Haigekassa juhi "konkurss"

Peaministri truu suuvooder (sotsiaalminister Hanno Pevkur) põhjendab Haigekassa juhi koha andmist kamraadile (Tarbija24): «Haigekassa juhi 5-aastane ametiaeg sai läbi ja konkursil oli kõigil õigus kandideerida. Kuna kandideerimas oli ka Hannes Danilov, oli võimalus, et jätkab tema või keegi teine.“ Mida uus juht haigekassa tööle juurde annab, ei osanud minister öelda:
«Seda näitab aeg. Küll on Tanel Ross jõudnud juba anda esimesed intervjuud ja usun, et nendest saab esmase nägemuse tema suundadest haigekassa juhina.»

http://www.tarbija24.ee/953422/pevkuri-selgitus-haigekassa-juhi-valimisele

Riigiasutuste juhtkondade komplekteerimiseks korraldatavatel konkurssidel osaleb väga vähe inimesi. Lähenemine ei tulene huviliste puudusest, vaid sellest, et konkursse ei toimu. Lehed paistakse töökuulutusi täis (linnuke kirjas), sõelale jääja kitsale ringile teada. Normaalne inimene sellistel üritustel ei osale. 

Maarjamaal ei piisa ametisse saamiseks heast haridusest, tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikest kogemustest ja tahtest, olulisem on läbisaamine vastava isikuga või parteiga. Nii nagu see oli NSVL aegadel.

Riigiametite komplekteerimise põhimõtted on avalik saladus, sellest ka vähene huvi konkurssidel osalemise vastu. Kui otsus on ette teada, siis puudub kandideerimisel mõte. Konkursside korraldamise formaalsus vajaks välja juurimist. Vastasel korral jäävadki elukeskkonda Eestis korraldama madalalaubalised. Räägime demokraatiast, harrastame aga diktaati, kutsume eestlasi koju, teeme aga kõik selleks, et ka need, kes seni pole veel lahkunud teeksid seda kiiremas korras.

Haigekassa uue juhi sõnavõtud panevad aga käsi laiutama. Ta räägib ju tegemistest, mis ei kuulu tema kompetentsi. Haigekassa juht ei tee seadusi, tema pädevus piirdub institutsiooni tegevuse administreerimisega. Tanel Rossi ja valdkonna ministri sõnavõtud kinnitavad, et Eestis käivad asjad teisiti – seaduste muutmiseks piisab ka kamraadlusest võimuladvikuga.