Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul annavad selle
aasta senised head maksulaekumised märku oodatust suuremast majanduskasvust.
Poliitik lahmib järeldustega, otsib põhjendusi valedele otsustele ja
tegematajätmistele.
Maksulaekumistele avaldavad majanduskasvu kõrval mõju ka teised tegurid. Pealegi pole maksulaekumine riigi toimimise eesmärk, vaid vahend. Riigi toimimise eesmärk on elanikele turvalise elukeskkonna ja inimväärse toimetuleku tagamine.
Riigitulu kasv tingimustes, kus paljud elanikud vaesuvad – inflatsioon on kõrge, reaalsed maksud tõusevad (sh varjatud), sotsiaalsed tagatised muutuvad lahjemaks –, pole õnnistus, vaid tagasilöök.
Rõõmustada võiks siis, kui see tuleks elanike jõukuse kasvust. Maksutulu kasv tuleneb aga suuresti jõukamate välismaalaste ostudest (üksnes soomlastelt tuleb üle kümnendiku Eesti jaemüügist laekuvatest maksudest), mujale tööle läinud eestlaste sissetulekute arvel, maksumäärade tõstmisest. Eesti ekspordivood on kevadest saati vähenenud, sisetarbimine kasvab. Tendents viitab sellele, et kasv põhineb “võõral“ rahal. See pole jätkusuutlik ega kontrollitav..
12 ministeeriumi, 24 ametit, loendamatu arv ametkondi, allasutusi, sihtasutusi, mittetulundusühinguid, riigikogu koos kohalike omavalitsuste võrgustikuga jne on raske kandam õblukesele erasektorile. Sellistes tingimustes ei saa kvalitatiivsest majanduskasvust rääkida.
Statistikaameti esialgsetel andmetel aeglustus Eesti majanduskasv selle aasta teises kvartalis kolmandat kvartalit järjest. Kasv oli kõigest 2%. Varasema kahekohalise majanduslanguse kontekstis on tegemist olematu suurusega. Lätis oli majandustulem samal perioodil 5,1 protsenti. Inflatsioon oli Lätis (juuli 2012) 1,7 protsenti, Eestis üle kahe korra kõrgem – 3,9 protsenti.
Rahandusministril tuleks majanduskasvule viitamise asemel otsida negatiivsetele tendentsidele adekvaatseid põhjusi. Üksikud näitajad (antud kontekstis maksulaekumine) ei võimalda ühiskonnas toimuvatest tendentsidest järeldusi teha. Jõesängi võib küll mõnest kohast laiemaks kaevata, kuid sellest ei piisa vee suurema läbivoolu tagamiseks. Jõesängi peab ka enam vett lisanduma.
Eestlaste vaesuse taseme juures ei sõltu maksutulu niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest. Riigitulu kasv ei allu korrutamistehtele, milles ühe muutuja suurendamisel samavõrra kasvab ka tulem.
Eestlaste maksukoormus vajaks langetamist, maksurahast elatuv haldusstruktuur aga selle võrra koomale tõmbamist. Maksupoliitika võimaldab nihutada mägesid, aga ka kõik untsu keerata.
Maksulaekumistele avaldavad majanduskasvu kõrval mõju ka teised tegurid. Pealegi pole maksulaekumine riigi toimimise eesmärk, vaid vahend. Riigi toimimise eesmärk on elanikele turvalise elukeskkonna ja inimväärse toimetuleku tagamine.
Riigitulu kasv tingimustes, kus paljud elanikud vaesuvad – inflatsioon on kõrge, reaalsed maksud tõusevad (sh varjatud), sotsiaalsed tagatised muutuvad lahjemaks –, pole õnnistus, vaid tagasilöök.
Rõõmustada võiks siis, kui see tuleks elanike jõukuse kasvust. Maksutulu kasv tuleneb aga suuresti jõukamate välismaalaste ostudest (üksnes soomlastelt tuleb üle kümnendiku Eesti jaemüügist laekuvatest maksudest), mujale tööle läinud eestlaste sissetulekute arvel, maksumäärade tõstmisest. Eesti ekspordivood on kevadest saati vähenenud, sisetarbimine kasvab. Tendents viitab sellele, et kasv põhineb “võõral“ rahal. See pole jätkusuutlik ega kontrollitav..
12 ministeeriumi, 24 ametit, loendamatu arv ametkondi, allasutusi, sihtasutusi, mittetulundusühinguid, riigikogu koos kohalike omavalitsuste võrgustikuga jne on raske kandam õblukesele erasektorile. Sellistes tingimustes ei saa kvalitatiivsest majanduskasvust rääkida.
Statistikaameti esialgsetel andmetel aeglustus Eesti majanduskasv selle aasta teises kvartalis kolmandat kvartalit järjest. Kasv oli kõigest 2%. Varasema kahekohalise majanduslanguse kontekstis on tegemist olematu suurusega. Lätis oli majandustulem samal perioodil 5,1 protsenti. Inflatsioon oli Lätis (juuli 2012) 1,7 protsenti, Eestis üle kahe korra kõrgem – 3,9 protsenti.
Rahandusministril tuleks majanduskasvule viitamise asemel otsida negatiivsetele tendentsidele adekvaatseid põhjusi. Üksikud näitajad (antud kontekstis maksulaekumine) ei võimalda ühiskonnas toimuvatest tendentsidest järeldusi teha. Jõesängi võib küll mõnest kohast laiemaks kaevata, kuid sellest ei piisa vee suurema läbivoolu tagamiseks. Jõesängi peab ka enam vett lisanduma.
Eestlaste vaesuse taseme juures ei sõltu maksutulu niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest. Riigitulu kasv ei allu korrutamistehtele, milles ühe muutuja suurendamisel samavõrra kasvab ka tulem.
Eestlaste maksukoormus vajaks langetamist, maksurahast elatuv haldusstruktuur aga selle võrra koomale tõmbamist. Maksupoliitika võimaldab nihutada mägesid, aga ka kõik untsu keerata.
No comments:
Post a Comment