Edu sellises kontekstis näha on kummaline

Urmas Paet:
On palju asju, mida me peame Eestis täiesti loomulikuks, kuid millest suur osa maailma elanikest saab vaid unistada. Neist olulisemateks pean ma kõikvõimalikke vabadusi: sõna- ja mõttevabadust ning sellest tulenevat hirmutundmise mittevajalikkust. Eesti liigitub maailmas vabade riikide hulka, kus on tagatud nii inimeste poliitilised õigused kui ka kodanikuvabadused, sealhulgas ajakirjandusvabadus.
http://www.epl.ee/news/arvamus/urmas-paet-eesti-headusest-arvude-keeles.d?id=63795588

Eesti on läbikukkuja. Seda teadvustamata pole lootustki, et asjad paremuse poole hakkavad liikuma.

Eesti edu rajaneb teisejärgulistel tegemistel. Põhimõttelistes asjades oleme läbikukkujad. Poliitiline kultuur ei erine palju Venemaa omast: valetamine ja varastamine võimukoridorides on pigem tava kui haruldus.

Jutu järgi elavad Eestis küll demokraadid, kuid ühiskonnakorralduses domineerib diktaat. Demokraatia toimib, kui kogukonnas langetatavad otsused vastavad enamuse tahtele. Kui need ei vasta, siis pole ka demokraatiat. Eestis puudub enamuse seisukohtadest ülevaade, rääkimata siis nende järgimisest. Otsuseid langetab tühine seltskond, kellele teiste seisukohad ei lähe korda.

Demokraatia tunnuseks on ka võimude lahusus. Eestis see ei toimi. Isegi rahvaesindajad paneb paika täitevvõim.

Demokraatia ei võrdsustu üksnes sõnavabadusega. Pealegi pole see väärtust, kui meedia võimendab vaid kitsa ringi seisukohti.

Aastakümneid tagasi olime valmis kartulikoori sööma, nüüd ei lähe need kellelegi alla. Ajame taga isiklikke huvisid. Edu tagatakse ühistegemisega, ühise otsustamisega. Paljud tunnevad ennast aga tõrjutuna. Diktaat ja ebaõiglus tekitab käegaloomist, teeb kurjaks ja soosib ühisvahendite laristamist.

Riik pole õhukene, võimuladvik serveerib seda sellisena. Teeme mõttetuid kulutusi. DASA on jaburus. Analoogseid kulutusi tehakse eripensionitele, esindustele (esindatakse iseennast, mängitakse demokraatiat), erakondadele, nõukoguliikmetele. Loetelu võiks jätkata, kuid see läheks pikaks.

Uuringute andmetel heidavad paljud Eestimaa lapsed tühja kõhuga magama. Pole ju ka ime, kuna paljude vanemad on töötud või omavad kesist sissetulekut, mis ei võimalda tagada inimlikku elukeskkonda. Eestimaa on rahvast tühjaks jooksmas, meelemürkidest ogaraks minemas, otsustajad uhkustavad statistilise võltsusega. Edu sellises kontekstis näha on kummaline.