Raviteenuse mõju rahva tervisele on tagasihoidlik

Telesaate «Puutepunkt» produtsent Tiina Kangro tõdeb, et Eesti riiki juhivadki poliitliblikad, kelle eluiga on neli, parimal juhul kaheksa aastat. Lauspoliitikale on allutatud ka kogu normaalsetes riikides poliitikavabana hoitav spetsialistitasand.

Kas keegi on püüdnud uurida või mõõta ka meditsiini kvalitatiivseid näitajaid. Et äkki on just seal midagi peidus? Raisatakse ressurssi, dubleeritakse asjatult, anastatakse raha... Äkki on midagi kinni meditsiinitegelaste maailmavaate taga?

Kui normaalses maailmas suunavad poliitikud maailmavaatelisi küsimusi, siis meil on jäetud liblikate meelevalda ka struktuursete otsuste tegemine, mille mõju inimeste elule kestab kaugelt üle võimuloleku perioodi. Kui su eesmärk on aga häältesaak järgmistel valimistel, ei saa sa teha õigeid ja vajalikke, kuid valijate jaoks ebapopulaarseid otsuseid. 

http://arvamus.postimees.ee/832260/tiina-kangro-pimesikumang-meditsiini-umber/

Nautisin kirjatüki lugemist. Tekst põhines loogikal, seisukohad olid argumenteeritud.

Tunnen siirast rõõmu, et vaatamata jõulisele ringkaitsele on valdkonna puudustest hakatud avalikult rääkima. Tervishoiu alarahastamise ja arstide madalate töötasude repliigid on ära tüüdanud.

Ravikindlustusele suunatavad summad kasvavad. Haigekassa eelarve võrdub 18% riigi maksutuluga. 

Vaatamata kulude kasvule, positiivseid tendentse pole märgata. Pigem toimub taandareng.

Uuringute järgi on raviteenuse (tohtrite panus) mõju rahva tervisele tagasihoidlik (erinevatel hinnangutel 10-20%). Rahvuslikku jõukust ja tervishoiu korraldust (vähene ennetusele orienteeritus) arvestades teeme raviteenusele põhjendamatult kõrgeid kulutusi. Süsteemi lisaraha nõudmine pole põhjendatud. 

Dubleerimised ja postsotsialistlik lähenemine (raha liigub varjatult, ennetuse asemel ravile orienteeritus) on raha tuulde loopimine. Süsteemist (isiklike ja teiste puukfirmade kaudu) raha ja muude ressursside välja pumpamine ei soosi oodatuid arenguid.

Valdkonda lisaraha nõudmise asemel tuleks muuta rõhuasetusi, teha pööre kvantiteedilt kvaliteedile. Ennetustegevusega ravikulutuste vähendamine, sümptomite peitmisele (kroonilise vormi kujundamine) tehtavates kulutustes järgi andmine ja tehnoloogiline efektiivsus muudaksid tervishoiu tulemuspõhisemaks.