Minister Sulling räägib seda, mida kuuleb

Ärileht: Minister Sulling: Saksamaa huvi Eesti vastu üha kasvab. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kohtus Potsdamis Brandenburgi liidumaa majandus- ja Euroopa Liidu asjade ministri Christian Ralf Christoffersiga. 2014. aasta esimese kuue kuuga on Saksamaa tõusnud Eesti 4. kaubavahetuspartneriks, eksport Saksamaale kasvas 4,4% ning import 11,5%. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/minister-sulling-saksamaa-huvi-eesti-vastu-uha-kasvab.d?id=69950729

Minister Sulling räägib seda, mida kuuleb. Alles lõpetas piimatoodete müügivõimaluse propageerimise (Aafrikasse), nüüd räägib umbmäärasest Saksamaa „huvist„ Eesti vastu. 

Seminaridel ja messidel suheldakse, näidatakse osalejate vastu huvi. Tulemus avaldub rohketes komplimentides, kopsakates visiitkaartide pakkides ja küllakutsetes. Nendest ei tasu tõsiselt võetavaid järeldusi teha. 

Kaupade liikumine on globaliseerunud, see ei kajasta riikide huvisid. Kaubavahetus ei näita ühe riigi huvi teise riigi vastu, vaid tarneahelat. 

Eest eksport pole tõusulainel. Kui ekspordist tahta rääkida, siis tuleb seda teha kaubagrupiti või Venemaa (sanktsioonide) kontekstis. Saksamaa „huvi“ Eesti vastu jätta aga spekulantide pärusmaaks. 

Saksmaa väliskaubandusnäitajad (suuresti tänu tugevale euro kursile ja EL sisestele probleemidele) on sellel aastal muret tekitavad. Selles kontekstis on Eesti kaupade vastu huvist rääkimine kohatu. Augustis kahanes Saksamaa import 1,3 protsenti, juulis 1,4 protsenti. 

Mulle jääb mõistetamatuks, millisele sihtrühmale ministri sõnum mõeldud oli. Protsesside ohjamiseks tuleb teemale läheneda laiemalt. Sõrmest välja imetud tendentsid probleeme ei teadvusta.

 

Maksumäärad on meie sissetulekute juures ülikõrged

Kadri Simson: tänane valitsus on kui klappidega võidusõiduhobune, kelle ainsaks eesmärgiks on madalad maksumäärad. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kadri-simson-ettevotjate-kriitikast-tanane-valitsus-on-kui-klappidega-voidusoiduhobune-kelle-ainsaks-eesmargiks-on-madalad-maksumaarad?id=69822939

Mis madalatest maksumääradest Simson räägib? Maksumäärad on meie sissetulekute juures ülikõrged. Kui ettevõtlustulu maksustamisest rääkida, siis seda maksustatakse samuti soliidselt. Kaudselt tuleb kogu maksutulu ettevõtlusest. 

Ettevõtlustulu otsene maksustamine moodustab poole tulumaksulaekumisest. Teine pool laekub üksikisikute tulu maksudest. Ettevõtetest laekub erisoodustusmaksu (koosneb sotsmaksu ja tulumaksu summast) 

Ka tööjõumaksud jäävad suuresti ettevõtete kanda. 

Maksumäärad on Eestis kõrged, kuid kui jätta arvestamata erisusi ja iseärasusi, siis ei pruugi seda hoomata. 

Selgema pildi saamiseks maksumäärade suurusest tuleb neisse süüvida.

SOTSIAALMAKS: Moodustab riigitulust 30 ja maksutulust 42 protsenti. Tegemist on kõrgeima reitinguga maailmas. Sotsiaalmaksu määr on meil 33 protsenti.  

KÄIBEMAKS: Laekumissuuruselt teine on käibemaks. See moodustab riigitulust 22 ja maksutulust 31 protsenti. Liikmesriikides rakendatakse erandeid toiduainete maksustamisele, mille keskmine käibemaks ei ületa 10 protsenti. Soomes on see küll 13, kuid Saksamaal vaid 7, Eestis seevastu 20. Teistest kõrgem käibemaks on ka põhjuseks, miks toorme kallinemise korral hinnad Eestis kiiremini tõusevad. Uuringutulemuste järgi läheb toiduainete ostmiseks 26 protsenti Eesti elanike kuludest. Üksnes selle arvestamine tõstaks keskmist maksumäära kolm protsendipunkti, mis teeks Eesti kõrgeima käibemaksuga riigiks liidus.

