Fiskaalpoliitika mängib olulist rolli majanduse stabiilsuse tagamisel. Ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kõikjal. Praegune rahanduskriis pole pankade ega ettevõtete, vaid valitsuste ponnistuste viljad.
Valitsemisest on tehtud eesmärk. Ressursse laristatakse kergekäeliselt, kulutatakse bürokraatia ülalpidamiseks.
Ühiskonnad ei jõua ülal pidada parasiite, kellest pole ressursside loomisel kasu. Palju on asjamehi, kes koguni takistavad nende loomist. Vabaturumajandust ei eksisteeri. Selle hävitasid üksikutele makstavad toetused, riigihangetega ja altkäemaksudega sahkerdamised.
Toetustest: http://www.eveges.blogspot.com/2010/08/riik-loob-toetustega-raha-laiaks.html
Suurimat rahalist ressurssi liigutavad valitsused. Pool ametlikust kogutoodangus liigutavad nemad. Tegelik osa (nende endiga seotud ettevõtlus, pistised, parteide rahastamised jmt) võib isegi suurem olla. Sellest hädad algavadki.
Maksuraha kogumine ületab mõõdukuse piire. Mõned kümned aastad tagasi ei tuntudki maksuliike, mida inimestelt praegu kogutakse.
Mida enam maksuraha koguda, seda kehvemini inimkonnal tervikuna (mõnel läheb vaieldamatult hästi) läheb. Eesti kontekstis tähendab see rahvusriigi hävingut. Eestlaste reaalmaksukoormus on niigi maailma kõrgemaid.
Maksudest: http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=2473
Raha peab tootma raha. Maksuraha seda ei tee. Isegi selle aktivatesse investeerimine on mittemaksulisest rahast vähem efektiivsem, kuna selle kogumine ja haldamine on kulukas ja võõrast raha (maksuraha seda ju on) kulutatakse kergekäeliselt.
Maksude kasvatamisega hävitame seemet, mida idanema panna. Eesti maksukeskkonda naudivad monopoolsed, välisosalusega ja ekspordile orienteeritud ettevõtted. Viimastelt jäävad riigile laekumata tarbimismaksud, mis moodustavad 47% maksutulust.
Klassikaline ettevõtlus, mis põhineb põhivaral ja töökohtadel, Eestis kiratseb. Inimesed lahkuvad kodumaalt.
Valitsussektori institutsioonide esindajate pinkide nühkimine toob teatud asjameestele toidu lauale, kuid see pole põhjendus nende vohamisele. Ühiskonnale oleks odavam inimesed koju lasta, tasu aga niisama maksta. 12 ministeeriumi, 24 ametit, loendamatu arv ametkondi, esindusi, omavalitsusi, sihtasutusi, MTÜsid ja muid institutsioone on ühele pisiriigile liig, mis liig. Sellise kaadervärgi ülalpidamine ei soosi toimivat majanduskeskkonda.
No comments:
Post a Comment