Maksukoormusega trikitajad on ületanud mõistlikkuse piirid

OECD andmetel oli (eelmisel aastal) eestimaalaste maksukoormus 40,1 protsenti. Taanlastel oli 38,4 protsenti, norralastel 37,5 protsenti. Soomlastel oli see mõnevõrra kõrgem (42,7 protsenti), kuid reaalmaksukoormuse võrdlusbaasis tegime ka neile ära.

Kohalikud poliitikud räägivad Eesti 32-34 protsendilisest maksukoormusest. Seda, et tegelik tase on oluliselt kõrgem ei teadvustata või salatakse maha. Sarnaselt slaavlasest suure vennaga serveeritakse „tõde“ valega ääristatud soovunelmate kandikul.

Riigieelarve ja omavalitsuste maksutulu ning sisemajanduse kogutoodangu jagatise taseme poolest pole Eestil põhjust häbeneda - teeme isegi heaoluühiskondadele ära. Päris tipus me muidugi pole, kuid kui varjus olev ressurss (varjatud maksud) appi võtta, siis jätaksime ka eespool olijad selja taha. Sellest ka meie paljud hädad (töötus, inflatsioon, sisemajanduskogutoodang per kapita, emigratsioon, elanike netosissetulekud, sotsiaalsed tagatised jpm).

Administreerimiskuludest kõrgemaid riigilõive tuleb käsitleda maksudena. Maksuna tuleks käsitleda ka ravikindlustuse teenuse kättesaamatuse tõttu tehtud kulutusi. Töötuskindlustusmaks (võimuladvik peidab mittemaksulisele tulureale) on samuti maks. Tasuta hariduse juures lastevanemate tehtavad kulutused on maksustamine. Lastevanemate töövihikute soetamise kulu on maksustamine. Põhjanaabritel sellist “õppemaksu” ei ole. Eestis ei rakendata trahve mitte niivõrd väärtushinnangute kujundamiseks, kuivõrd riigikassa täitmiseks. Laustrahvimised pole haruldased. Riigi ja omavalitsuste omanduses olevate monopolide (Eesti Energia AS, Tallinna Vesi AS jt) dividenditulu paigutub samuti maksustamise alla. Kõiki petuskeeme ei jõua ette lugeda. Pole ka põhjust, need on kõigile teada.

Eesti maksukoormusega trikitajad on ületanud mõistlikkuse piirid. Negatiivsed tendentsid (kodanike kesised sissetulekud, toimetulekuraskustes leibkondade rohkus jne) ühiskonnas ei tulene NSVL pärandist, maailma majandusest ega mõnest kolmandast tegurist, vaid meist endast. Need ei tulene ebaõnnest, vaid rumalusest. 

Maksustamine Eestis vajaks läbipaistvaks muutmist ja langetamist, haldusstruktuur aga võimalustega kooskõlla viimist. Madala maksukoormuse müüt ei võimalda maksudega trikitamistele lõpparvet esitada.