PM: Tervishoiusüsteemid on kõikjal
kallid. Eesti on väga vähese rahaga üles ehitanud päris hästi toimiva süsteemi.
Arstiabi kvaliteeti kiidetakse ülivõrdes, välismaailm on vaimustuses
digiretseptist, õed teevad iseseisvaid vastuvõtte väga erinevates valdkondades.
Patsientide usaldus tervishoiutöötajate vastu on suur ning Eestis koolitatud
tervishoiutöötajad on hinnatud kõikjal maailmas. http://arvamus.postimees.ee/2916897/anneli-kannus-tasuta-tervishoid
Hindu tuleb võrrelda keskkonnas.
Selles kontekstis on tervishoiukulutused Eestis kõrged. Eestlaste omavastutus
kulude katmisel on kõrge.
Kuid isegi siis, kui omavastutus arvestamata jätta on
tervishoiukulutused kõrged. Maksavad ju eestlased 13 protsenti sissetulekust tervishoiumaksu
(sotsmaksu osa), teistes riikides vähem. Mõne aasta tagune arvutus näitas, et USAs
(NY osariigi näitel) kulub inimestel (vaatamata suuremale nominaalsele summale)
ravikindlustuseks kõigest 5-8 protsenti sissetulekust (tervisekindlustustasu/sissetulek). Võrrelda ei tule rahasummasid, vaid selle osa sissetulekust.
Kui võtta arvesse veel
summad, mida eestlased tasuvad tervishoiuteenuse kättesaamatuse tõttu (pikad
ravijärjekorrad, bürokraatlik asjaajamine jne) erateenuse ostmisele, siis on
tervishoikulutused Eestis üüratud.
Kvaliteedi võrdlemine on alati
kahlase väärtusega. Ühtegi arsti pole Eestis süüdi mõistetud, teistes riikides on
kohtuprotsessid tavanähtus. Võrrelda ei saa ka operatsioonide kvaliteete -
keerulised ja tühised (pimesoolelõikus, songalõikus jmt) operatsioonid pole
võrreldavad. Teatavasti käivad eestlased isegi küünarliigese lõikusi tegemas Soomes
(presidendi näide).
Arvestada tuleb ka sellega, et tervishoiu efektiivsus ei
kajastu kulutatud raha ja teenuse osutamise suhtes, vaid elanike tervena elatud
aastates, töövõimetute arvus, keskmises elueas ja muus taolises. Selles
valguses on meil pikk maa tatsuda.
No comments:
Post a Comment