Paljusid ärritav kooseluseadus sai vastu
võetud. Ei möödunud päevagi, kui president sellele ka õnnistuse andis. Tavaliselt
asjad nii kiiresti ei käi.
Häälte suhe (40:38) viitab sellele, et seadus
sai ka opositsiooni õnnistuse, vastasel korra poleks nii palju hääletamisest
kõrvale hiilijaid olnud.
Vaatamata sellele, et protseduuri käigus eirati elementaarseid
demokraatia põhitõdesid, pole tulemi õigustajatest puudust. SDE esimees nimetab toimunut vähemuste õiguste eest seismiseks. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-sven-mikser-riigikogu-tanane-otsus-on-vahemuste-oiguste-kaitsmisel-teedrajav?id=69915177. Sarnasel seisukohal on teised asjaosalised.
Kui sellisest põhjendusest piisab, siis annab sellega põhjendada ka riigikogulastele kuluhüvitiste kehtestamist,
erakondade riigieelarvest rahastamist ja muud analoogset. Eestis ei panustatagi siis muule,
kui vähemuste õiguste eest seismisele. Kuhu me sellega jõuame, kui kaitseme
vähemusi, enamuse tahet aga eirame?
Viriseda võib alati, kuid süüvigem
põhjustesse. Vähemuse diktaat enamuse üle tuleneb seadustest (valimisseadus,
erakonnaseadus), mis sillutavad Riigikogusse kohad võimuladvikutele lojaalsetele inimestele,
kuid rahvaesindajad jätab ukse taha. Sellest tulebki see, et otsuseid ühiskonnas langetab käputäis inimesi, kes surmtõsiselt arvavad, et vaid nemad teavad ainuõigeid
lahendusi.
Eestlaste elujärg on nadimast nadim, otsustajate arvates
langetatakse tarmukaid otsuseid. Kasinad sissetulekud, õbluke
sotsiaalkindlustussüsteem ja inimeste mujale elama asumine (Statistikaameti
andmetel lahkus Eestist 2012. aastal 30 inimest päevas) kinnitavad, et ühiskonnakorraldus
Eestis on kaugel normaalsest.
Otsustajad nimetavad Eesti otsustusprotsessi
demokraatlikuks. Ühiskonnas langetud otsused ei allu aga isegi enamuse tahtele
(NB! demokraatia olulisem põhimõte). Eestis pole korraldatud ühtegi
tõsiseltvõetavat rahvaarvamuse küsitlust, valimistest on tehtud palagan, mis
täidab võimuladviku tahte vormistamise eesmärki.
No comments:
Post a Comment