Euroopa Komisjoni maksundusvolinik: "Parem finants-tehingumaks kui muude maksude tõstmine."
Finantstehingumaks ei kahjusta Euroopa majanduskasvu ega konkurentsivõimet. Samuti ei vähene maksu tõttu töökohtade arv. Maksuga seotud kulu on väike võrreldes hiiglasliku toetusega, mida finantssektor viimastel aastatel on saanud.
http://www.epl.ee/news/arvamus/kas-ule-euroopaline-finantstehingumaks-on-vajalik-ja-kasulik.d?id=63866872
Seaduslikel toimingutel võiks (enamuse seisukohalt vaadates) ühiskonnakorraldusele positiivne mõju olla. Maksude tõstmistele või uute kehtestamistele ei tohiks piisata lisaraha vajadusest.
Bürokraatiat on palju uuritud, sellest on kirjutatud. Bürokraatia piiramisel saavutatud kokkuhoiul on mitmekordne võimendus. Bürokraatiale on omane enesetootlus. Mida enam ressursse anda, seda kiiremini vohab. Tegemist on inimparasiitluse jubeda vormiga.
Euroopa ühenduse bürokraatia on jõuline ja kulukaks. Valitsemine võiks olla vahend, tegemist on aga eesmärgiga.
Teisiti pole see ka Eestis. Ministeeriumide, ametkondade, ametite, sihtasutuste, omavalitsuste ja teiste erinevate esinduste arvu poolest ei jää me alla isegi suurriikidele. Teiste matkimisega kaasnevad mõttetud kulutused.
Valitsussektori käsutuses on põhjendamatult suured ressursid. DASA on jaburus. Sama võib öelda eripensionite, esinduste (esindatakse iseennast, mängitakse demokraatiat), erakondade, nõukoguliikmete kulutuste kohta. Loetelu pole lõplik, kuid selle jätkamine läheks pikaks.
Nii maksumäärade tõstmised või uute kehtestamised, kui ka elanikele tehtavate sotsiaalsete tagatiste vähendamised, on väetiseks bürokraatiapõllule. Maksude tõstmistele võiks eelistada ressursside efektiivsemat kasutamist.
Maksuraha kasvatamisel on lühiajaline mõju – bürokraatia kohaneb uue suutäiega, muutub veelgi näljasemaks.
No comments:
Post a Comment