoha kujundajad.

Juhtimine

Probleemid organisatsioonides algavad juhtimisvigadest.

Nii on ka kriis riigis tekkinud eelkõige sellest, et riiki ei juhita – see toimib omasoodu. Tegeleme küll valikuliselt kampaanialise tegevustega, kuid terviku arenguga ei tegele/ei oska tegeleda.

Samal põhimõttel tegutsevad ka erakonnad. Tegevus põhineb neis paljuski kampaaniatel, arenguid neis ei ole kontrollita.

Vajame järjepidevust tagavat tegevust. Selleks tuleks aga sõnameistrite asemel hakata väärtustama juhiomadustega inimesi.

Koordineerimatus, eelistuste määratlematus, ühtsustunde puudumine on juured, millest toituvad (ebasoovitavad) vastuolud ja kaos. Juhtimatus on taimelavaks rumalusele ja egoismile, lämmatades ühtekuuluvustunde, hoolivuse, armastuse.

Juhtimatus tingib kontrollimatuid arenguid, väärtõlgendusi, kasvatab kogukonnaliikmeid vastandavaid pinged.

Definitsioon sellest, millest probleemid alguse saavad:
Juhtimine ehk mänedžment ehk ohjamine (inglise keeles management, prantsuse keeles administration, saksa keeles Leitung, soome keeles johtaminen, vene keeles управление) on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine.
Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud vähemalt planeerimist, organiseerimist, mehitamist, motiveerimist, koordineerimist, kontrollimist ja ka võimustamist.

Enamiku eelpool loetletud funktsioonide puhul eeldatakse juhtimiseks vaja minevat vaid kahte subjekti – juhti või juhte ja juhitavaid. Viimase põlvkonna juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed pole juhtimiseks, see omakorda aga nihutab juhtimise keskme planeerimisele, organiseerimisele ja koordineerimisele.
(allikas: Vikipeedia).