Wednesday, November 24, 2010

Reaalpalgad ei saa kasvada

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on majandus tõusule pööranud ja see omakorda viib välja palgakasvule ning kasvavate eelarvetuludeni. http://www.ap3.ee/article/2010/11/24/ansip-majanduskasv-poordub-palgakasvuks



Kasvu mõõdetakse alati millegi suhtes. Liikumissuuna määrab ka taust, mitte üksnes jalgade või rataste liikumine. Vastupidises suunas liikuval eskalaatoril kõndides võib ümbritseva keskkonna suhtes ka vastupidises suunas liikuda.

Sama lugu on ka majanduskasvuga.

CIA faktiraamatu järgi langes Eesti majandus eelmisel aastal 13,7%. CIA analüüsis 215 maailma riiki ning nende seas saavutasime peaaegu 14%-lise majanduslangusega 210. koha.

2010. aasta III kvartalis kasvas (esialgsetel andmetel) Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%.
Inflatsiooni kajastav (THI )tarbijahinnaindeks kasvas oktoobris varasema kuuga 0,6%, aastaga võrreldes 4,7%.

Inflatsioon ei jää majanduskasvu näitajast maha.

Kas majandus siis ikka kasvab?

Inflatsiooni tingimustes majanduskasv ei võrdu reaalkasvuga. Varasemaga sarnase tooteühikulise müügikäibe juures teenitakse küll suuremat müügitulu, kuid tehakse ka enam kulutusi – ostuhinnad on ju tõusnud.

Oodatud muudatuste eelduseks tööturul on nn ühikuline majanduskasv (reaalkasv).

Hindade tõstmise viljad ei pruugigi nii magusad olla, kui nad esmapilgul paistavad. Majanduskasvu näitajas tuleks arvestada ka „liikuva eskalaatori“ efektiga, hinnata kahekohalise majanduslanguse ja inflatsiooni kontekstis.

Palgakasvu eelduseks on reaalkasv.

Inflatsiooni võimendus täidab küll riigikassat, kuid takistab olulisemate eesmärkide (tööturu korrastamine, elanike sissetulekute kasv) saavutamist.

Makromajanduses toimuvatele tendentsidele tuginedes paigutan peaministri palkade kasvu väite „viie jõukama riigi hulka jõudmise“ rubriiki. Tegemist on valimiseelse soovunelmaga, millel puudub objektiivsusel põhinev põhjendus. Mingis sektoris võivad ju palgad isegi tõusta, kuid tervikuna pole see võimalik.

Eesti fiskaal- ja rahanduspoliitilisi otsuseid arvestades peavad reaalpalgad ka edaspidi langema.

Sunday, November 21, 2010

Poliitiline kultuur vajab kaasajastamist

Ühiskonnas langetatavate otsuste ja ühiskondliku kokkuleppe vahele peaks saama võrdusmärgi panna. Selleks tuleks aga muuta rõhuasetusi poliitilises kultuuris.

Poliitikute roll peaks seisnema elanike aruteludele innustamises, nende seisukohtade fikseerimises ja pingerea moodustamises ning alles seejärel otsustusnuppudele vajutamises.

Eesti poliitiline kultuur on kaugel mainitust.

Poliitikute iseotsustamine ei vasta ühiskonnaliikmete ootustele. Otsustusprotsessi tuleks lisada ühiskondliku kokkuleppe elemente.

Seadused ei toimi nii nagu vaja, sest need on kildkonna poolt peale surutud. Elanikele on need sageli mõistetamatud, milles esineb vastuolulisust. Ühiskonnas toimivaid reegleid peaksid üheselt mõistetavad ja enamusele vastuvõetavad olema.

Valitute tahtest ei tohiks piisata ühiskonnakorraldust puudutavate reeglite kehtestamiseks.

Poliitiline kultuur vajaks kaasajastamist. Vägivaldsus ühiskonnakorralduse regulatsioonis tuleks asendada demokraatlikuma lähenemisega.

Valimissüsteemi muutmata mainitud ootused jäävadki soovunelmaks. Kehtiva süsteemiga nuppude juurde pääsenutele on arvatavasti selline kultuuritus meelt mööda - võimaldab see ju tähtsana tunda, tagab olematu vastutuse juures mõnusa äraelamise.

