Venemaa vastusammude mõjusid alahinnatakse

Venemaa astus Ukraina sündmustega kehtestatud sanktsioonidele vastusamme. Impordikeeld toiduainetele pani paljusid kukalt kratsima, kuid selle mõjusid pole võimalik hinnata. Meedias avaldatu on jätnud mulje, et selle mõjusid Eestis alahinnatakse.

Peaminister märkis, et Venemaa impordikeeld toob kaasa probleeme üksikutele ettevõtetele, kuid mitte Eesti majandusele tervikuna. Kunagine Swedpanga analüütik ja praegune peaministri nõunik Maris Lauri seadis ekspordinumbreid ritta ja tuletab neist stsenaariume, mis näitavad toimunu tühisust. Pole mingi ime, kui valitsus ei kavatsegi hälvete kõrvaldamiseks midagi ette võtta.

Ka SEB analüütik on Venemaa sanktsioonide mõjusid alahinnanud. Äripäev kirjutas tema seisukohtadest järgnevalt: “Eesti jaoks on toiduainete tootmine suurima mõjuga sektor, mis puudutab eestimaist tootmist. Eestist eksporditavatest toiduainetest 30 protsenti on suunatud Venemaale. Järelikult oleks Vene turu ärakukkumise otsene mõju ligi 0,3 protsenti SKP-st, kui uusi turge leida ei suudeta. Uute turgude leidmine lähipiirkonnast on raskendatud, kuna ka ülejäänud Euroopa tegeleb täpselt sama probleemiga, otsides üle jäävale toodangule uusi turge.”

SEB analüütiku öeldule tuleb lisada, et otsese ekspordi kõrval peame arvestama ka kaudse ekspordiga. Eesti tooted liikusid Venemaale ka teiste riikide (Holland, Saksamaa, Soome, Rootsi jne) firmade vahendusel, mis tähendab seda, et Venemaa turg meie põllumajandussaadustele kaob, on mõju Eesti kogutoodangule tema arvutatust kordades suurem. Venemaa sanktsioonide mõjul ei vähene Eesti eksport üksnes Venemaale, see väheneb ka teistesse reeksportivatesse ja meie tooteid tarbivatesse riikidesse.

Venemaa sanktsioonide mõju avaldub kaupade ülepakkumises ja hinnasurves. Seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu majandusühenduses. Tooteid tuleb realiseerida omahinnast odavamalt, vastasel korral need riknevad. Järgneb tootmismahtude vähenemine ja maapiirkondades tegutsejate elujärje halvenemine. Toimuv ei puuduta üksnes põllumajandussettevõtete tegevust. Ka nendega seotud ettevõtete (teenusepakkujad, tarnijad, kreeditorid) ja riigi ette tõstatuvad probleemid. Täitmata jäetud kohustused nõrgendavad partnerite majandusvõimekust, vähendavad riiklikke maksulaekumisi ja kasvatavad sotsiaalseteks kulutusteks vajalikke summasid. 

Lumepalliga matsu saamine on tühi asi, kuid kui see panna mäest alla veerema, siis lömastab see kõik, mis ette jääb.