Üldsusele esitatav info peaks olema üheselt mõistetav

PM: Jürgen Ligi: Postimehe teisipäevane juhtkiri koos karikatuuriga oli pühendatud mu isikule ja tõdemusele, et palgad on Eestis kasvanud kiiremini kui hinnad.

Ma ei teadvat kriisist, kärbetest ega hinnatõusudest ja manipuleerivat statistikaga. Paraku on makromajandus, statistika ja riigi palgakorraldus minu haldusala, ma olen vastava informatsiooni valdaja ja avalikkusele andja.

http://arvamus.postimees.ee/948510/jurgen-ligi-palgakasvu-seletused/

Avalikkusele pole vaja esitada mitte midagi ütlevat informatsiooni. Üldsusele esitatav peaks olema vajalik ja üheselt mõistetav. 

Keskmisest brutopalgast rääkimine on hämamine, kuna tegemist pole saaja suva järgi kulutava ressursiga, pealegi ei moodusta selle saajad keskmise. Keskmisest palgast makstakse maksud (erinevalt paljudest teistest riikidest on Eestis maksuvabastus olematu). Arvestada tuleks ka sellega, et palgatõus tingimustes, kus osad kaotavad töökoha, tõstab küll keskmist, kuid vähendab palgaks kulutatavat rahamassi, mis tähendab üldist toimetulekuvõime langust. Toimetulekuvõimekuse üle arutledes tuleks keskmise brutopalga asemel tugineda sissetulekule, kui seda on keeruline teha, siis keskmise netopalga ja pensioni suurustele ja nende saajate arvukusele (NB! tingimusel muidugi, et sotsiaalseid tagatisi pole kärbitud). 

Inimesed ei kurda väikese palga pärast, vaid sellepärast, et meie hindade, palkade ja sotsiaalkindlustuse juures pole (paljudel) võimalik ots otsaga toime tulla. Rõhk ei tuleks panna soovile, vaid võimekusele.

Palk ja sissetulekud ei kattu. Eurostat paigutab sissetulekute alla netopalga (toimetulekust rääkides pole mõtet rääkida summadest, mida riik ära võtab), füüsilisest isikust ettevõtja tulu, kinnisvaralt saadud sissetuleku, sotsiaalülekanded ja muud rahalised tulusiirded, millest maha arvatud maksud. Tulemiga on vähemalt midagi peale hakata. Selle hinnatasemetega kohaldamine võimaldab anda hinnangu inimeste toimetulekuvõimekusele.

E24: Eurostati värske uuring sissetulekutest Euroopa Liidus ning võrdlusriikides näitab, et sissetulekute poolest inimese kohta asetub Eesti Euroopa Liidus lätlaste, rumeenlaste ja bulgaarlaste järel 2010. aasta seisuga tagantpoolt neljandale kohale. Euroopa Liidus ning eurotsoonis tervikuna sissetulekud inimese kohta aastatel 2007-2010 kasvasid. Sissetulekud vähenesid vaid Balti riikides, Kreekas, Ungaris, Itaalias ja Iirimaal.

http://www.e24.ee/948468/kriisi-ajal-sissetulekud-euroopas-tousid-balti-riikides-langesid