Tervishoiukulutused on kõrged

PM: Tervishoiusüsteemid on kõikjal kallid. Eesti on väga vähese rahaga üles ehitanud päris hästi toimiva süsteemi. Arstiabi kvaliteeti kiidetakse ülivõrdes, välismaailm on vaimustuses digiretseptist, õed teevad iseseisvaid vastuvõtte väga erinevates valdkondades. Patsientide usaldus tervishoiutöötajate vastu on suur ning Eestis koolitatud tervishoiutöötajad on hinnatud kõikjal maailmas. http://arvamus.postimees.ee/2916897/anneli-kannus-tasuta-tervishoid

Hindu tuleb võrrelda keskkonnas. Selles kontekstis on tervishoiukulutused Eestis kõrged. Eestlaste omavastutus kulude katmisel on kõrge. 

Kuid isegi siis, kui omavastutus arvestamata jätta on tervishoiukulutused kõrged. Maksavad ju eestlased 13 protsenti sissetulekust tervishoiumaksu (sotsmaksu osa), teistes riikides vähem. Mõne aasta tagune arvutus näitas, et USAs (NY osariigi näitel) kulub inimestel (vaatamata suuremale nominaalsele summale) ravikindlustuseks kõigest 5-8 protsenti sissetulekust (tervisekindlustustasu/sissetulek). Võrrelda ei tule rahasummasid, vaid selle osa sissetulekust. 

Kui võtta arvesse veel summad, mida eestlased tasuvad tervishoiuteenuse kättesaamatuse tõttu (pikad ravijärjekorrad, bürokraatlik asjaajamine jne) erateenuse ostmisele, siis on tervishoikulutused Eestis üüratud.

Kvaliteedi võrdlemine on alati kahlase väärtusega. Ühtegi arsti pole Eestis süüdi mõistetud, teistes riikides on kohtuprotsessid tavanähtus. Võrrelda ei saa ka operatsioonide kvaliteete - keerulised ja tühised (pimesoolelõikus, songalõikus jmt) operatsioonid pole võrreldavad. Teatavasti käivad eestlased isegi küünarliigese lõikusi tegemas Soomes (presidendi näide). 

Arvestada tuleb ka sellega, et tervishoiu efektiivsus ei kajastu kulutatud raha ja teenuse osutamise suhtes, vaid elanike tervena elatud aastates, töövõimetute arvus, keskmises elueas ja muus taolises. Selles valguses on meil pikk maa tatsuda.

Ettevõtetelt raha küsimine on kuritegu

Reformierakonna võtmeisikud rikuvad teadlikult Eestis kehtivaid seadusi. Eriti võikaks teeb selle valega õigustamine. Pole üldsegi usutav, et Silver Meikar tuleb välja avaldusega, mis teeb temast poliitilise laiba.

Aga isegi see pole oluline.

Oluline on teadvustada, et ettevõtetelt raha küsimine on kuritegu. Tegemist on palju suurema kuriteoga, kui see esmapilgul paistab.

Täitevvõimu ülesandeks on seaduskeskkonna toimimise tagamine, Eesti täitevvõimu juhtfiguurid (sama, mis erakondade juhtfiguurid) aga ahvatlevad ettevõtteid seaduserikkumisele. Ebaõige tulude deklareerimine ja kulude kajastamine on ränk seaduserikkumine, mis kuulub Maksu- ja Tolliamet kompetentsi. Pole üldsegi usutav, et erakondadele eraldatavatelt summadelt makse maksavad. Kuidas seda teha, kui neid ei saa (sel viisil) kuluna kajastada?

Ettevõtjatel tuleb võimul olijatele maksta, vastasel korral muutuvad toetused kasinamaks (või kaovad üldse), kättesaamatuks jääb soodne riigivara, võitmata riigihange. Toetused valitutele, kahtlased riigivara tehingud ja suunatud riigihanked kinnitavad, et neis on erakonna huvid mängus.

Eestit nimetatakse õigusriigiks. Selleni on aga pikk maa. Reeglid kehtivad Eestis valikuliselt. See, mis on lubatud valitutele, pole lubatud kodanikele. Isegi kohtukulud pole kodanikele taskukohased. Kohtuveskid  jahavatavad aegluubis igaviku, pole usaldusväärsed (tulemus mõjutatav).

Eesti valimisseadus ja erakondade rahastamine on teinud eluaegsetest poliitikutest enesekesksed ja ülbed monstrumid, kes on rajanud enesele impeeriumi, mille elukeskkond erineb kodanike omast kui öö päevast. MSA ja oma surnuaed on käeulatuses, millega järgmisena üllatatakse