Inimene ei talu üksindust, ta vajab ühiskondlikku hoolivust ja mõistmist

Tõenäoliselt olete kuulnud või koguni kogenud, et mujal elamine on siinse eluga võrreldes stressivabam. Elukeskkonna mikrokliima pidavat väljaspool kodumaad tunduma kuidagi hubasem ja turvalisem, inimsuhted heatahtlikumad. Olen kuulnud paljusid väitvat, et Eestis viibimine väsitab. Siinses elukeskkonnas pidavat puuduma kodukoldele omased hubasus, vabadus ja rahu. Seda väidet on raske kinnitada, veelgi raskem aga kummutada, sest tegemist on tunnetusega, mida ei kajasta ükski statistika, millel puudub isegi mõõde. Vaatamata mõõtühiku puudumisele, reedavad inimeste tundeid silmad ja käitumine. Pettumus riigis ja kartus tuleviku ees toovad silmadesse kurbuse, käitumisse aga liigse pingsuse. Selline emotsionaalne seisund väljendub omavahelistes suhetes, põhjustades mõttetuid tülisid ning võimendades olmetasandil tekkivaid konflikte. 

Emotsionaalse pingeseisundi (stressi) mõju ühiskonna elukvaliteedile on raske ülehinnata. Kahju, mis sellest ühiskonnale tekib, on korvamatu. Meie inimeste suhteliselt lühike eluiga, alkoholilembus, rasked liiklusõnnetused ja muud arenenud ühiskonnale mitteomased nähtused on emotsionaalse pingeseisundi viljad. 

Inimene ei talu üksindust, ta vajab ühiskondlikku hoolivust ja mõistmist. Ainult kodanikest hooliv ühiskond on tugev ja jätkusuutlik. Elanikega arvestades sepitsetakse vundamenti riiklusele. See on majanduskasvu katalüsaator. 

Riigitulude suurendamine iga hinna eest ei ole põhjendatud, eriti kui seda tehakse maksumaksjate arvelt. Riigieelarvest olulisem on riigisektori suhtumine kodanikesse. Paljud probleemsed statistilised näitajad paranevad, kui muuta suhtumist kodanikesse. Võtame näiteks alkoholiküsimuse. Liigsed pinged ja rahulolematus on vesi meelemürkide veskile. Uimastite tarbimise efektiivne vähendamine saab tugineda üksnes emotsionaalsuse muutmisele. Pingeseisundist vabanemata jäävad kõik muud alkoholi liigtarbimise vastu suunatud ponnistused tühiseks, nendest ei ole mingit kasu - meelemürkide kasvav suund jääb murdmata. Selleks, et seda murda, tuleks muuta võitlemise objekti - alkohol peab asenduma inimesega. Emotsionaalsust muutmata jääb meelemürkide tarbimises toimima nn ühendatud anumate reegel - ühe vähendamisega suureneb teise tarbimine. 

Pikaajaline stress vähendab inimese sooritusvõimet rohkem kui miski muu. Õnnetusjuhtumite arvul ja elanike tervisel on sisetundega otsene seos. Mida ebakindlamalt inimene ennast tunneb, seda suurema tõenäosusega satub ta liiklusohtlikesse olukordadesse ja seda sagedamini külastab meditsiiniasutusi. Riigil on elanike sisetunde kujundamisel väga tähtis roll. Ühiskonnakorraldusel, õiguste ja kohustuste jagunemisel ning ametnike suhtumisel on oluline mõju emotsionaalsusele.