Valimissüsteemi muutmiseks tuleks seekordsetel valimistel toetada üksikkandidaate. Nemad tunduvad ühiskonnas ainukeseks valimissüsteemi muutuste katalüsaatoriks olevat.

EP valimistel saatis üksikkandidaate edu - 6 isikut kogus (11 valimisnimekirja kõrval) üle 30% häältest. Nende edu tõi kaasa muudatusi valimissüsteemis – parteidele meelepärased kinnised nimekirjad asendusid avatutega. Valija tahteavaldus võttis teise mõõtme. Üksnes saavutatu nimel tasus toetada üksikkandidaate.

Muutused poliitilises kultuuris on paratamatud, vastasel juhul pole ka erakondade ilusatel valimisloosungitel mõtet – need pole usutavad. Poliitiline kultuur vajaks kaasajastamist. Selleks tuleks erakondadele koht kätte näidata, vastasel juhul jääbki diktatuur Eestis süvenema.

Friday, November 19, 2010

Erakonnad alustasid üksikkandidaatide tümitamist

Ivo Rull: Üksikkandidaadid ei saa parlamendis midagi tehtud
Minu meelest on enda üksinda valimistel ülesseadmise fakt juba iseenesest märk kandidaadi madalast koostöövõimest. Viimast omadust aga loetakse poliitikas nagu sportmängudeski väga oluliseks. Võib ju küll uljalt jaurata, et ka üks on võitlusväljal sõdur, aga mistahes võistkondlikul spordialal ei suuda üksinda mängiv staar alistada keskpärast meeskonda.

Ja kas Indrek Tarand on nüüdseks europarlamendis oldud poolteiste aasta jooksul paistnud silma mingisuguse poliitilise initsiatiiviga? Ei ole ta pääsenud isegi mitte oma fraktsiooni nimel sõna võtma, rääkimata resolutsiooni algatamisest või mõne arvamuse koostamisest.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/ivo-rull-uksikkandidaadid-ei-saa-parlamendis-midagi-tehtud.d?id=35235659



Üksikkandidaatide „alahindamisega“ teenib Ivo Rull oma leiba – müüb erakondadele PR teenust. Sellest siis ka tema üheülbaline lähenemine.

Üksikkandidaatide kandideerimisega ja toetamisega näidatakse umbusaldust tahtega manipuleeritavale valimissüsteemile.

Väide, et parteisõduritest komplekteeritud saadikud orienteeruvad poliitilistes nüanssides paremini on ekslik. Riigikogus vormistatakse otsuseid, langetatakse neid mujal. Esinduskoja koosseis tuleks „noogutajatest“ muuta isiksustest koosnevaks koosluseks. Selekteerimise põhimõtetes tuleks hädasti teha muutusi.

EP valimised kinnitasid, et üksikkandidaatide edu korral võib loota muutustele valimissüsteemis.
EP valimistel saatis edu üksikkandidaate - 6 kandideerijat kogusid (11 valimisnimekirja kõrval) üle 30% häältest. Nende edu tõi kaasa muudatusi valimissüsteemis – parteidele meelepärased kinnised nimekirjad asendusid avatutega. Valija tahteavaldus võttis teise mõõtme.
Üksnes saavutatu nimel tasus toetada üksikkandidaate.

Nõustun Rein Polli väitega, et Indrek Tarandi parlamentaarsusest laias laastul Eestile kasu ei kaasne. Vastupidist ei saa aga väita ka erakondade saadikute panuse kohta.

Üksikkandidaatidel on oluline roll poliitilisel maastikul – olla valimissüsteemi kaasajastamise katalüsaatoriks.

Wednesday, November 17, 2010

Miks tõusevad tippu halvimad?

Kollektivistliku ühiskonna liidri ideaaliks on hierarhiline ühiskond. Küsimus ei ole mitte selles, mida soovib enamus, vaid selles, mida soovib suurem üksmeelne grupp. Sellepärast ongi oluline, kes on kollektiivi (grupi) looja ja kes seda kontrollib.

Hayek toob oma teoses „Tee orjusesse“ välja kolm põhjust, miks võrdlemisi homogeensete vaadetega arvukas ja tugev grupp ei moodustu tõenäoliselt mitte iga ühiskonna parimatest, vaid pigem halvimatest elementidest.

