Reformierakonna võtmeisikud
rikuvad teadlikult Eestis kehtivaid seadusi. Eriti võikaks teeb selle valega
õigustamine. Pole üldsegi usutav, et Silver Meikar tuleb välja avaldusega, mis
teeb temast poliitilise laiba.
Aga isegi see pole oluline.
Oluline on teadvustada, et
ettevõtetelt raha küsimine on kuritegu. Tegemist on palju suurema
kuriteoga, kui see esmapilgul paistab.
Täitevvõimu ülesandeks on seaduskeskkonna
toimimise tagamine, Eesti täitevvõimu juhtfiguurid (sama, mis erakondade
juhtfiguurid) aga ahvatlevad ettevõtteid seaduserikkumisele. Ebaõige tulude
deklareerimine ja kulude kajastamine on ränk seaduserikkumine, mis kuulub
Maksu- ja Tolliamet kompetentsi. Pole üldsegi usutav, et erakondadele
eraldatavatelt summadelt makse maksavad. Kuidas seda teha, kui neid ei saa (sel viisil) kuluna kajastada?
Ettevõtjatel tuleb võimul olijatele maksta,
vastasel korral muutuvad toetused kasinamaks (või kaovad üldse), kättesaamatuks
jääb soodne riigivara, võitmata riigihange. Toetused valitutele, kahtlased
riigivara tehingud ja suunatud riigihanked kinnitavad, et neis on erakonna huvid mängus.
Eestit nimetatakse õigusriigiks. Selleni on aga
pikk maa. Reeglid kehtivad Eestis valikuliselt. See, mis on lubatud valitutele,
pole lubatud kodanikele. Isegi kohtukulud pole kodanikele taskukohased.
Kohtuveskid jahavatavad aegluubis igaviku, pole usaldusväärsed (tulemus
mõjutatav).
Eesti valimisseadus ja
erakondade rahastamine on teinud eluaegsetest poliitikutest enesekesksed ja
ülbed monstrumid, kes on rajanud enesele impeeriumi, mille elukeskkond erineb
kodanike omast kui öö päevast. MSA ja oma surnuaed on käeulatuses, millega
järgmisena üllatatakse
No comments:
Post a Comment