Peaminister väidab, et peretoetuste tõstmine on raha raiskamine. Kui nii arvab peaminister, siis arvatavasti on samal seisukohal ka valitsuskabinet. Eestis on see tavaks.
Eestis toimivad väärtushinnangud on võikad. Seda ei põhjusta üksnes tühise seltskonna ühiskassa arvel laiutamine, vaid ka väetitelt ja vaestelt suure obroki kasseerimine ja nende sotsiaalse kindlustatuse arvel koonerdamine.
Lapsepiimalt, mähkmetelt ja teistelt esmatarbekaupadelt 20% käibemaksu kasseerimine on häbematuste tipp. Eriti kui toimuvat vaadata (väetite arvel elatuvate) otsustajate enda külluslikku elu taustal. Kõrge palga ja lahkumishüvitise tingimustes ei raatsita isegi kuluhüvitisi vähendada, rääkimata siis kaotamisest.
Toimitakse pigem vastupidi - mõeldakse välja nõkse, kuidas kodanikele veelgi suuremat tünga teha. Maksude tõstmine jätkub ka sellel aastal vana rada. Sellele aastal maksustatakse kõrgemalt tubakatooteid ja alkoholi. Jätkuvad varjatud maksudega nihverdamised. Töötukassa ümber toimuv on üks sellistest näidetest. Jätkuvad raha kantimised. Näitena tooksin viimati kõmu tekitanud DASA (riigieelarvest oma sihtasutustele raha kantimine).
Võimuladviku küllusliku elustiili tingimustes on kodanikele pakutav häbiväärne. Pole isegi vahet, kas vaadata nominaal- või suhtarvudena on kodanikele kohaldatud sotsiaalseid tagatised teistest palju lahkemad. Sisemajanduse kogutoodangu suhtes on need EL keskmisest pea kaks korda madalamad (2008. aastal 15% SKTst, EL keskmine 25%). Soomlastele suunatakse maksudest tagasi 7 korda suurem summa. Erinevus palkades on vaid nelja kordne. Suhe räägib enda eest.
Ajal, mil suur osa eestlasi sipleb toimetulekuraskustes, suplevad Maarjamaa valitud külluses, tarbides kahe käega (esindatud nõukogudes, MTÜd jmt) teiste poolt loodud hüvesid.
No comments:
Post a Comment