Esimesena mainib Hayek ära haridus- ja intelligentsustaseme olulisuse. Mida kõrgem on inimeste haridus- ja intelligentsustase, seda suurem on nende vaadete erinevus elule ja seda väiksema tõenäosusega on nad võimelised saavutama kokkuleppeid mingi kindla väärtusastmestiku osas. Selleks, et leida suurt ühetaolisust ja vaadete sarnasust tuleb paratamatult laskuda madalamate moraali- ja intellektuaalsete standardite tasemele.

Teisena toob Hayek esile kuulekuse ja lihtsameelsuse. Nimelt eelistavad kollektivistid piisavalt lihtsameelseid ja kuulekaid liikmeid, kelle ebamääraseid ja väljaarendamatuid ideid on võimalik kergesti mõjutada. Diktaatorliku mõjuvõimu tugevdamiseks piisab ainult nende lihtsameelsete inimeste oma usku pööramisest.

Kolmandaks, ja kõige tähtsamaks põhjuseks miks tõusevad tippu halvimad, nimetab Hayek negatiivset valikupõhimõtet. Kokkulepet on lihtsam saavutada ühise vaenlase vihkamises, rikkamate kadestamises, kui positiivse tegevuskavaga. „Kontrast „meie“ ja „nende“ vahel ja ühine võitlus mittekuuluvate vastu näib olevat igasuguse inimese ühistegevuseks siduva tihke grupi kreedo oluline osa,“ üleb Hayek.

NSVL lagunemise ajal seisime kõik ühiselt baltiketis. Milline jõud ja tahe peitus inimestes. Meil oli ühine vaenlane. Tänapäeval on võimatu neid inimesi enam välja saada ilma ühise vaenlase leidmiseta või selle loomiseta.

F. Hayek põhjendab oma raamatus „Tee orjusesse“, miks leiavad toetust ühiskonna halvimad pojad.
Suuremat hulka inimesi on võimalik kokku ajada ühise nägemuse ajel. Ühtset nägemust on vaimult piiratumate hulgas tunduvalt lihtsam tekitada, kui intelligentsemate inimeste hulgas. Seetõttu ongi oodatud poliitilistesse erakondadesse vähemvõimekad kodanikud, kes näevad vaid seda, mida neile näidatakse. Ideoloogiaga on siin väga vähe tegemist.

Monday, November 15, 2010

Üksikkandidaadi avaldus

Riigikogu koosseisu uuendamise aeg aina läheneb. Leian ennast sagedamini kandideerimisest mõtlemast.

Kandideerin esinduskotta mitte sooja koha himurusest, vaid pettumusest poliitilises kultuuris.

Erakond Eestimaa Rohelised liikmena ei soovi kandideerida erakonna nimekirjas. Olen väga pettunud riigikogulastest kaaslaste viljeletavas otsustamiskultuuris. Nad ei jää grammigi alla teiste „ülbusele“ ja enesekesksusele. Minu arusaam esindamisest ei vasta sellistele standarditele.

Ma teadvustan, et üksikkandidaatidele on seatud valituks osutumiseks karisid, kuid need ei tohiks takistuseks saada. Kandideerimise tingimuseks seatud kautsjon (8700 kr) tuleb paratamatult isiklikest säästudest tasuda. Lihtne ei ole valijateni seisukohtade ja põhimõtete viimine. Erinevalt erakonna nimekirjas kandideerimisest, tuleb ületada ka 5 protsendiline valimiskünnis.

Riigikogusse pääsedes seisaksin aga esmajoones sissetulekuta ja väikese sissetulekuga inimeste käekäigu eest. Töötutel, puuetega inimestel, vanuritel ja teistel vähekindlustatud gruppidel ju esindatus riiklikul tasemel puudub. Vähemalt ei kajastu see otsustes.

Rahvasaadikuna seaksin eesmärgiks Eesti sotsiaalse turvalisuse poolest EL keskmiste hulka viimise. Oleme ju selles ühenduse häbipostiks. Kui EL keskmine sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 26,9%, siis Eestis oli see ainult 12,4% (2006.a, Eurostat). Sisemajanduse koguprodukti kasinusest ( kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest) ei tasu aga rääkidagi.

