Keegi Ilmar Põhjala (ÄP tituleerib teda Fontese analüütikuks) on seisukohal, et Eesti riigifirmade juhid on alatasustatud.
Väide paigutub rubriiki „jutt või asi“. Eesti riigiettevõtete juhid on ületasustatud, mitte alatasustatud.
Ettevõtete majandustulemused sõltuvad müügitulust. Riigiettevõtetel turu pärast konkureerida pole vaja, rahavoogude pärast pole põhjust muretseda. Kui hakkab väheks jääma, tõstetakse hindu. Loa saamine pole keeruline, kopsakad summad liiguvad ju ka lubajate hallatavasse kassasse.
Estonian Air on muidugi erand, ettevõtte tulupool ei allu sarnaselt teistele käskudele ja keeldudele. Vaatamata sellele pean ka Estonian Airi juhti ületasustatuks. Palka põhjendatakse küll piiritaguste ettevõtete palgatasemetega, kuid mõnesaja töötajaga ettevõtet ei saa gigantidega võrrelda. Kui juhile maksta maailmaturu hinda, siis tuleb seda ka ülejäänutele teha, vastasel korral tiim ei hakka tööle.
Estonian Air nõukogu esimehe (Helenius) väitel sõbrale tulemuspalka maksta ei saa, kuna siis poleks sissetulek piisav.
Estonian Air on seadnud eesmärgiks vedude rohkuse, mitte kasumlikkuse. Lähenemine oleks õige, kui see võimaldaks teenida tulevikus suuremat kasumit, kuid nii see ei ole - tihedast konkurentsist ja kütusehindade kallinemisest tulenevalt teenitakse ka tulevikus kahjumit. Pisiettevõte ei saa turul iseseisvalt hakkama. Ega siis asjata ei toimu valdkonnas konsolideerumist.
Estonian Air juhi kuldamine meenutab mulle Air Balticus toimunut, kus käibed ja arvestuslik tulu küll kasvas, kasumipoolt nautis aga vaid väikesearvuline kõrgepalgaline seltskond.
Loo alguse juurde tagasi tulles väidan, et Fontese „analüütiku“ seisukoht, justkui Eesti riigiettevõtet juhid on alamakstud, ei pea vett. Kui see peaks, siis lahkuksid asjamehed ametitest, läheksid „parematele“ jahimaadele. Pretsedente aga pole – riigiettevõtete juhid hoiavad kümne küünega toolist kinni, nendest lahtisaamiseks tuleb teha suuri kulutusi.
Juhi hinna peaks määrama turg, mitte kellegi arvamus või soov.
Riigiettevõtete juhtide kohale pürgijatest poleks puudust, kui nende palkamiseks korraldatavad konkursid toimuksid ausatel tingimustel, need ei põhineks otsustajate subjektiivsusel. Isegi kordades väiksema tasu eest poleks soovijatest puudust. Eestis ületab juhtide pakkumine nõudluse. Antsipile, Partsile, Ligile või kellelegi neljandale meelepärane juht pole parem, vaid halvem ja ebaefektiivsem.
No comments:
Post a Comment