Eesti on kerkinud maailma pressivabaduse indeksis kolmandale kohale, jäädes maha vaid seda edetabelit juba teist aastat juhtinud Soomest ning Norrast.
Vaba ajakirjandus on demokraatliku ühiskonna tunnus ning seda ei vaidlusta keegi. Siiski võib polemiseerida, et ega vaba ajakirjandus ei tähenda ka vabanemist kvaliteedist ning hambutumaks muutumist?
http://www.epl.ee/news/online/mida-vaba-ajakirjandusega-peale-hakata.d?id=63830360
Meedia on võimas jõud. Minu jaoks ei seostu ajakirjandusvabadus vaid sellega, kui ajakirjanik võib kirjutada kõike, mida sülg suhu toob. Kui üldsuse seisukohtadel puudub meediavõimendus, siis pole tegemist vabadusega, vaid kammitsaga.
Eestis on ajakirjandus ruuporina kasutatav vaid valitutele. Isegi arvamusrubriigid on nende päralt. Ajakirjandus avaldab ühtede ja samade seisukohti.
Põhjus ei peitu seisukohtade nappuses, vaid ajakirjanduslikus selektsioonis.
Aastate taguse informatsiooni järgi saadeti üksnes Postimehele mõnikümmend arvamuslugu päevas, millest enamusega isegi ei tutvutud. Tsenseerimine (a la teema või isik ei huvita lugejaid) on Eesti meedias tava.
Minu jaoks on Eesti kõrge koht ajakirjanduse vabaduses üllatav. Tegemist peab olema metoodilise veaga või tähtsusetu pisiriigi tegemistesse süüvimatuse tulemiga.
No comments:
Post a Comment