Saadikuna ei aktsepteeriks ma praeguseid proportsionaalselt kõrgeid saadikute sissetulekuid. Kuude pikkune kõrgesti tasustatud puhkus, proportsionaalselt kõrge sissetulek ja muud ühiskonnaliikmete õiglustunnet riivavad hüvised vajavad kaasajastamist. Valituid peab saama nuppude vajutamiselt tagasi kutsuda.

Poliitilise eliidi väärtushinnangud on teinud paljudest kerjused. Nõudlus makaronidest ja nisujahust koosnevate abipakettide järgi kinnitab, et rõhuasetusi muutmata olukord ei paranegi.

Statistiliste arvudega manipuleerimisele eelistan sisusse süüvimist, abstraktsetest näitajatest vooruste otsimist ei pea põhjendatuks. Riigipiruka küpsetamise protsessi saab mõistlikumaks muuta, tulemit arukamalt viiludeks lõigata.

Eesti ühiskonnakorraldus on kriisis – lubamatult palju on toimetulekuraskuses inimesi, ebaõiglusest ja ressursside (sh inimressurss) laristamisest on saanud tava.

Riigi halustruktuuri ülalpidamine ei ole enam tasku kohane. Riigi korraldust tuleb efektiivsemaks muuta. Maksulaekumise üle kurtmine pole põhjendatud, probleemid tulenevad ebavajalikest kulutustest. Muudatusi haldusstruktuuris tegemata puudub riigitulu kasvatamisel mõte - tulemuseks saame veelgi ebaefektiivsema riigikorralduse.

Eesti väiksust arvestades võiksime teistele eeskujuks olla. Hoiame aga paljude indikaatorite osas punaseid laternaid, tegemistes oleme paindumatud ja jäigad. Elame riigis, kus on alla 600,000 palgasaaja. Ühest riigi servast teise sõitmiseks kulutame vaid tunde. Sellise riigi haldamine ei ole keeruline. Teeme selle ise selliseks.

Riigi vahendeid saab säästa glamuurile tehtavate kulutuste vähendamisega. Nägusate esindushoonetele tehtavad kulutused vajaksid kärpimist, sõiduvahendite kasutamine piiramist. Reisimiskulud, valitute kaaskonna (loendamatu arv nõunikke ja abilisi) ülalpidamiskulud ja muud elanike heaolule ebaolulised kulutused kärpimist. Suurriikliku mentaliteediga ei saa väike kogukond edule loota. Riigi haldusstruktuur vajaks auditeerimist, efektiivsemaks muutmist.

Elame ühiskonnas, kus ministri positsiooni (hüvitise poolest) hinnatakse pensionäri staatusest 20 korda kõrgemaks. Riigikogulase ja tavakodaniku miinimumpalga suhtega tagatakse liidriroll Euroopa Liidu sõbralikus peres. Ühiskonnaliikmete näljapajuki tingimustes, naudib poliitiline eliit hüvede küllust.

Valimissüsteem vajaks valijakesksemaks muutmist. Rahvas tuleb deklaratiivsest staatusest kõrgeimaks võimukandjaks ülendada. Vastasel juhul jäämegi valesid otsuseid langetama, ühenduse rahasid himustama. Valimisloosungitega ja programmiliste tõdedega hämamisel aga ei tulegi lõppu.

Valituks osutumisel pühendun mainitud seisukohtade kaitsmisele, realiseerimisele ja rahva teenimisele. Kavatsen seda kõike teha tões ja aususes, isiklikke huvisid ohverdades.

Sunday, November 14, 2010

Kavalus nõuab annet

Tänases Vikerraadio saates "Rahva teenrid" arutleti Erakonna Eestimaa Rohelised lubaduse üle, et nende nimekirjas kandideerivatele ja riigikogusse valituks osutuvatele inimestele ei sunnita erakonna tagatoa seisukohti peale ja leiti, et kuigi see on rohelistele vajalik päästeaktsioon, ei pruugi see tuntud inimestele piisav stiimul olla.
Me ju teame milline on roheliste populaarsus - künnist nad ei ületaks. Ja need inimesed, kes ennast kasvõi lõdvalt rohelistega seovad, nad pruugivad oma šansid valimistel hoopis maha mängida," tõdes Peeter Kaldre ja viitas valijate käitumisele, et kui inimesed näevad, et erakond künnist ei ületa, siis nende inimeste poolt ka ei hääletata.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahva-teenrid-miks-peaks-keegi-tahtma-roheliste-nimekirjas-kandideerida.d?id=34971093


Valijad ei ole rumalad, et mitte tajuda agooniast tulenevat erakonnaväliste kandidaatide kaasamise aktsiooni. Erakonna usaldamatus on tingitud üksikutest inimestest, mitte liikmete tundmatusest või ideoloogiast.

