Jaan Kallas: ametnik ei tunne end teistega võrdväärsena. Tegu on raske ja keerulise ametiga ning kindlasti on oma mõju ka üldisel suhtumisel, et pekske ametnikke, vastas PRIA peadirektor Jaan Kallas küsimusele, miks kandideerib riigiasutuste juhtideks nii vähe inimesi.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=22bb3704-9916-4745-a48f-b1b04bf49392
Ametniku tundest on olulisem see, kuidas kodanik ennast tunneb. Eesti kodanik tunneb aga sandisti. Eriti veel siis, kui saab teada, et tema rahaga ei käida heaperemehelikult ümber. Maanteeameti ja keskpanga inimeste maksumaksja raha eest reisimised ja uhketes villades praalimised pole pretsedendid, vaid tava, mis näitab, kuidas ametimehed ühisvarasse suhtuvad.
Laristamisega võiks isegi leppida, kuid ülbus, millega kodanikele ülevalt alla vaadatakse, ületab igasuguse mõõdukuse piiri.
Probleemid Eestis ei tulene sellest, kuidas ametnik ennast tunneb, vaid selles, et kodanik tunneb halvasti.
Kui nüüd riigiasutuste juhtide konkursside juurde tulla, siis väidan, et vähene huviliste ring nende vastu ei tulene sellest, et kohad pole ahvatlevad, vaid sellest, et konkursid on formaalsed. Nende korraldamist nõuavad küll seadused, kuid valikud on ette tehtud.
Olen ka ise kandideerinud, CVsid ja avaldusi saatnud, kirjutanud esseesid. Vestluseni pole aga jõudnud. Haridustasemele ja töökogemustele etteheiteid teha pole põhjust. Isikuomaduste poolest võiksin samuti sobida, kuna pole ma varastanud, kedagi petnud, pole ligimesi halvasti kohelnud. Minuga pole aga isegi vesteldud.
Maarjamaal ei piisa ametisse astumiseks heast haridusest, tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikest kogemustest ja tahtest, olulisem on läbisaamine valdkonda kureeriva parteilasega.
IRLle lojaalsetega EAS nõukogu komplekteerimine polnud juhus, vaid reaalsus, millega Eestis tuleb arvestada. Konkursid tulenevad seadusest, mitte kandideerijate ringi laiendamise soovist. Eesti Loodusmuuseumi direktori ametikoha saamiseks ei piisanud isegi konkurssi võitmisest, ametisse määrati ministrile sobilik kandidaat.
Riigiametite komplekteerimise põhimõtted on avalik saladus, sellest ka vähene huvi konkurssidel osalemise vastu. Kui otsus on juba ette teada, siis puudub kandideerimisel mõte. Meenutagem hiljutisi "konkursse" - MTA ja töötukassa juhid olid ette teada, "valitav" rahvusringhääliku juht polnud samuti saladus.
No comments:
Post a Comment