Monday, February 20, 2012

Kinni kasvav metsjärv



Peaminister ei väsi edusammudele viitamisest. On aga ka neid, kes arenguid Eestis endasse sulgunud, kinni kasvava ja värske vee pealevooluta metsajärvega võrdlevad. Massiliseks muutuvad rahvarahutused kinnitavad, et viimase seisukoha toetajaid polegi vähe.

Oleme harjunud Keskerakonna esimeest mustavate loosungitega. Seda on teinud kõik, kellele ruupor antud. Uudseks vooluks on uue staari esiletõusmine. Ei möödu enam päevagi, kui Andrus Ansipi suunas kriitilisi nooli ei lendaks. Pole teada, kas mõni ka tabab.

Noolte lennutajatel tuleks teada, et muudatused otsustajate ringis uut veevoolu kinnikasvanud metsajärve ei too. Seda toob vaid ärandatud riigi omanikele tagastamine. Ansipist ja Reformierakonnast vabanemine tooks leevendust hetkeks, peagi oleksid uued (diktaatorlikud) kloonid valitsemiseks valmis. Eesti ebaõnnestumistes pole süüdi Ansip ega keegi teine, vaid väärtushinnangud, mida oleme aastakümnete jooksul seadustesse vorpinud ja kultuurikeskkonda külvanud. Ansip on tagajärg, mitte põhjus. Põhjus peitub valimisseaduses ja erakondade rahastamissüsteemis, mida muutmata Ansipitest ei vabane.

Probleemid Maarjamaal ei tulene isikutest, vaid üldistest ja üldlevinud väärtushinnangutest, mille kujundajaks on autokraatsust soosiv seaduskeskkond. Eesti poliitika on erakonnakeskne, mis ei soosi kodanikuühendusi. Poliitika on monopoliseeritud, kodanikuühendustel on tee sellesse suletud. Erakondi ei usaldata (usaldus 20-30%), võim tuleb aga nende võtmeisikutele 100 protsendiliselt loovutada. Kummaline...

Ühiskonnakorralduses tuleks ülddemokraatlikud põhimõtted ausse tõsta. Valimistel valituks osutunud inimesed peavad esindama riiki ja tavakodanikke, mitte iseennast ja suvalisi grupeeringuid, näiteks erakondi. Valitsemine (sealhulgas riigieelarve ehk meie ühise raha käsutamine) ei tohiks jääda eesmärgiks iseeneses, valitsemine kui niisugune tuleb taandada ühiste hüvede suurendamise vahendi staatusse. Võimude lahusus ja ka alluvusvahekorrad (valitsus peaks alluma riigikogule, mitte aga vastupidi, nagu tegelikud võimuvahekorrad on praeguseks kujunenud) tuleb toimima saada. Vähem oluline sellest, mida tehakse, pole see, kuidas seda tehakse.

No comments:

Post a Comment