Erakonnaväliste kandidaatide kaasamise aktsioon oleks usutav vaid siis, kui fraktsioonijuhid taanduksid valimisnimekirja lõppu, etteotsa ei üritaks sokutada ka oma sugulasi ega lähedasi.

Vastasel juhul jääb valimiskünnis ületamata. Sellistes tingimustes ei koguks isegi Andrus Ansip ega Edgar Savisaar eriti palju hääli.

Valijad näevad EERis lambakarja, kes juhtoina iga liigutusele määgivad. See ongi usaldamatuse tinginud. Juhtoinale on nende arvates kõik lubatud – olgu siis tegemist suva järgi liikmeid erakonnast välja arvamine või siis riigieelarvest miljonite suunamine.

EER vähene usaldamatus ei tulene liikmete tundmatuses, vaid juhtoinaste heas tuntuses.

Olen ka varem kinnitanud, et EER liikmete potentsiaal on väga kõrge, mis ei jää üldsegi alla teistele erakondadele. Probleem seisneb juhtoinastes, kes „lambakarjas“ segadust tekitavad.

Erakonnaväliste kandidaatide kaasamise eest hääletajad volikogus läksid lihtsamat teed – selle asemel, et erakonnas kord majja lüüa „määgiti“ kaasa.

Friday, November 12, 2010

Astmeliseks muutmisega ei tohiks maksulaekumine kasvada



Sotsiaaldemokraatliku erakonna ettepanek on maksustada tuluosa kuni 1000 euroni kuus jätkuvalt praeguse 21-protsendise määraga ja seda ületav tuluosa 26 protsendiga, ütles erakonna kommunikatsioonijuht Kirsti Ruul.
Keskerakonna juunis algatatud seadusemuudatus, mis teisipäeval koalitsiooniparteide häältega edasisest riigikogu menetlusest välja jäi, näeb ette kolme tulumaksuastet. Aastas 70 000-250 000 kroonist sissetulekut (ehk kuus keskmiselt 5833-20 833 kroonist tulu) võiks Keskerakonna nägemuses maksustada 26-protsendise määraga, sellest vahemikust madalamat tulu 18 protsendi ning kõrgemat 33 protsendiga.
Toetust astmelisele tulumaksule on väljendanud ka EAKL. Selle juhatuse esimehe Harri Taliga sõnul võiks näiteks kuus 10 000-25 000 krooni teenijate reaalne tulumaksukoormus (st tulumaksuks minev tuluosa tulumaksuvaba miinimumi arvestades) jääda enam vähem samaks, sellest vahemikust vähem teenijate tulumaksukoormus võiks väheneda ligi 5 protsendini ning rohkem teenijate tulumaksukoormus tõusta 40 protsendi lähedale.
http://www.e24.ee/?id=340326



Kolmest ettepanekust KE oma toob kaasa maksukoormuse kasvu. 100% selles muidugi kindel ei ole, kuna puuduvad andmed elanike sissetulekute kohta. Mitmeti tõlgendatav on ka „tulu“. Seda võib käsitleda nii neto kui ka brutotuluna.

SDE ja EAKL ettepanekud tunduvad põhjendatumad.

Astmelist tulumaksu ei tohiks käsitleda riigi maksutulu kasvatamise kontekstis, vaid sotsiaalsest vajadusest. On ju sotsiaalsed tagatised Eestis teistest ühiskondadest kordades kesisemad. Kerjamisest on tehtud lausa tava.

