Selle asemel, et hakata välisfirmadel Eestist kasumi laenude näol väljavõtmist seadusega piirama, tuleks taaskehtestada ettevõtte tulumaks, ütles Sankt-Peterburgi panga järelevalvenõukogu esimees Indrek Neivelt. “Palju mõistlikum on panna tagasi ettevõtte tulumaks,” ütles Neivelt veendunult. Ta lisas, et on seda nii palju põhjendanud, et ei taha hakata üle kordama.
http://www.ap3.ee/article/2012/1/30/indrek-neivelt-tuleb-kehtestada-ettevotte-tulumaks
Indrek Neivelt ei väsi soleerimast. Olen temast teistsugusel arvamusel. Maksusüsteem peaks alluma ühiskondlikule kokkuleppele, kellegi tahe ei tohiks peale jääda. Kahju, et Eestis on teisiti.
Ettevõtete tulumaksuga maksustamisega võiks nõustuda vaid siis, kui maksustamine toimuks kassa (praktiliselt võimatu), mitte tekkepõhiselt. Tekkepõhise maksustamise korral tasutakse maksu arvestuslikult tulult, seda ka siis, kui rahavood on negatiivsed. Sellistes tingimustes sagenevad juhtumid, kus arvestuslikult kasumlikud ettevõtted osutuvad maksejõuetuks.
Ettevõtlus Eestis kiratseb – pankrotistumiste arv on kõrge, käibevara pole piisavalt. Tegutsemiskeskkonda naudivad vaid monopoolsed ja välisosalusega ettevõtted. Ettevõtlus toimib toetustel ja riigihangetel.
Uute maksude (ettevõtte tulumaks seda ju on) kehtestamisest olulisem on maksukoormuse langetamine.
Statistilise indikaatori järgi kuulub Eesti keskmise maksukoormusega riikide hulka, tegelikkuses see aga nii ei ole. Maksuahel on Eestis teistest riikidest jõulisem. Algab see 70- protsendise kontributsiooniga väljamakstavatelt töötasudelt, järgnevad tarbimismaksud (sealhulgas vältimatud, näiteks elektriaktsiis, käibemaks eluasemekuludelt), maamaks, varjatud maksustamine (riigilõivud, trahvid, riigi ja omavalitsuste dividenditulu, omaosalus tervishoius jmt).
Eesti haldusstruktuur on kopsakas ja nõuab ohtralt maksuraha. Maksumaksjaid loetakse meil vaid sadades tuhandetes, riigi läbimiseks piirist piirini kulub paar tundi, seejuures matkime aga suurriiklikke struktuure. Isegi president on olemas. 12 ministeeriumi, 24 ametit, loendamatu arv ametkondi, allasutusi, sihtasutusi, mittetulundusühinguid, riigikogu koos kohalike omavalitsuste võrgustikuga jne on raske kandam õblukesele erasektorile.
Soovid ja võimalused pole tasakaalus, see aga halvendab ettevõtluskeskkonda, kahandades omakorda riigi haldusvõimekust. Tagajärjeks on elanike kesised sissetulekud ja kõrge maksukoormus.
Tunnen siirast rõõmu, et Indrek Neivelt peaminister pole, vastasel korral läheks Eestil veelgi täbaramini. Vähem oluline sellest, mida teha, pole see, kuidas teha. Pisiriigis (piiratud ressursiga) tuleks otsuseid ühiselt langetada. See liidab, innustab (ühiselt) pingutama. Riigikassa kasvatamisele pühendumine pole õige.
No comments:
Post a Comment