Maksuteema juures on olulised mõisted ja taustsüsteem

ÄP: Maksude tulevikku käsitleva diskussiooni pinnalt jääb kohati mulje, et Eestis on vaid kaks tõsist maksuprobleemi – maamaks ja proportsionaalne tulumaks, kirjutab Raidla Lejins & Norcous maksunõunik Villy Lopman.

Maksuteema käsitlemise juurde asudes tuleks selgeks teha mõisted ja taustsüsteem. Pole mõtet asuda detailide kallale, kui ei orienteeruta teemas.  

Eesti tingimustes (kasin majanduskeskkond, elanike tagasihoidlikud sissetulekud) maksumäärade tõstmine reaalmaksulaekumist ei kasvata. Võib muidugi väita vastupidist: Eesti riigi maksulaekumise kasv tuleneb maksukoormuse kasvust, kuid see pole adekvaatne. Aja ja ruumi faktori arvestamata jätmine annab tegelikkusest moonutatud kuvandi. Maksulaekumine oleks kasvanud ka määrasi tõstmata, kasv oleks ehk jõulisem ja jätkusuutlikum olnud. Riigitulu kasv ei allu korrutamistehtele, milles ühe muutuja suurendamisel samavõrra ka tulem kasvab. See võib jääda samaks, võib aga ka väheneda. 

Maksulaekumisel kasvu mõjutavad määrade kasvatamisest palju enam muud tegurid. Üheks selliseks on inflatsioon. Mõjutab ka turistide osa maksude maksmisel.

Uuringute andmetel ületas 2010. aastal soomlaste osa Eesti jaemüügis 10 %. Eelmisel aastal kasvatas soomlaste ost viiendiku võrra. Venelastelt, rootslastelt jt riikide turistidelt laekuvatest maksudest puudub ülevaade, kuid pole kahtlustki, et ka nende osa Eesti maksulaekumises on kasvutrendis.

Maksumäärasid (käibemaks, aktsiisid) kasvatamata oleks tarbimine võinud veelgi suurem olla. Seda kinnitavad turureeglid. Eestlased oleksid samuti enam tarbinud, maksnud enam makse.

Maksulaekumise taga ajamine on muutnud eestlaste kasina toidulaua veelgi kasinamaks. Uuringud kinnitavad, et pole vähe lapsevanemaid, kes ei suuda lapsele vajaliku toitu osta. Seisukoht, et see-eest õnnestub kasvatada maksulaekumist on õõvastav, pealegi puudub sellel majanduslik põhjendus.

Eesti maksulaekumine oleks ka maksumäärade tõstmisest hoidumise korral kasvanud. Tulem ei tulene niivõrd määrade tõstmisest, kuivõrd inflatsioonist ja heaolu ühiskondade kodanike ostuvõimekusest.

Maksusüsteemi kujundamisel kaasa rääkijatel ei tasuks eesmärgiks seada obroki kogumine, olulisem on turu regulatsioon, majandustegevuse innustamine, elanike heaolu.

Eesti külastamisel ostavad soomlased (84%) alkoholi ja maiustusi (58%). See on ka mõistetav, kuna turismireisidel kulutatakse valikuliselt. See aga pärsib kohaliku turu majanduse tasakaalustatud arengut.  

Maksukoormuse verstaposti seadistajad võiksid teada, et arvestada tuleks kõikide maksudega, ka nendega, mis on maksuridadelt mujale hajutatud (töötuskindlustus, riigilõivud, riigiettevõtete kogutav obrok jpm).  Madala maksukoormuse müüt on väga ohtlik, kuna see hägustab pilti tegelikkusest, soosib maksude ja sotsiaalsete tagatistega trikitamisi. Tulemust näeme kõik - Eestist on saanud kõrgeima reaalse maksukoormusega riik Euroopas, mille tagajärg avaldub toimetulekuraskustes olijate rohkuses.

Maksustamise üle otsustajad peaksid teadma, et meie elanike vaesuse juures ei sõltu riigi maksutulu niivõrd maksumääradest, kuivõrd elanike sissetulekutest.