Eelistaksin 3-4 astmega tulumaksu maksustamist. 4 oleks parem, kuid siis võib süsteem muutuda mõistetamatuks, haldamine aga keerulisemaks.
Tõstaksin tulumaksu vabastuse 6000 kr lähedale, järgneva osa (nt kuni 12000) tasustaksin praegusest madalama määraga, ülejäänu tuletatud protsendiga, mis võimaldaks mainitud maksulaekumist mõnevõrra langetada. Arvestada tuleks ju sissetulekute kasvuga, mille tulemusel maksulaekumised hakkavad varasemaga võrreldes kiiremas tempos kasvama. Vastasel juhul Eesti niigi kõrge maksukoormus (varjatud maksudega arvestades) hakata jälle kiiresti kasvama. Maksumuudatuste tulemusi tuleb käsitleda pikemas perspektiivis (vähemalt 10 aastases kontekstis), muidu jäämegi parandusi tegema.

Üksikisiku tulumaks moodustab riigieelarvest ja maksulaekumistest tühise osa, selle mõningane vähendamisega ei tohiks erilisi probleeme kaasneda. Nimetatud maksu osa moodustab prognoositavast eelarvest ja maksutulust vastavalt 3,8 % ja 5,1%.

Seega ei tohiks üksikisiku tulumaksu esialgne vähenemine erilist mõju eelarve täitumisele negatiivset mõju avaldada. Küll parandab see sisetarbimise kasvu mõjul teisi maksulaekumisi.

Astmelise tulumaksu kehtestamisel pelgan kõige enam seda, sellega kaasneb maksukoormuse kasv. Senise proportsionaalse tulumaksulaekumise konverteerimisega see aga paratamatult kasvab.

Tuesday, November 9, 2010

Piinlik kaaslase avalduse pärast

Ma ei usu, et selline „pildil“ püsimine erakonna toetajate arvu kasvatab.
Minu arvates ei tohiks ikka üks ja sama kõikidel teemadel sõna võtta, valijaid hingeliselt traumeerida.
Avalikkusele tuleks esitada ühisseisukohti, mitte isiklikke luulusid. Vähemalt võiks selline tingimus kehtida erakondadega seostatavate võtmeisikute avalduste kohta.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/strandberg-maksud-pole-muud-kui-kombain.d?id=34771099&com=1

Riigikogu roheliste fraktsiooni liige Marek Strandberg leiab, et maksusüsteemile pööratakse liigset tähelepanu ning madalad maksud ei edenda majandust karvavõrd rohkem kui arvatakse, et kõrged maksud pidurdavad.Mis jutt see selline on, millel väide põhineb? Maksusüsteemi mõju arengutele on väga oluline – tegemist on olulisima faktoriga.


Põllumajanduses peetakse söödavast või realiseeritavast saagist olulisemaks seemne kogumist ja säilitamist. Seemet hoitakse erilise hoolega, vaatamata isegi kesisele saagile. Seemne kvaliteedist sõltub ju edaspidine saagikus. Sama kehtib ka riigieelarve tulude kohta.

Riik aga korjab maksudena üha enam „seemet“ ära ja pistab selle "asendamatu avaliku teenuse“ varjus nahka.

Maksukoormuse tõstmine, mida EER Riigikogufraktsioon innukalt harrastas, võimaldas ühiskonna jõukuse kasvuks vajaliku seemne ära söömist.

Maksulaekumise kasvatamise ponnistused ei ole tulemuslikud lisaväärtusseemne (rahamassi) vähendamise tingimustes. Ühe maksu muutmine mõjutab teiste maksude laekumist. Näiteks aktsiiside suurendamine vähendab muu hulgas sotsiaalmaksu, tulumaksu ja käibemaksu laekumist.

Maksude tõstmine kahekohalise arvuga mõõdetavas majanduslanguses kasvatab töötust. Seda ei kompenseeri isegi summade efektiivsem ümberjagamine. Tööjõumaksud moodustavad aga ligi poole riigieelarve maksutulust.

Riigitulusid saab kasvatada üksnes lisaväärtusseemne koguse suurendamine, milleks tuleks maksukoormuse tõstmise asemel seda langetada.

Ettevõtete finantsaruanded ja statistika kajastavad nn arvestuslikku ehk tekkepõhist kasumit. Rahavood aga võivad isegi kasumliku tegevuse puhul olla negatiivsed. Kasumit teenides võidakse koguni pankrotistuda.
2009. aastal tõusis pankrottide arv kümnendi kõrgeimale tasemele. Kuulutati välja 1055 äriühingu maksejõuetus.
Kahjumiga lõpetas oma majandustegevuse 31 188 ettevõtet, kahjumiga ettevõtete arv kasvas aastaga ligi 15,3 protsenti.

