Piimatoodete Aafrikasse müügi ettepanek oli eluvõõras

Limiteeritud kaupade (nt saastekvoot) müük on imelihtne. Eriti veel, kui tehingu kasumlikkusega annab spekuleerida. Reaalse kauba müük käib teisiti – tuleb arvestada omahinnaga (tehtud kulutustega), müügiga kaasnevate kulutustega ja riskidega. 

Valitsusliikmed võiksid raporteerida tulemustest, mitte spekuleerima kavandatuga. Aafrikasse müügijutt algas bravuurselt, nüüd ei tasu sellega tegeleda. Valitsuse kõneisik oleks võinud ettepaneku esitamisel arvestama reaalsete võimalustega ja alles seejärel sõnumit levitama hakata. Vastupidise tegutsemisemisega jätab ta valitsusest saamatu koosluse mulje. 

Impordimaksud pole uudis, sellega oleks pidanud (ettepaneku tegemisel) arvestama. Takistusi on aga enamgi (pikk tarneaeg, kultuurilised erinevused jne). Eesti piimatoodete Aafrikasse müügi ettepanek oli eluvõõras. Seda on aga paljud ministri ettepanekud.

Ärileht: Kuigi pärast Venemaa poolsete sanktsioonide kehtestamist vaatasid Eesti piimatootjad algselt ka Põhja-Aafrika kui võimaliku turu poole, siis praegu see variant enam laual ei ole. "Me alguses vaatasime ka Põhja-Aafrika poole, aga seal on tariifid väga kõrged. Juustul oli seal minu teada kuni 100-protsendine tollitariif," rääkis väliskaubandusminister Anne Sulling Ärilehele. Kui Hiina välja arvata on Aasia turg Sullingu hinnangul Aafrikast potensiaalikam. "Ruumi seal on ja meie kogused on piisavad," selgitas ta.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-piimatootjad-enam-pohja-aafrika-poole-ei-vaata.d?id=70253887