IRLst (koalitsioonierakond) lahkus korraga 60 liiget. Nende hulgas olid ka kunagised riigikoguliikmed. Põhjus - ebademokraatlik juhtimisstiil.
Esimehe avaldust ei tulnud pikalt oodata. Siin see on:
Head sõbrad,
lugesin teie kirja ja võin teile kindlalt öelda: ärge kartke, IRL on heades kätes. Neid väärtusi, mis on meie erakonnale aluseks, kaitstakse ja neid poliitilisi seisukohti, milles oleme kokku leppinud, viiakse ellu.
Mina olen olnud IRL-i esimees kolm nädalat. selle aja sisse mahub uskumatult palju toredaid kohtumisi erakonnakaaslastega ja palju ettepanekuid Eesti ja erakonna asjade kohta. Mul on kahju, et enne oma teadet ei pidanud te võimalikuks minuga kohtuda, et oleksin saanud teile selgitada Eesti ja erakonna poliitikat.
http://www.ohtuleht.ee/465532
Kuidas saavad inimesed kellegi kätes olla? Erakonnad ega riik ei tohiks kellegi kätes olla. Tegemist pole asjaga, vaid kooslusega, mis koosneb kõikidest, mitte valitutest.
IRLi uue esimehe väide kõlab kummalisena, mis kinnitab tagatubade olemasolu.
Kummaline - erakonnad ja riik on heades kätes, (enamusel) eestlastel läheb aga täbarasti. Midagi ei klapi.
Probleemid tulenevad sellest, et väike seltskond võtab õiguse teiste eest otsustada. Tulemus avaldub ühepoolsetes otsustes, mis on ühe huvigrupi huvide poole kaldu. Et mitte üldsõnaliseks jääda toon näiteid elust.
Võtame riigieelarve. Päästeteenistuste ülalpidamiseks raha ei jätku. Seda ei jätku ka lastetoetuste, töötuabiraha ja muude toetuste tõstmiseks. Ei jätku madalapalgaliste reaalpalkade tasemete hoidmiseks ega esmatarbekaupade (lastepiim, mähkmed, leib jmt) maksustamise inimlikumaks (20% on maailma kõrgeim maksustamine) muutmiseks. Loetelu võib jätkata.
Raha jätkub aga valitutele kõrgete palkade, kuluhüvitiste ja eripensionite maksmiseks. Seda jätkub presidendi ja peaministri hobide ülalpidamiseks. Jätkub demokraatia nimeliste mängude finantseerimiseks (erakondade rahastamine, DASA). Jätkub isegi jõukamate ühiskondade toetamiseks. Ka seda loetelu võib jätkata.
Erakondade juurde tagasi tulles (sh ka IRL) ei saa lisamata jätta, et nende tegevused ei põhine ideoloogiatel, vaid isiklikul saamal. Öeldut kinnitavad nii valimislubadused kui ka programmid. Valimislubaduste juures pole mõtet pikemalt peatuda - neid lihtsalt ei täideta. Programmide juures tuleb aga teadvustada, et tegemist on tervikdokumendiga, mis tähendab seda, et üksikute punktidele pühendumine pole põhjendatud. Toon näite elust. Maksukoormuse tõstmine vähendab elanike sotsiaalset turvalisust, mille eest (kõik) erakonnad lubavad nii programmides kui ka valimislubadustes seista. Võimule saades pühendutakse maksukoormuse kasvatamisele (seda tehakse nii maksumäärade tõstmisega kui ka varjatult).
Programmid ja valimisloosungid pole kirjutatud teostumiseks (lähenemised on vastuolulised), vaid toetajaskonna meelitamiseks. Pole neis paigas ei eelistused (nt kas olulisem on valitsuskuludeks tehtav maksutõstmine või elanike sotsiaalne turvalisus) ega (tulemuslikkuse) mõõdikud.
No comments:
Post a Comment