Kahjumiga majandavate äriühingute arv on tänini veel kõrge. Hindade tõstmise ootusele järgneb vastupidine tulem – müügikogused eriti ei kasva, need pigem langevad. Töökohtade tekke eelduseks on aga jõuline koguseline kogutoodangu kasv. Hinnatõusust saavutatud kasv seda ei soosi.

Ettevõtete majandamine peab olema kasumlik, et püsida konkurentsis. Investeerimiseks tuleb toota ressursse.

Marek Strandbergi lähenemine maksustamisele kinnitab tema võhiklikkust teemas.

Kahju, et valimissüsteem võimaldab sellise lähenemisega inimestel esinduskojas nuppudele vajutamist.

Friday, November 5, 2010

Eelistan uut erakonda

Ma väga loodan, et riigikoguvalimised toovad mõne uue erakonna sünni.

Uut lähenemist oleks poliitikasse hädasti vaja.

Panustasin kunagi EER loomisesse. Osalusdemokraatia innustas erakonda toetama. Tänaseks on kunagistest lubadustest järgi vaid ahelvare.

Kohati juba tundub et EERist on saanud autoritaarseim ja egoistlikum erakond Eestis. Rahulolu leian vaid sellest, et tegemist on marginaalse erakonnaga.

Ma ei välista muidugi, et tegemist on isikutüübist tuleneva maksimalismiga. Lohutust sellest aga ei leia.

2011. aasta valimistel toetan aga kindlasti üldsuse huvide eest seismise korral vaid uue erakonna esindajaid. Sellise lähenemisega ei tohiks erakonnal riigikogusse esindust saada keeruline.

Uue erakonna registreerimise eelduseks on 1000 liikme olemasolu.

Ma ei tahaks uskuda, et selle moodustamine jääks nõutava hulga inimese kaasamise raskuste taha. Tuumiku kokku saamine võib küll parajaks pähkliks osutuda, kuid edasine läheks juba libedalt, sest jagatuna liikmete kaasamine ei tohiks ületamatu raskus olla.

Küll võib probleemiks saada elanike usalduse võitmine, kuna varasemalt loodud erakonnad on lubanud ühte, kuid talitanud teisiti – eesmärgiks on seatud vaid väikese grupi ihaldatavatele positsioonidele mehkeldamine.

USA prioriteediks on elanike käekäik

USA Föderaalreserv teatas, et paiskab riigi majanduse elavdamiseks turule täiendavalt 600 miljardit dollarit (668 triljonit Eesti krooni)
Kuni järgmise aasta juunini suunatakse riigi majandusse iga kuu 75 miljardit dollarit, mis on pisut enam, kui eksperdid ootasid, vahendas BBC.

Ühendriikide majandus kasvas käesoleva aasta juulist kuni septembrini kaks protsenti, millest ei piisa kõrge tööpuuduse vähendamiseks.
http://uudised.err.ee/index.php?06218696


Eesti majandusspetsialistid lähenevad probleemile oma pisikese mätta otsast. Nende arvates on tegemist vale otsusega.

Üdini halbu asju ei ole olemas. Igal halval on ka positiivseid külgi. Kõik oleneb eelkõige sellest, kust küljest asjale läheneda.

Imelik tundub olevat see, et me ei suuda oma tillukeses Eestiski elanike huvidest lähtuvalt ühiskonnakorraldust korraldada, samas oleme varmad suuremaid vendi õpetama.

USA prioriteediks on elanike heakäik. Selle tagamiseks ei peljata isegi teistele tünga tegemist. Pooldan sellist suhtumist. Milleks siis muidu riiklust vaja.

Tunnistan, et taunin Eesti poliitikute pedantsust ja elanike käekäigu ohverdamist.

Võlg vajab tasumist. Aga just sellest lähtubki USA. USD kurss võib ju langeda, ega siis kaupade hinnad nende turgudel samavõrra ei tõuse. Need tõusevad, kuid kordades vähem.

Tahame me seda või ei taha, kuid panustame kõik USDde juurde trükkimise korral USA välisvõla kustutamisesse ja nende heakäiku.

Igati mõistlik tegu see rahatähtede juurdetrükkimine. Seda muidugi USA kogukonna seisukohtadest vaadates.