Oleme pehmed, võimaldame oma turjal ratsutada ja riikluse üle irvitada

Mida enam maailmas ringi liigun, seda sügavamaks muutub veendumus, et Eestis pole võimulolijatel häbi raasugi. Kuidas muidu seletada kesiste sissetulekutega kodanike nii kõrget maksustamist ja ühisrahadega laristamist.

Teistest kõrgemat maksu ei koguta üksnes toiduainetelt (käibemaks 20 protsenti, EL keskmine kaks korda madalam), jõulisust demonstreeritakse ka kütuste maksustamisel, sh EE dividenditulu.

Reaalhinnad toiduainetele ja kütustele on Eestis väga kõrged. See ei tulene maailmaturu hindadest, vaid ühiskonnas langetatud otsustest. Võimulolijatel pole kaasmaalaste käekäigust sooja ega külma. Isiklikud huvid tõstetakse ühishuvidest kõrgemale.

Viimase nädala üllatusteemaks on olnud eestlaste soomlastest kaks korda kõrgem elektrihind. Kahekordne hinnavahe ei üllata. Palgad on aga Eestis Soomega võrreldes kordades väiksemad.

Sellise suhtumisega valitsused Soomes ei püsiks. Ei püsiks ka teistes demokraatlikes riikides. Eestis käivad asjad teisiti: võimuerakonnad jätkavad rahva lollitamist ja hindade ülespoole kruvimist. Inflatsioon hoitakse Eestis majandusühenduse tipus.

Võrrelgem eestlastele müüdavat bensiini hinda neli korda suurema sissetulekuga ameeriklaste hindadega.

Tasusin USA-s Pensilvania osariigis liitri bensiini eest (3,39 USD gallon + 0,05 müügimaks) 0,693 eurot. Eestis küsitakse (Neste tanklas) selle eest 1,289 eurot. Kodumaa hinnad on pea kaks korda kõrgemad!

Selline hinnaerinevus ei tulene turuhindadest, vaid kõrgest maksustamisest (makse peidetakse ka 

teistele tuluridadele).

2012. aastal kirjeldati Statoil Eestis bensiinihinna kujunemist järgnevalt: 49 protsenti kulub maksudeks (aktsiis, käibemaks, miinimumvarumaks), maailmaturu hinna osakaal on 45 protsenti, kütusemüüja kulud-tulud kuus protsenti.

Oleme kodanikena pehmed. Võimaldame oma turjal ratsutada ja riikluse üle irvitada. Lahkume kodumaalt, kuid ebademokraatliku lähenemisega valitsusi tagasi astuma kutsuda ei julge.

Mustikapuu

Ameeriklaste marjade eelistuses ületab mustikat vaid maasikas. Teisi marju tarbitakse vähem. 

Mustikas ei paigutu kõrgele kohale üksnes tarbimiseelistuse poolest. Kõrgel kohal on ta ka tervistava toime poolest. 

Mustikas sisaldab rohkesti antioksüdante, tema (regulaarne) söömine tervendab närvisüsteemi, parandab mälu tegevust. 

Kasulikke toimeid on teisigi. Mustikas leidub rohkesti vitamiine (K ja C vitamiin) ja muid tervisele vajalikke toimeaineid (mangaan, kiudaine).

Tänaseni ei teadnud ma aga seda, et mõnede mustikaliikide taimed kasvavad minust pikemaks, võtavad puude mõõtusid. Pildil seisan ühe sellise kõrval. Sellised taimed kasvavad Pensilvania metsades.

Elujärg ei kajastu suvalistes arvudes

Tervikust välja rebitud killukesed võimaldavad hämada, tegelikku elukeskkonda teistsugusena näidata.

Toon näite.

Äripäeva veebväljaandes sirvides torkas silma artikkel: „Eestlase toidukorv eurokeskmisest odavam“. „Toidu- ja mittealkohoolsete jookide hinnatase moodustas Eestis mullu 87% võrreldava toidukorvi keskmisest hinnatasemest Euroopa Liidus, alkohoolsete jookide hinnatase oli keskmisest kõrgem (102%)" kirjutatakse artiklis.

Sõnagi ei mainitud sissetulekute (palgad, sotsiaalsed tagatised) erinevustest. 

Sarnaste lööklausete lugemine jätab mulje, et Eesti elukeskkonnal polegi viga. Pole me vaesed ega rikkad, oleme keskmikud.

Nii see aga pole. 

Eratarbimise ostupariteedi poolest (hinnatasemetest olulisem kriteerium) oleme armetus seisus. Isegi lätlased ja leedulased teevad meile ära. Eestlastel moodustab see 59 protsenti, lätlastel 61 protsenti, leedulastel 74 protsenti ELi keskmisest (Eurostat 2012). 

Kui sissetulekud on tühised, hinnatasemed tõusevad aga teistest kiiremini, siis pole mõtet kunagisi hinnatasemeid võrrelda. See ei anna protsesside hindamiseks adekvaatset informatsiooni. Pigem eksitab. 

