Väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes läbi viidud uuringud (Praxis) kinnitavad, et Eesti majanduskasvu suurimaks takistuseks on tõusnud kõrge maksukoormus. Kuna Eesti ettevõtlus rajaneb väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel, siis tuleks väitesse tõsiselt suhtuda. Luuakse ju nende poolt üle kolmveerandi sisemajanduse kogutoodangust, 79% erasektoris toimetavatest inimestest on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete palgal. 82% ekspordist annavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.
Eesti maksukeskkonda naudivad monopolistid ja välisfirmad, kuid mitte vabaturu keskkonnas toimetavad omad firmad. Statistilise indikaatori järgi kuulub Eesti küll keskmise maksukoormusega riikide hulka, kuid tegelikkuses see nii ei ole.
Maksuahel on Eestis teistest riikidest jõulisem. Algab see 70- protsendise kontributsiooniga väljamakstavatelt töötasudelt, järgnevad tarbimismaksud (sealhulgas vältimatud, näiteks elektriaktsiis, käibemaks eluasemekuludelt), maamaks, varjatud maksustamine (riigilõivud, trahvid, riigi ja omavalitsuste dividenditulu, omaosalus tervishoius jmt).
Müüt madalast maksukoormusest aitab aga pilti hägustada ning soosib maksude ja sotsiaalsete tagatistega trikitamisi, olles tegelikult tõstnud Eesti üheks kõrgeima reaalse maksukoormusega riigiks kogu Euroopas.
Riigieelarve ja omavalitsuste üksikute tuluridade ning sisemajanduse kogutoodangu jagatis ei anna maksukoormusest täit ülevaadet. Selles ei kajastu varjatud ja näilised maksud, ei kajastu elanikele tagastatava osa (sotsiaalsed tagatised) mõju saldole.
Maksustamise üle otsustajad peaksid teadma, et meie elanike vaesuse taseme juures ei sõltu maksutulu enam niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest.
No comments:
Post a Comment