Oleksin ma „Kaua võib?“ (TV3) saatejuht,
siis küsiksin: „kaua võib ühiskonnas langetatud valesid otsuseid põhjendada
Nõukogude Liitu kuulumisega?“
Eesti on olnud taasiseseisev igaviku (eelmine
iseseisvusperiood ei kestnud pikemalt), meie aga jätkame poliitilise kultuurituse
viljelemist. Lähenemisi tuleks muuta. Tegemistes tuleks olla enesekriitilisem, toimuvad protsesse juhtida enamusele meelepärasemas suunas.
Arvamus, et kriitika tekitab ühiskonnas veelgi suurema kaose, pole põhjendatud. Probleemide teadvustamiseta protsessid ei hakkagi oodatud suunas liikuma. Üldsus vajab mobiliseerimist. Ühtsuses
peitub jõud, üheskoos suudame liigutada ka mägesid.
Maarjamaa elukeskkond vajaks
paremaks muutmist. Oodata abstraktsete
indikaatorite (SKP, palgakasv jne) kasvusid, petame ennast. Sisemajanduse kogutoodangu
kasv ei tee õnnelikumaks. Eriti veel siis, kui see tuleb ressursside ümberjagamisest ja välisettevõtete tulu teenimist (kasumit tarbivad teised).
Sellises keskkonnas saavutatud majanduskasv võimaldab raporteerida majandusimest, kuid inimesi see jõukamaks ei tee. Isegi palkade ja pensionide kasv ei kompenseeri kahjusid – kasvavad küll tulud, kuid sama rada liiguvad ka kulud.
No comments:
Post a Comment