Palgatasemed ja sotsiaalsed tagatised on paljudes (võrreldavates) riikides kordades kõrgemad. Tarbijahinnaindeks (inflatsiooni indikaator) tagasihoidlikum (mai 2013: Eesti 2,31%. EL 1,424%). 

Vaatame näiteks elektriturul toimuvat. Aasta tagasi maksid eestlased soomlastest odavamat elektrihinda, hetkel on see viiendiku võrra kallim.

Hinnatasemete võrdlemisel on oluline sissetulekute ja inflatsiooni kõrval arvestada ka kulutuste struktuuriga. Eestlaste kulutuste osa hinnatundlikele kulutustele (eluasemekulutused, toidukulutused) on kõrge. 

Statistilistest numbritest elujärje hindamiseks ei piisa. Pole mingi uudis, et prantslastest, soomlastest, rootslastest ja teisest rahvustest vaesed on keskmise eestlase kõrval rikkurid. Statistika paneb nad aga ühele pulgale.

Edulugude välja mõtlemise asemel oleks tarmukam pühenduda puudustele. Siis on põhjust rääkida ka elujärje paranemisest.

Erakondade nimekirjad vajaksid selgust

Pole üldse ime, et minu poolt Rahvakogule esitatud ettepanek ei saanud poliitikute tähelepanu osaliseks. 

Ettepanek oli aga selline: 

Kontrollida erakondade nimekirjade vastavust tegelikkusele.

Erakondade nimekirjad koosnevad kümnetest tuhandetest, kuid kaasarääkijate osa on neis kesine. Küsitlused kinnitavad, et erakonnas toimuvaga on kursis alla 10% parteilastest, kaasarääkijaid on veelgi vähem.

Võiksime läbi viia erakonnaliikmete nimekirjade erapooletu auditeerimise. Erakonnaliikmeks olemine on midagi enamat, kui vaid nimekirjas figureerimine. Nimekirjast kustutamine võib paljudele (eriti vanematele maainimestele) tülikas olla, mistõttu erakondade nimekirjad koosnevadki suuresti „surnutest“ hingedest. 

Üldsus võiks teada, kui palju on erakondades ideelisi parteilasi, kelle nimel sõna võetakse.

Poolt argument:

Ühiskonnas langetab otsuseid väike grupp inimesi, kes komplekteerib suuresti ka esinduskoja isikkoosseisu, korraldab ühiskonnas toimivate mängureeglite kehtestamise. Sõltumatus – riigieelarvest ja sponsorlusest tagatud tulubaas, garanteeritud esindatus– soosib butafoorse demokraatia (tagatubadel toimivat) praktiseerimist.

Äriregister kinnitab: Ojulandi nimekirjas oli kuus Reformierakonna sisevalimistel osalenud hääleõiguseta inimest. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ariregister-kinnitab-ojulandi-nimekirjas-oli-kuus-reformierakonna-sisevalimistel-osalenud-haaleoiguseta-inimest.d?id=66276050

Muudame valimisseaduse selliseks, et see teeks petturite elu kibedaks

Kristiina Ojulandi koheldakse, kui suli. Üldsuse silmis tehti maha, visati erakonnast välja.

Mul pole õrna aimu, kuidas võimuladvikud erakonnakaaslaste panuseid hindavad. Oletan, et üheks kriteeriumiks võiks olla erakonnale lojaalsete arvu (nt erakonnas, piirkonnas, riigis) kasvatamine. Kui kellegi tegevusest tulenevalt toetajate arv kasvab, siis on panus positiivne, kui langeb siis negatiivne. 

Ei tahaks uskuda, et Kristiina Ojulandi teened RE maine allakäigule erilised oleksid. Kogu RE võimuladviku hallolluses leidub närbunuid kohti. Kuidas muidu seletada üldsuse arvamusega mitte arvestamist, enesekriitika puudumist, teiste (sh kaaslaste) halvustamist, üldsuse eksitamist. Ka vaikimine on petmine. 

Kui nüüd isiklikuks minna, siis suurimad teened RE allakäigus peaksid olema Andrus Antsipil. Tema (ülbe) hoiak ja enesekesksus murendab ka kõige siiramate ja heatahtlikumate kollektiivide alustalasid.

Vaagigem Ojulandi toime pandut (inimeste tahtega manipuleerimine). Kõik poliitikud toimivad nii. Kes manipuleerib liikmemaksu tasumisega, kes mõne muu teenega. Riiklikel valimistel saab osta hääle ka kondoomi, apelsini või pastaka eest. Valija tahtega manipuleerimist harrastavad kõik poliitilised ringkonnad, erandeid ei leidu riigikogulaste ega valitsusliikmete hulgast. Miks vaid Ojuland erakonnast välja heideti? Kogu juhatus tulnuks koos saba ja sarvedega poliitilisele prügimäele heita ja rikkumata inimestega asendada.