AKTSIISID: Aktsiiside osa riigitulust oli 12, maksutulust 16 protsenti. Aktsiisiga maksustatavate kaupade (kütus, vedelgaas, tubakas, alkohol, pakendid) hinnatasemed on meil kõrged. Uuringute andmetel kulutavad eestlased alkoholile 5,8 protsenti eelarvest. Igapäevased veinitarbijad, nagu itaallased, hispaanlased ja kreeklased, kulutavad palju vähem (0,7–0,9 protsenti). Liviko käibest moodustab aktsiis üle 51 protsendi. 

TULUMAKS: Tulumaksu laekumine moodustab riigitulust 7 ja maksutulust 10 protsenti. Elanike ja ettevõtete panused jagunevad pooleks. Tulumaksu määr on 21 protsenti, mis ei sisalda maksuvaba piiri, progressiooni ja erandite (maksuvabastused, tagastused) mõju. Euroopa Liidus domineerib progresseeruv tulumaks. Soomes jääb maksustamine 10,5–33,5 protsendi vahemikku. 1700-euroselt kuupalgalt tasutakse 18,5 protsenti. Saksamaal kõigub tulumaks 14–45 protsendi vahel. 8004 eurot aastas on maksuvaba. Eesti mediaanpalgalt ei tuleks Saksamaal tulumaksu üldse tasuda.

Maksuteemale tuleb läheneda laiemalt. Teemakäsitlust alustada aga olukorra adekvaatsest kaardistamisest ja eelistuste seadmisest. Eesmärgiks ei tuleks seada raha kogumise, vaid inimeste sissetulekute ja ettevõtlustulu kasvatamise. Maksumäärad on Eestis kõrged, sellest ka kesised sissetulekud ja kasin majanduskasv. Maksumuudatuste ettepanekute tegijad võiksid teadvustada, et meie elanike vaesuse taseme juures ei sõltu maksutulu enam niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest.

Turg toimib teiste reeglite järgi kui nooruke minister arvab

Turg toimib teiste reeglite järgi kui nooruke minister arvab. Ma saan aru, et riigi palgal olijad tahavad tarmukusega silma paista, kuid päris jama ei tasuks ka ajada. 

Riik saab turgu mõjutada üksnes hangetega, maksupoliitikaga ja toetustega. Eksporditurgude leidmisega pole mõtet tegeleda. 

Olukord Venemaa sanktsioonidega tuli ootamatult. Selle mõju on eriline veel seetõttu, et tegemist on pika (1/6 maakerast) ja traditsioonilise turuletiga. Selle asemel, et targutada, tuleks pidada arutelusid selle üle, kuidas saaks riik (valitsus, seadusandja) poliitilise hälbe mõjusid pehmendada.

Ärileht: Vene turu ärakukkumise tõttu ülejäävat piima on meil ühel või teisel kujul võimalik kaugemale müüa. Huvi on nii Aasia kui Aafrika riikidel, tõdes väliskaubandus-ja ettevõtlusminister Anne Sulling riigikogu majanduskomisjoni istungil. „Olen viimaste päevade jooksul saanud mitmelt poolt maailmast positiivseid indikatsioone, et Vene turu ärakukkumise tõttu ülejäävat piima on meil ühel või teisel kujul võimalik kaugemale müüa. Huvi on nii Aasia kui Aafrika riikidel, kuid tuleb silmas pidada, et selline müügitöö nõuab diskreetsust ja korrektsust ning seetõttu on konkreetsetest riikidest, mahtudest ja hindadest veel vara rääkida,“ toonitas Sulling.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sulling-eesti-piimatoodete-vastu-tuntakse-aasias-ja-aafrikas-huvi.d?id=69549985

Raha nimel on kõik lubatud

EPL avalikustas (osade seni saladuses hoitud) Bernanski dopingskandaaliga seotud eesti sportlaste nimed. 

Toimunut ei tasu üle dramatiseerida. Eriti veel siis, kui seda kahetsetakse. 

Ühiskonnas on hullemaid pahesid. Võtame näiteks Pealtnägijas avalikustatud teismeliste koolilaste narkootikumidelembus.

Raha nimel on lubatud kõik. Seda kinnitab meie ümber toimuv. 

Lähenemine ei kehti üksnes poliitikas ja äris, see kehtib ka spordis (sport on äri). 

Kuniks spordis liiguvad ihaldatavad rahavood, pole keelatud ainete tarvitamist võimalik peatada. See ei tähenda seda, et pahega ei tuleks tegeleda. Tuleb ikka, kuid asjaosalisi pole põhjust teistest petistest enam hukka mõista.

EPL: Eesti Päevalehe käsutuses on maksekorraldus, mille kohaselt kandis Raul Olle dopinguskandaali võtmetegelase arvele 10 500 krooni.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/dokumendid-seovad-dopinguskandaaliga-suusakuulsus-raul-ollet.d?id=67578472