Närvilisus liiklemisel ei tulene politseinike vähesusest

EPL:
Teist aastat järjest on kasvanud nii õnnetuste, hukkunute kui ka liikluseeskirjade rikkujate arv. Olukorra päästmiseks tuuakse tööle enam kui sada uut liikluspolitseinikku. Käiku lastakse suuremad ja karmimad karistused.

Arvamus, et politseinike arvu suurendamine ja karistuste karmistamine vähendab liiklusõnnetuste arvu, on ekslik. Igale teelõigule kontrolli ei pane.

Liiklusõnnetuste rohkust ei tasu seostada politseinike arvuga. Nii võib seda seostada ka õpetajate palkadega, pensionide suurusega, töötute arvuga.

Mõne aasta tagune politseinike arvu vähendamine vähendas liiklusõnnetuste arvu. Vähemalt oli see (minu mäletamist mööda) nii, kui mõnikümmend liikluses kaost tekitanud politseiniku trellide taha pisteti.

Närvilisus liiklemisel ei tulene politseinike vähesusest, vaid elukorraldusest – toimetulekuraskustes olevate rohkusest, halbadest teedest, liikluskorraldusest (valgusfoorid, ristmikud jne). Liikluskorraldusest, vaesusest, ebavõrdsusest, ametnike ja poliitikute ülbusest tulenev närvilisus kajastub ka liikluses.

Kui inimesel on enesetapumõtted, siis see ka (varem või hiljem) teostatakse. Ära hoiaks selle vaid hingerahu, mitte valvurite arvu suurendamine.

Karistamisele pühendumine võib mõjutada küll statistikat, kuid mitte tegelikku elu. Politseinikele tehtavate kulutuste suurendamise asemel oleks tarmukam need vahendid nälgivatele lastele ja nende vanematele anda, siis muutuks ka liiklus vähem närviliseks.

Arvudega annab kõike tõestada, kuid see, et tagajärgedele kulutamine pole viljakas, on nagu aamen kirikus.

Kasvanud pole üksnes liiklusrikkumiste arv, ka paljud teised negatiivsed tendentsid ühiskonnas on tõusutrendis.

Delfi kirjutab: Hiljuti avaldas Eurostat uuringu, mis näitab, et 2006-2009 andmete põhjal on Eesti mõrvade arvult elanike arvu kohta Leedu järel teisel kohal. Tallinna ülikooli sotsiaalpoliitika lektori Margo Kikase sõnul peitub selle põhjus inimeste raskes sotsiaalses olukorras. "Töötus, tõrjutus, vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus soodustab vägivaldseid isikuvastaseid kuritegusid, näiteks mõrvu," rääkis Kikas ajalehele Pealinn. "Sotsiaalsed probleemid põhjustavad stressi ja see kallutab inimesi vägivallategudele."
"Inimesed ei tea, mis neid pikas perspektiivis ootab, ja seepärast käituvad nad mõtlematult ja ainult lühikest perspektiivi silmas pidades," rääkis Jaan Ginter. "Nii kõrge oli Eestis vägivaldse kuritegevuse tase viimati 1995. aastal, mil ühiskonnas valitses samasugune ebakindlus tuleviku ees." Tartu ülikooli kriminoloogi Jaan Ginteri sõnul on suur mõrvade arv põhjustatud praegusest ühiskonna ebastabiilsusest.