Eesti oludes pole valituks osutumine sahkerdamiseta (petmiseta) võimalik. Ausaks jäädes ei pääseta juhatustesse, riigikogusse, ühiskassast kompenseeritavatele positsioonidele (sh nõukogud). 

Kui küsite, mida annaks valskuse peatamiseks teha, siis vastan: tagada kõikidele kodanikeühendustele võrdsed võimalused ja lõpetada valitud grupeeringute ühiskassast rahastamine. Valimisseaduse muutmisega teeksime petturite elu kibedaks.

Kellelegi on see kasulik

Sõidame tossu ajavatel autodel, kuna see on (kellelegi) kasulik. Kasulik on ka see, kui inimesed ämbrite kaupa alkoholi sisse valavad. Viimase kahjulikkusest räägime vaid selleks, et kõrgemat maksustamist põhjendada.

Nüüd asja juurde.

Närvikavaga olevused ei saa meele mõjutamiseta hakkama. Kui loomariigis on kõik vahendid lubatud, siis meil pannakse asjad seadustega paika. 

Kellelegi on see kasulik. 

Valgenahalistes ühiskondades eelistatakse alkohoolseid jooke ja keemilisi pille (müüakse apteekides). Loodustooted, mida annab ise kasvatada, keelustatakse. 

Seekord teistsugusest lähenemisest, mida meil nimetataks seda populismisks. 

Governor John Hickenlooper signed a set of bills into law last week that regulate the recreational use of marijuana in Colorado. The move comes after voters in the Centennial State passed Amendment 64 last November, making it the first state to end marijuana prohibition. http://wallstcheatsheet.com/stocks/will-legalized-marijuana-ignite-new-interest.html/?ref=YF

Eesti kultuuri ja seaduskeskkond soosib pettusele rajatud poliitilist tegevust

Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland arvatavasti arvatakse võimuerakonna (Reformierakond) ridadest välja. Põhjus on proosaline - erakonna sisevalimistel liikmeskonna tahtega manipuleerimine. 

Tore on parastada, kuid tegemist on aga üldlevinud nähtusega, mida praktiseerimata poliitilisi eesmärke ei saavuta. Sellest ka see, et liikmed on erakondades ballastiks, otsuseid langetavad nahaalse hoiakuga seltskonnad.

Toon näite. 

Kunagi panin õla alla osalusdemokraatiale pühendunud erakonna loomisele (EER). Riigikokku jõudes võtsime üle vanemate vendade lähenemised. EER programmis on aukohal esindusdemokraatia, eestkõnelejad esitasid üldsusele isiklikke seisukohti, ajasid oma asju. Erinevalt oravate e-hääletamisest praktiseerisime üldsõnalisi volitusi. „Valitud“ muutusid ülbeks, pühendusid isiklikele tegemistele ja ambitsioonidele.

Eesti kultuuri ja seaduskeskkond soosib pettusele rajatud poliitilist tegevust. Valimissüsteemi valijakesksemaks muutmata pole pahest pääsu. Isegi uute erakondade loomisest pole kasu - loota, et nendes hakatakse praktiseerima demokraatiat, on enesepetmine. Võimu juurde pääseb pettusega ja rahaga.

Ansipid, Ilvesed, Ojulandid teevad Eesti demokraatiast erilise pärli

Ansipid, Ilvesed, Ojulandid ja mitmed teised otsustusnuppude juurde mitte demokraatlikul teel saanud teevad Eesti demokraatiast erilise pärli.

Eestit nimetatakse parlamentaarseks riigiks. Tegemist pidavat olema parimaga, mida tahta. „Eesti demokraatia" võib olla meelepärane poliitikutele (pole vaja kellegi ees vastutada), kuid mitte rahva enamusele. Ühiskonnaliikmete toetus erakondadele on madal (kõigub 20–30 protsendi vahel), valimissüsteem sillutab otsustusnuppude juurde teed aga vaid nende esindajatele, seab kaikaid kodaratesse üksikkandidaatidele, parteiväliste ühenduste (Riigikogu valimistel) osalemise teeb hoopiski võimatuks. 

Mis demokraatlikust ühiskonnakorraldusest me räägime, kui Eurobaromeetri andmetel (uuringut teostab Emor) usaldab riigikogu 29 protsenti, parteisid aga 16 protsenti Eesti elanikest (2012). Keda huvitab selline parlamendidemokraatia?

Postimees: Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi sõnul on Euroopa Parlamendi liige, erakonna Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juht Kristiina Ojuland maksnud oma arveldusarvelt liikmemaksu nende inimeste eest, kelle identiteeti on partei sisevalimistel kuritarvitatud.

http://www.postimees.ee/1256748/ansip-ojuland-tasus-petuhaaletajate-eest-ise-liikmemaksu/