Ühiskonnas valitsev ebavõrdsus on õõvastav

Pärnu Postimees:

Ehkki internetis ja trükimeediaski on lugeda rahvaloendajate töös ette tulnud arvukatest lõbusatest juhtumistest, nägid loendajad Eesti elu tegelikku palet.

„Okei, kui ma üksi seda räägiksin, võib mõni seda mitte uskuda, aga meid oli piirkonnas 14 loendajat, me saime iga päev kokku ja keegi ei öelnud, et meil on kõik nii ilus, kõik on nii kaunis, nagu riigijuhid räägivad,” tõdes Sirje Soovik, Sindis rahvast kokku lugenud nüüd töötu spordijuht. „Kõik olid hämmastuses, kuidas tänapäeval elatakse. Kui nad poleks oma silmaga näinud, ei usuks nad, et 21. sajandil võib niimoodi elada.”

Elada nii, et pole süüa, tuba on kütmata ja riie seljas pikast kandmisest viledaks kulunud. Mitte et inimene tahakski vaesuses elada või see oleks tema elustiil, vaid seepärast, et ühiskond on temalt võtnud kõik, mis tal veel tööjõulise inimesena anda oli, ja siis nagu kasutu nartsu kõrvale visanud.

Aga kõik see jätab inimesesse jälje. Mis kõnelda sellest, kui vaesuses elama on tõrjutute kõrval sunnitud nende lapsed või lapselapsed. Neid mõjutab see kogemus läbi elu, juhul kui virelemine neid kohe ei murra või kõverale teele ei painuta.

http://www.parnupostimees.ee/854806/rahvaloendajale-avanes-eesti-elu-masendav-pale

Poliitiline kultuur, mida Eestis viljeletakse on ühtsust lagundav, see põhineb paljuski valel ja isiklikul kasuahnusel. Ühiskonnas valitsev ebavõrdsus on õõvastav. Paljud kodanikud siplevad (toimetuleku)raskustes, valitud aga suplevad külluses, krabavad kahe käega (kuluhüvitised, esindatus nõukogudes jne) teiste poolt loodud hüvesid.

Võimuladvik on teinud ühiskonnaliikmetest kerjused. Uuringud kinnitavad, et eestlastel ei lähe hästi. Nõudlus makaronidest ja nisujahust koosnevate abipakettide järgi on kasvutrendis. Iga demokraatlik riik ulataks sellistes tingimustes abikäe. Eestis toimitakse vastupidi – nõutakse kodanikelt veelgi suuremat kontributsiooni.

Suur osa Eesti lastest (26 protsenti) elab vaesuses. Arvata, et täiskasvanute osa on väikesem, pole põhjust. Kasvavad ju lapsed täiskasvanute seltsis.

Lahkusime vennasrahvaste perest, kuna polnud rahul elukorraldusega. Praegune pole aga grammigi parem. Reaaltulude poolest oleme suure vennaga samal tasemel. Kui tugineda esmatarbekaupade hindadele ja kodukuludele, siis oleme isegi vaesemad.

Pilt Eesti elukeskkonnast on võigas. Eriti võikaks teeb selle see, et võimuolijad keksivad edusammudega, negatiivsete tendentside juures pigistavad aga silmad kinni. Arvudega annab ju tõestada kõike – isegi seda, et vaatamata suurele nälgivale inimgrupile (sh lapsed) liiguvad asjad Eestis õiges suunas.