Rahusteid tarbivad kõik. Isegi loomad ja linnud tarbivad neid. Seda tehakse teadlikult kui ka alateadlikult. Kuna seda on praktiseeritud sajandeid, siis võib järeldada, et see on närvisüsteemile vajalik.
Rahusteid grupeeritakse mitmeti. Ühed on kangemad, teised lahjemad; keemilisemad, looduslikumad; ühtedest tekkib sõltuvus, teistest mitte. Kohvi ja paljud ürditeed (sh kanepitee) on samuti rahustid.
Meelemürkide üle arutlemisel pühendutakse enamasti alkoholile ja narkoainetele, apteekides müügil olevatest pillidest vaikitakse. Nii nagu vaikitakse tööstuslikest kemikaalidest, mida hingerahu tagasisaamiseks kasutatakse.
Nõustun nendega, kes väidavad, et narkootikumide tarbimist tuleks vältida. Isegi rahustina. Neid võib kasutada küll surmaeelsete piinade leevendamiseks, kuid mitte rahustina.
Kas aga kanepi paigutamine narkoainete nimistusse on õige, pole ma kindel. Sellest pidavat tekkima (nagu kõikidest toime-ja maitseainest) küll harjumus, kuid mitte sõltuvus. Kui see nii ei oleks, siis kvalifitseeruksid paljud kultuurirahvad narkomaanideks.
Idarahvad eelistavad alkoholile kanepit. See on ka põhjendatud, kuna alkoholimürgistuse tagajärjed on tõsisemad. Kui peaksin kahe pahe vahel valima, siis valiksin kanepi. Kahju oleks küll õllelonksust ja veinisõõmust loobuda, kuid üldise heaolu nimel olen valmis need ohverdama.
Kõik ained on mõõdukas koguses ravimid, üledoosi korral mürgid. Öeldu kehtib ka kanepi ja alkoholi kohta. Kehtib ka tapva maomürgi kohta.
Kanepi tarbimise juures teeb mind murelikuks vaid see, kui seda tubakaga tehakse. Kahjulikumat toodet, kui tossav tubakas, annab otsida. Selle kahjulikkus ei tulene niivõrd nikotiinist, kuivõrd pigist, mis kopsukelme ummistab, ärritab (oluline vähi põhjus) ja hapnikuvaegust organismis põhjustab. Eelistada võiks ürditeed või siis inhalatsioonimeetodil manustamist (aurudena sissehingamist).
Kirjutan asjadest, millest olen piisavalt lugenud, kuulnud, kogenud. Kanepist on kirjutatud palju, vändatud mitmeid dokumentaalfilme. Kuna avalikud arutelud selle legaliseerimise mõttekuse üle ei paista vaibuvat, siis otsustasin kanepiga lähemat tutvust teha. Kahel korral olen teda paitanud, võlusid kobanud, kuid tulemusteta. Võlu jäi märkamata. Kuna Eestis pole kanepiga flirtimine lubatud, siis tegin seda seal, kus see on aktsepteeritud. Tutvusin kaunitariga ühes Idamaas. Tunnistan, et pettusin. Mind jättis iludus külmaks. Isegi meeleolule ei mõjunud. Tegi ehk mõnevõrra uniseks, kuid ka see võis tuleneda hilisest öötunnist, mitte sissehingatavatest aurudest. Kui nüüd järeldate, et hingasin tont teab mida, siis eksite. Serveerijad olid erinevad inimesed. Tasuda ka ei tulnud, polnud põhjust ka petta.
Kui kanepi kasvatamine ja tarbimine oleks Eestis lubatud, siis üritaksin seda teena nautida, muudest tarbimismeetoditest ei huvituks.
Mõõdukas koguses alkohol pole mürk, pole seda ka kanep. Mõõdukuse piiri ületamisel pureb alkohol aga tervist kanepist valusamalt. Apteekides müüdavad rahustid pole süütumad, pigem ohtlikumad. Seda muidugi siis, kui ka nendega mõõdukuse piire ületatakse.
Tervisefaktorist otsuse langetamiseks aga ei piisa, arvestada tuleb ka kogukonnaliikmete meelsus. Kunagi on kanep paigutatud narkoainete nimistusse, see on ka põhjus, miks inimeste meelsus aktsepteerib alkoholi, töötab kanepi kahjuks.
No comments:
Post a Comment