Limiteeritud kaupade (nt saastekvoot) müük on
imelihtne. Eriti veel, kui tehingu kasumlikkusega annab spekuleerida. Reaalse
kauba müük käib teisiti – tuleb arvestada omahinnaga (tehtud kulutustega), müügiga
kaasnevate kulutustega ja riskidega.
Valitsusliikmed võiksid raporteerida
tulemustest, mitte spekuleerima kavandatuga. Aafrikasse müügijutt algas
bravuurselt, nüüd ei tasu sellega tegeleda. Valitsuse kõneisik oleks võinud ettepaneku
esitamisel arvestama reaalsete võimalustega ja alles seejärel sõnumit levitama
hakata. Vastupidise tegutsemisemisega jätab ta valitsusest saamatu koosluse mulje.
Impordimaksud pole uudis, sellega oleks pidanud (ettepaneku tegemisel) arvestama.
Takistusi on aga enamgi (pikk tarneaeg, kultuurilised erinevused jne). Eesti piimatoodete
Aafrikasse müügi ettepanek oli eluvõõras. Seda on aga paljud ministri ettepanekud.
Ärileht: Kuigi pärast Venemaa
poolsete sanktsioonide kehtestamist vaatasid Eesti piimatootjad algselt ka
Põhja-Aafrika kui võimaliku turu poole, siis praegu see variant enam laual ei
ole. "Me alguses vaatasime ka Põhja-Aafrika poole, aga seal on tariifid
väga kõrged. Juustul oli seal minu teada kuni 100-protsendine
tollitariif," rääkis väliskaubandusminister Anne Sulling Ärilehele. Kui
Hiina välja arvata on Aasia turg Sullingu hinnangul Aafrikast potensiaalikam.
"Ruumi seal on ja meie kogused on piisavad," selgitas ta.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-piimatootjad-enam-pohja-aafrika-poole-ei-vaata.d?id=70253887
No comments:
Post a Comment