Ühiskonnakorraldus on Eestis ülereguleeritud.
Mis pole keelatud, on lubatud. Lubade taga ajamise asemel võiksime väetada
demokraatia põldu.
Jumal tänatud, et omasooliste kooselu pole keelatud. Oleks
minu teha võimaldaksin ka (suure armastuse korral) kolmeteist aastaste kooselu.
Lähenemistel on alati poolt- ja vastuargumente. Peale võiks jääda enamuse tahe.
Meie probleemid ei tulene omasooliste
kooselu registreerimises või mitte registreerimises, vaid demokraatia lombakusest.
Huvigruppide vaheline hõõrumine on vesi diktatuurile, sest see võimaldab väikesel
seltskonnal ühiskassat oma tahtmise järgi kulutada.
Paljud kaasmaalastest on toimetulekuraskustes,
meie aga kraakleme isikliku heaolu nimel, mis takistab ühisressursside laristamise
ohjamist.
5. oktoobril Toompeal toimunud üritusest kommenteerijatest
pole puudust. Meediat lugedes jääb mulje, et puudustele panustajaid tundub enam
olevat. Isegi Lastekaitse liit taunib „sallimatust õhutavatele üritustele“
laste kaasamist.
Iga lähenemise kallal võib viriseda, igat lähenemist annab
ülistada. Rääkida tuleks aga aiast, mitte aiaaugust.
Sõjatingimustes sõdivad ka
lapsed. Elatakse keskkonnas, mitte eraldi maailmas. Lastele demokraatlike (seisukohtadega
arvestamine) lähenemiste õpetamine võiks alata varakult. Kui lapsed ei õpi õigluse
eest seisma, siis kasvavad neist enesekesksed Rõivased, Ansipid, Michalid, teisiti
öeldes need, kel pole teistest sooja ega külma.
No comments:
Post a Comment