EPL:
Haige tahab parimat ravimit. PERH-i hematoloogi Edward Laane sõnul ei tohiks ravimipoliitika
patsiendi taga üksnes arve näha.
http://www.epl.ee/news/melu/haige-tahab-parimat-ravimit.d?id=65710756
Kui
perearstid ei orienteeru haiguste kulgudes ega vii sümptoome haigustega kokku,
siis pole üldsusele haiguskulgudest rääkimisest kasu. Eesti perearstid (vabandan
üldistamise pärast) ei saa aga haigusi ära tunda, kuna neil puuduvad vajalikud (haiguskolletes/haiglastes
viibimise) praktilised kogemused. Labidamees kaotab muude asjadega
tegelemisel labida käsitlemise vilumuse, teisiti ei käi see oskusametite esindajate kogemuste kohta.
Saatekirjade, haiguslehtede, tõendite ja kordusretseptide väljakirjutamine perearstide
teadmistepagasit ei kasvata, nohu, köha ja muude igapäevaste haiguste
diagnoosimine ja ravi uusi kogemusi juurde ei anna. Probleem ei tulene
perearstidest, vaid süsteemist (koolitus, struktuur, rahastamine).
Tervishoiusüsteemile
avaramalt lähenedes võib väita ka seda, et Eestis pole tervishoiule tehtavad
kulutused suunatud tervise hoidmisele, vaid tagajärgedega
tegelemisele ja akuutse haiguskulu krooniliseks muutmisele.
Töövõimetute read täienevad, kümne aastaga on nende arv kahekordistunud. Isegi elanike vähenemise
tingimustes jätkab töövõimetute arvu kasv (viimasel kolmel aastal seitse kuni
üheksa protsenti aastas). 2012. aasta alguses oli Eestis 90 100
töövõimetuspensioni saajat, aasta varem oli neid 7500 võrra vähem. Eesti töövõimetute
kasv on OECD riikide kiiremaid (riike on 34 ).
Aeg-ajalt meenutan neid aegu, mil
profülaktilised terviseuuringud ja vaktsineerimised olid eestlaste hulgas tavapärased.
Tagajärgede asemel pühenduti siis põhjustele. Taasiseseisvunud Eesti pööras
kõik pea peale, tervishoid kommertsialiseerus, retseptide kirjutamine ja
ravimite manustamine surus ennetustöö nurka. Kujunes olukord, kus vaatamata
ressursside kasvule on vahenditest ikka puudus.
No comments:
Post a Comment