Riigikogulaste ükskõiksus üldsuse tahtesse on tava

Riigikogu ratifitseeris Euroopa Liidu jõukamate riikide toetamise muudatuste eelnõud. Polnud vähimatki kahtlust, et Riigikogu järgib ülemustest koosneva valitsuse korraldusi. Kummaline on vaid see, et sammu põhjendatakse eestlaste elujärje parandamisega, tegemist on aga kerjuseahelate sepitsemisega.

Nagu ikka, oli ka seekord Riigikogu üsna üksmeelne. Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) poolt hääletas 86 riigikogulast, vastuhääli ei esitatud, kaks jäid erapooletuks.

Riigikogulaste ükskõiksus üldsuse tahtesse on tava. Poliitiline tegevus Maarjamaal ei allu rahva tahtele. Lähenemine tuleneb sellest, et Riigikogusse pääsevad vaid võimuladvikutele lojaalsed inimesed, rahvaesindajatele jääb Toompea uks suletuks. Sellistes tingimustes esindusdemokraatia ei toimi.

Eestis langetab ühiskonnale olulisi otsuseid käputäis inimesi, kes arvavad surmtõsiselt, et vaid nemad teavad ainuõigeid lahendusi. Nagu sellistel puhkudel tavaks nimetatakse teistsugusel seisukohal olijaid virisejateks ja tohmaniteks, kes ei mõista otsuste nutikust. Tegemist on tõsise hälbega, kuna üldsuse seisukohtadega arvestamine ja ühine otsustamine liidab, võimaldab elujärge kiiremini parandada. 

Eestlaste elujärg on nadimast nadim, väikese seltskonna arvates langetatakse aga tarmukaid otsuseid. Kasinad sissetulekud, õbluke sotsiaalkindlustussüsteem ja inimeste küsitlustulemused (üha enam eestlasi unistab mujale elama asumisest, need, kel mujal elamiskogemus, ei kavatse kodumaale tagasi pöörduda) kinnitavad, et ühiskonnakorraldus Eestis on kaugel normaalsest. 

Eesti on diktatuuririik, diktatuuri eest põgenetakse. Väikesearvulise eestlaste emigreerumine seab eestluse jätkusuutlikkuse kahtluse alla.

Otsustajad nimetavad Eesti otsustusprotsessi demokraatlikuks. Ühiskonnas langetud otsused ei allu aga isegi enamuse tahtele (NB! demokraatia olulisem põhimõte). Eestis pole korraldatud ühtegi tõsiseltvõetavat rahvaarvamuse küsitlust, valimistest on tehtud palagan, mis täidab vaid võimuladviku tahte vormistamise eesmärki.

Euroopa jõukamate elutaseme säilitamise sunniviisiline toetamine (ESM) näitab, et riik ei kuulu rahvale, vaid rahvas riigile. Postsotsialistliku poliitilise kultuurituse juured on halvanud Maarjamaa elukeskkonna, teinud eestlastest teisejärgulise rahva. Kultuurituse väljajuurimiseks tuleb rahval ühiste eesmärkide nimel ühineda ja kultuurituse juurte kastjad poliitikapõllult minema pühkida. Vastasel korral jääbki Riigikogu rahvavaenuliku täitevvõimu ladviku korraldusi täitma, kodanike suunas ülevalt alla vaatama. Valimissüsteem ei soosi teistsugust lähenemist (esindusdemokraatiat).