Riigikoguliikmetega diskuteerimine on aja raiskamine ja mõttetu tegevus. Nad pole nii rumalad, et mitte teada, kelle käes on otsustusvõim (täitevvõimu käes).
Unustada ei tasuks ka nende hõivatust: ilma mööda reisimine, ettevõtetelt osaluse nurumine, tutvusringkonna laiendamine, on aeganõudvad ponnistused.
Imetlen Saksamaa seadusandlikku võimu, kelle korraldusi ja juhiseid sealne täitevvõim pedantse täpsusega täidab.
Eestis toimivad asjad totaalselt teisiti – Ansip ja veel mõni on A ja O, keda riigikoguliikmed sooja koha eest kummardavad. Seda tuleb teha, vastasel korral pole lootustki järgmises koosseisus kohale lossis.
Kummaline vastuolu (ebademokraatlik seadusandliku võimu allumine täitevvõimule) ei tulene üldsegi inimestest nagu esmapilgul võiks arvata, vaid seaduskeskkonnast (valimisseadus, erakonnaseadus), mis soosib diktaati ühiskonnakorralduses.
Eksivad need, kes arvavad, et sarnane korralagedus valitseb ka demokraatlikes riikides. Nii see pole.
Võrdleksin Eest vabariigi Riigikogu koosseise viienda rattaga vankri all, mis jookseb küll kaasa, kuid millest on pigem kahju (kaasnevad kulutused, tekitab liigset müra), kui kasu.
No comments:
Post a Comment