Maksumäärad on meie sissetulekute juures ülikõrged

Kadri Simson: tänane valitsus on kui klappidega võidusõiduhobune, kelle ainsaks eesmärgiks on madalad maksumäärad. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kadri-simson-ettevotjate-kriitikast-tanane-valitsus-on-kui-klappidega-voidusoiduhobune-kelle-ainsaks-eesmargiks-on-madalad-maksumaarad?id=69822939

Mis madalatest maksumääradest Simson räägib? Maksumäärad on meie sissetulekute juures ülikõrged. Kui ettevõtlustulu maksustamisest rääkida, siis seda maksustatakse samuti soliidselt. Kaudselt tuleb kogu maksutulu ettevõtlusest. 

Ettevõtlustulu otsene maksustamine moodustab poole tulumaksulaekumisest. Teine pool laekub üksikisikute tulu maksudest. Ettevõtetest laekub erisoodustusmaksu (koosneb sotsmaksu ja tulumaksu summast) 

Ka tööjõumaksud jäävad suuresti ettevõtete kanda. 

Maksumäärad on Eestis kõrged, kuid kui jätta arvestamata erisusi ja iseärasusi, siis ei pruugi seda hoomata. 

Selgema pildi saamiseks maksumäärade suurusest tuleb neisse süüvida.

SOTSIAALMAKS: Moodustab riigitulust 30 ja maksutulust 42 protsenti. Tegemist on kõrgeima reitinguga maailmas. Sotsiaalmaksu määr on meil 33 protsenti.  

KÄIBEMAKS: Laekumissuuruselt teine on käibemaks. See moodustab riigitulust 22 ja maksutulust 31 protsenti. Liikmesriikides rakendatakse erandeid toiduainete maksustamisele, mille keskmine käibemaks ei ületa 10 protsenti. Soomes on see küll 13, kuid Saksamaal vaid 7, Eestis seevastu 20. Teistest kõrgem käibemaks on ka põhjuseks, miks toorme kallinemise korral hinnad Eestis kiiremini tõusevad. Uuringutulemuste järgi läheb toiduainete ostmiseks 26 protsenti Eesti elanike kuludest. Üksnes selle arvestamine tõstaks keskmist maksumäära kolm protsendipunkti, mis teeks Eesti kõrgeima käibemaksuga riigiks liidus.

AKTSIISID: Aktsiiside osa riigitulust oli 12, maksutulust 16 protsenti. Aktsiisiga maksustatavate kaupade (kütus, vedelgaas, tubakas, alkohol, pakendid) hinnatasemed on meil kõrged. Uuringute andmetel kulutavad eestlased alkoholile 5,8 protsenti eelarvest. Igapäevased veinitarbijad, nagu itaallased, hispaanlased ja kreeklased, kulutavad palju vähem (0,7–0,9 protsenti). Liviko käibest moodustab aktsiis üle 51 protsendi. 

TULUMAKS: Tulumaksu laekumine moodustab riigitulust 7 ja maksutulust 10 protsenti. Elanike ja ettevõtete panused jagunevad pooleks. Tulumaksu määr on 21 protsenti, mis ei sisalda maksuvaba piiri, progressiooni ja erandite (maksuvabastused, tagastused) mõju. Euroopa Liidus domineerib progresseeruv tulumaks. Soomes jääb maksustamine 10,5–33,5 protsendi vahemikku. 1700-euroselt kuupalgalt tasutakse 18,5 protsenti. Saksamaal kõigub tulumaks 14–45 protsendi vahel. 8004 eurot aastas on maksuvaba. Eesti mediaanpalgalt ei tuleks Saksamaal tulumaksu üldse tasuda.

Maksuteemale tuleb läheneda laiemalt. Teemakäsitlust alustada aga olukorra adekvaatsest kaardistamisest ja eelistuste seadmisest. Eesmärgiks ei tuleks seada raha kogumise, vaid inimeste sissetulekute ja ettevõtlustulu kasvatamise. Maksumäärad on Eestis kõrged, sellest ka kesised sissetulekud ja kasin majanduskasv. Maksumuudatuste ettepanekute tegijad võiksid teadvustada, et meie elanike vaesuse taseme juures ei sõltu maksutulu enam niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest.